User:Rviilas
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine loengud pakkusid täpselt seda, mis aine õppekava kirjelduses kirjas oli ja mida mina ootasin, ehk siis vaateid IT maailma. Mina üritan kokkuvõtlikult igat loengut analüüsida ja leida loengute vahel mõningaid ühiseid jooni.
Esimene sissejuhatav loeng, Õppekorraldus ja sisekord, andis täpse ja kontsentreeritud informatsiooni Infotehnoloogia Kolledžis õppimise ja õppekorralduse kohta, hõlmates õppeinfosüsteeme, eeskirju, õppeainete deklareerimist, õppekoormust ja õppekava täitmist. Kõige olulisem minu jaoks oli hariduse reformiga seotud informatsioon, kuidas muutus tasuta õppimine ning õppekava täitmine, sest seda ma enne ei teadnud. (Vau, 2013)
Teine loeng oli „Õppimine ja motivatsioon“ Margus Ernitsa esituses. Loeng oli humoorikas, mis tegi kuulamise lõbusaks. Nõuanded ja näited motivatsiooni ja õppimise seisukohalt olid väga elulised ja panid mõtlema enda õppimisetavade üle ja kuidas ennast motiveerida õppima. Mina üritan hoida ennast õppimas ja pingutamas, et minu diplomil oleks väärtust.
Lektori sõnul on administraatoril ja arendajal tänapäeval palju rohkem ühist, kui varem. Administraatorid peavad programmeerimist õppima, sest scriptimine on vajalik enda töö osaliseks automatiseerimiseks serverite hooldusel.(Ernits, 2013) Põhimõttelisest konfliktist arendaja ja administraatori vahel oli huvitav kuulda. Mõlemad pooled peavad mõistma teineteise tööd, et olla ise efektiivsemad paremad.(Ernits, 2013) Loeng oli huvitav ja ma tundsin, et nõuanded olid kasulikud.
Viimane loeng ITK õppejõult oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ Linnar Viikilt. Loeng oli huvitav tänu sellele, et lektor nägi vaeva ja kaasas kuulajaskonna suhtlusesse. Lektor andis hea ülevaate innovatsiooni olemusest ja väitis, et see tekib vajadusest probleeme lahendada.
Lektor rääkis pikemalt mängude arendamisest IOSile ja ütles, et rahastatakse mänge, mille valmimisaeg on umber 3 kuud. Lektor väitis, et sa toodad midagi kiiresti ja kukud läbi, et näha kas tootel on šanssi. Mina arvan, et paljud arendused vajavad eduks pikka tööprotsessi ja silumist. See mõte, et arendame potentsiaalselt pooliku toote kiire edu nimel on mulle vastumeelne. Minu arvates peaks viimistletud tootel olema rohkem šanssi, sest vead on rikkunud ära palju heade mõtetega mänge. Hiljem ütles lektor, et firmades ei saa sa teist võimalust, kui ebaõnnestud, mis on minu arvates vastuoluline esimese mõttega, et tooda kiiresti ja kukud kiiresti läbi. Hoolimata minu lahkarvamustest lektoriga oli loeng ikkagi huvitav, sest teema oli mulle võõras ja mulle meeldisid tema tänapäevased näited innovatsioonist IBMi, Googlei ja Amazoni näol.
Tarmo Randeli loeng IT-profid küberpättide vastu! oli küllaltki hariv. Loeng andis ülevaate sellest, mis on IT kuritegevus, miks ja kuidas seda tehakse ning kuidas sellega ümber käia. Lektor töötab CERT.ee ja on olnud paljudes Eesti turvaprojektides osaline. Lektor rääkis, kuidas meie uut arvutimaailma tehnoloogiat saab ära kasutada raha teenimiseks ja mina sain targemaks, et spionaaž ja väljapressimised on kõik suur osa küberkuritegevusest. Kaks levinumat küberkuritegu on Euroopas levinud väljapressimise skeem, kus sinu arvutisse sokutatakse pahavara, mis lukustab selle või krüpteerib sinu andmed ja kurjategijad küsivad sinult arvuti lahtitegemise eest raha ning carding, kus varastatakse krediitkaartide andmeid ja müüakse maha, vargad ise neid andmeid reeglina ei kasuta, sest nende andmete realiseerimisel rahaks on kõige suurem oht vahele jääda. (Randel, 2013)
Lektor ütles, et küberkuritegevuses on atraktiivne kurjategijatele anonüümsuse pärast ja tihti puudub vajadus inimesi värvata või nendega suhelda, mis kõik suurendavad vahelejäämise tõenäosust. Küberkuritegevust on raskem karistada ja kuritegudel on riigi piirid. Kurjategijaid tuleb taga ajada sellel maal kus kohast kurjategija ründas, mitte ründekoha maal.(Randel, 2013) Kokkuvõttes väga hariv loeng ja küberkuritegevus on huvitav teema, mida kuulata. Andres Käveri loeng, Elufilosoofia ja IT Eestis, on raske loeng millest kirjutada, sest loengul puudus igasugune struktuur ja lektor hüppas ühelt teemalt teisele. Käver pakkus nõuandeid arendajatele ja andis soovitusi, mis ainetele arendajad peaksid rõhku panema.
