User:Msaluste

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marko Saluste
Esitamise kuupäev: 25.oktoober.2013

Essee

See aine on väga hästi püstitatud ja annab väga informatiivse vastuse, sellest kuidas tuleks õppida, mis meid ees ootab. Räägiti ka firmadest ja ettevõtetest, kus me võiksime mingis arengu- või elufaasis endale tegevust leida. Kohe esimesel loengul anti põhjalik ülevaade õpingukorraldusest, see oli väga informatiivne loeng, kus seletati puust ja punaselt ära mida ja kuidas me peaksime käituma. Õpilaste jaoks, kes pole enne ülikoolieluga kokku puutunud, oli see kindlasti väga hariv etteaste. Meile seletati samm sammult ära sisekorra eeskiri ja anti ka omapoolseid soovitusi kuidas paremini ülikoolis hakkama saada. Näiteks Skype group-i moodustamine ja ka koolis õpirühmade moodustamine. Sellised soovitused on kaasaegsed ja reaalselt toimivad. Teine loeng keskendus põhiliselt eetikale, kuid meile tutvustati ka robootikaklubi. Margus Ernitsa esitus annab vägagi täpse ülevaate teguritest, mis võivad viia õpilaste motivatsiooni alla. Näiteks õpilaste arusaamatus aine vajalikkusest, mistõttu teooria võib näida igavana kuna pole paugupealt näha selle praktilist väljundit, aine võib näida liiga raske, et seda korralikult hoomata ja tekib kahtlus kas, see aine on üldse läbitav. Kuid tegelikult pole madal motivatsioon ainult õpilaste probleem, seda esineb ka õppejõududel. Õppejõu motivatsiooni võivad alla viia näiteks õpilased, kes ei pinguta ainest arusaamise nimel, vaid üritavad nihverdada sellest eemale kasutades foorumite abi ja kes spikerdavad ennast heade hinneteni. Siia juurde võiks tuua viienda loengu, kus härra Andres Käver toob välja tõsiasja, et IT õppejõud saaksid palju suuremat sissetulekut kui nad ei õpetaks, vaid töötaksid mingis firmas,organisatsioonis, projektis vms. , seega nad on hakkanud õppejõuks, sest neil on tugev soov aidata järgnevatel generatsioonidel IT valdkonnas läbi lüüa. Seega võiks siit ainest välja tuua sellise mõttetera: Õppejõudude ja õpilaste vahel on aktiivne andmeside. Kui mõlemad pooled pingutavad siis on suurepärane harmoonia, kuid kui üks pool ei ole aktiivne (Selle all pean ennekõike silmas õpilasi, sest üliharva on selleks pooleks õppejõud), siis vajub ka teine pool vaikselt ära. Kolmandana tuli meile loeng innovatsioonist, mis on lühidalt uue idee kasutuselevõtt. Millegi tegemine tesitmoodi kui tavaliselt, mingisugune uudne lähenemine või normide lõhkumine. Enamik asjadest, tehnikatest ja võtetest mida me praegu kasutame on kunagise innovatsiooni tulemus. Neljandas loengus astus ette Tarmo Randel, kes rääkis meile küberkuritegevusest. See loeng kattis väga hästi teemat ja meile asjakohaseid näiteid küberpättide tegevustest. Ma sain sealt loengust ka nippe kuidas oma arvutis toimal paremini silma peal hoida. Tuli välja ka tõsiasi, et kui tahetakse sisse saada, siis ka saadakse. Väga haruldane pidi tugevalt turvatud süsteemis olema see, kui saadakse sisse ja siis ka pidi hiljemalt kahe tunni pärast jälile saadama, iseasi on muidugi see, mida selle kahe tunniga ära jõuti teha. Küberkuritegevuse üks näidetest oli selline, kus pätt ei soovinudki ennast varjata, ta suutis mingi ussilaadse asja sisse toimetada ning see hakkas ainult põmmutama. Esineja jaoks oleks kõige ohtlikum rünne selline , kus käiakse sees ja sellest ei saada teada. Sellised hirmujutud ei puuduta tavaliselt tavakasutajaid, viirusekaitsed ja firewallid blokeerivad tavaliselt ära kogu sellise kraami, mis üritab kõigile sisse tungida. Kõige sagedasem põhjus nakatumistel on tavaliselt kasutaja enda teadmatus(tehakse asju, mida ei tohiks teha). Viiendas loengus oli etteastujaks Andres Käver, kes rääkis meile kuidas ja miks tuleks õppida Andres Käveri peamine punkt on nn. tudengisündroomi eiramine. See tähendab, seda et tuleb alustada koduste tööde ja ülesannetega kohe kui need kätte saadakse. Neid ei tohiks lükata viimasele minutile. Ta tõi välja ka kindla seisukoha, miks see on vajalik. Nimelt tuleb elus ette ootamatusi, mis võivad anda nii ajalise kui ka materiaalse löögi sinu tööle. Üks võimalikest lahendustest selle lahendamiseks olekski varakult tööga pihta hakkamine, siis on veel aega, et likvideerida probleeme. Veel paneb kärra Käver südamele, et sihiks ei tuleks seada mitte ainult seda, mida õppejõud nõuab aine läbimiseks, vaid minna veel kaugemale. Seda ei pea tegema üksinda, võib teha koos sõpradega. Siinkohal rõhutab ta, et suurim abi, mida anda kaasõpilasele on tema aitamine enne tööd/arvestust/eksamit, mitte töö/arvestuse/eksami ajal. Kuuendaks loenguks olid kohal kaks meest Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kelle teemaks oli Skype Noc Monitoring. Nad monitoorivad näiteks End-to-End userit, seda pakutakse teenusena. Selle eesmärk on võimalike probleemide tekkimisel tagada kiire reageerimine olukorrale ja probleemi likvideerimine. Ilma monitooringuta võiks esimese response saamiseks aega minna väga kaua, see pole aksepteeritav ja selle jaoks ongi olemas aktiivne jälgimine. Kõige hullem, mis seni juhtunud on , on see et Skype pole olnud kättesaadav 100% ulatuses. Paraku algas see loeng 8:15 ning esinejate jutt läks vahepeal kole tehniliseks, mistõttu tahtis tähelepanu uitama minna. Samas tegu on ikkagi inimestega, kes on tegevuste keskmes ja oskavad anda head ülevaadet sellest, mis tegelikult toimub. Loengu lõpus saime veel teada nõudeid, mida on vaja selleks, et Skype tööle minna. Läheb vaja natuke Linuxi/Windowsi alaseid teadmisi ja peab teadma ka midagi võrkudest, edasised teadmised omandad kohapeal koolitamine töö ja koolitamise käigus. Seitsmes loeng kandis nime “Kuidas saada superstaariks.“Esinejateks olid Ats Albre ja Helen Piirsalu, kuid peamiselt võttis sõna Ats, kes soovitab teha rohkem kui nõutakse, tuleb väärtustada kogemusi ja tuleb ennast uuendustega kursis hoida ja tuleb jälgida ka muutusi. Veel tuleb teema Suveülikool, seal antakse õpilastele võimalus saada päris töökogemus, kus tuleb lahendada päris probleeme. Sinna kandideerimiseks on vajalik CV ja motivatsioonikiri, lisaks peab sooritama ära katseülesande ja kui see on edukas siis võib pääseda interviuude vooru. Vastu võetakse vastavalt töö mahule. Seega sealt saab päris hea aimduse, sellest mida tööotsingutel võib kohata. Viimases loengus räägib Merle Liisu Lindma teemal Life is an Attitude, mis räägib peamiselt enesemotivatsioonist. Kõik sõltub meie enda suhtumisest. Mõtlemine on see mida tuleb tuunida selleks, et „glass is half empty“ saaks „ glass is half full“.Igat olukorda on võimalik endale ümber mõtestada positiivsemas valguses. Sellega ei tohiks lihtsalt liiale minna, vaid jääda ikka reaalsuse piiridesse. Positiivselt mõtestatud inimene on palju toredam kui pessimist. Kogu aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ annab siseinformatsiooni õpilastele kuidas ülikoolis paremini hakkama saada, millele pöörata rõhku ja mille peale võiks mõelda tuleviku raames. Eriti meeldiv oli näha inimesi, kes teavad, millest nad räägivad(Selles mõttes , et ei ole mingi organisatsiooni PR speaker, kes ilustab tegelikkust, ehk siis põhimõtteliselt tuleb ainult selective misinformation), ette astusid „päris“ töötajad, kes rääkisid nende tööst ja kellelt oli võimalik küsida asju otse nii nagu nad on. Kõikide esinejate etteastetest tooksin välja mõned mõtteterad. Tuleb õppida, õppida, õppida ja seda teha aegsasti. Tegevustele tuleb jätta ajavaru ja ka ressursi varu, sest elus võib ikka ette tulla apsakaid, mis panevad tõsise põntsu igasugustele plaanidele. Tugev ettevalmistus (teadmised, kogemused, aeg, ressursid)on vajalik. Aine ülesehitus ja loengud olid väga head, kui otsida kohta, kus saaks natuke nina tirtsutada, siis oleks selleks aeg, osadel gruppidel on see ainuke loeng päevas, mis hakkab 8:15, kuid teisest küljest etteasted nii huvitavad, et keegi ei hakkaks selle kallal nokkima millal loeng toimus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

1.Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
2.Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
3.Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
4.Mis on tähtajad?
5.Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
6.Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

1. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4.

2.Tuleb kokku leppida õppeosakonnas. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.2.8.

3.Kordusarvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.2.8.1.
4.Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

5.Tasuta 6.Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.2.7.

Küsimus 3

1.Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?
2.Mis tegevused tuleb selleks teha?
3.Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
4.Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
5.Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

6.Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks,
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punktid 6.1.3.1. , 6.1.3.2. , 6.1.3.3.

2. Tervislikel põhjustel - Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse
Lapse hooldamiseks - Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punktid 6.1.3.1. , 6.1.3.2. , 6.1.3.3.

3. 3-aastat lapse hooldamiseks, oletades et õpilane võtab puhkuse kohe lapse sündides
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.3.

4. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2.

5. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6.

6. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid . Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X = 20
Y = 24
Kuna kokku on vaja saada min 27 EAP semestri kohta, et mitte midagi maksta ja kuna võlg on kumulatiivne, siis
arve = (27 - X) + (27 - Y) = (27 - 20) + (27 - 24) = 7 + 3 = 10 EAP väärtuses, ehk siis 50 EUR * 10 EAP = 500 Eurot
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ õppekulude osaline hüvitamine