Ettevõtluse sooviga inimestel soovitas Käver ka majanduse ained tõsiselt võtta, et sa arendajana saaksid aru kliendi äriloogikast, mida klient tahab ja kuidas see võiks välja näha.
Lektor oli väga konkreetsete arvamustega mees ja jäi mulje, et kes temaga päri ei ole, pole tema arvates eriti tark. Tema arvamus, et enamus IT inimesed on poolikud Aspergerid ja ei taha sotsialiseerida, ega sõprussuhteid luua oli solvav ja minu arvates ebatäpne.
Käveri elufilosoofia, et „Ma soovin õppida, mitte ainult diplomit saada,“ oli väga kena, aga tema kommentaarid suhte loomisest koolis, ei olnud teretulnud ega viisakalt väljendatud. Lektor oli minule isiklikult ebameeldiv, mis tegi loengu palju vähem nauditavamaks ja loengus saadud informatsioon oli minu jaoks palju vähem väärtuslik, kui teistes selle aine loengutes saadu.
Skype NOC Monitoring loengul oli kaks lektorit: Erki Naumanis ja Jüri Garvilenkov. NOC monitoring töö on põhimõtteliselt olla valvekorra administraator, kes jälgib võrguliiklust ja turvaauke.(Garvilenkov, Naumanis, 2013) NOC monitoring meeskond leevendab administraatori töökoormust ja nad täidavad ka intsidendi tugiteenust, kes edastavad veateateid õigetele inimestele, et ennetada suuremaid probleeme.(Garvilenkov, Naumanis, 2013) Nende missioon on koguaeg proaktiivne probleemide ennetamine ja süsteemide pidev seire. (Garvilenkov, Naumanis, 2013) Loengu kasulikkus vähendas oluliselt loengupidajate halb esinemisoskus, nende jutt ei olnud ladus ja see tegi jutu mõtte raskesti järgitavaks. Loengupidajad rääkisid oma töövahendist Nagiosest ja selle probleemidest pikalt, aga miski sellest jutust ei olnud lektorite halva eneseväljendus tõttu väga arusaadav. Kokkuvõttes ei tundunud loeng kasulik lektorite töö spetsiifilise iseloomu tõttu. Teised loengud tundusid üldisemad laiemalt rakendavate nõuannetega.
Ats Albre ja Helen Piirsalu loeng, Kuidas saada superstaariks, oli minu arvates üks parimaid loenguid. Põhiline rääkija, Ats Albre, oli hea esineja, mis tegi loengu hõlpsasti kuulatavaks. Mõlemad esinejad olid Nortali tarkvaraarendusettevõte töötajad. Firma pakub lahendusi avaliku ja erasektori ettevõtetele, olles spetsialiseerunud e-riigi lahendustele, telekommunikatsioonile, tervisehoiule, pangandusele ja energeetikale.(Albre, 2013) Üks loengu põhipunkte oli see kuidas tarkvaraarendaja töö on väga seotud analüütikuga, sest tarkvara ei saa arendada ilma, et analüütik ütleks mida klient tahab.(Albre, 2013) Nortalis on selgelt jaotatud analüütikud, testijad ja arendajad, et spetsialistid saaksid tegelda oma alaga.(Albre, 2013) Kõige huvitavam loengus oli Nortali tarkvara arenduse protsess. Tarkvaraarendus ei lõppe toote valmimisega vaid vajab järeltoetust ja võibolla lisaarendust, kui selgub, et kliendil on sinna täiendusi vaja.(Albre, 2013) Nortal korraldab veel põnevat suveülikool, kus õpilane saab koolituse ja töötab juhendaja käe all. Nortal teeb seda, et saada palju häid inimesi korraga, kellesse on juba investeeritud suveülikooli näol.(Albre, 2013)
Lektor rõhutas praktika on tähtsust, et näha mis toimub päriselt. Iga elulisem töö ja praktika on väga kasulik. Ma arvan, et selle loengu pidamine ITKis on Nortalile kasulik, sest nende ettevõttest jäi hea mulje ja minule loeng meeldis.
Skypei personaliosakonnajuhi Merle Liisu Lindma loeng, Life is an Attitude, oli loengupidaja üldistest elufilosoofiatest. Lektor oli hea esineja ja loengut oli lihtne jälgida. Tema küsimused ja grupi ülesanded publikule panid mõtlema, sest sa pidid oma mõtted enda olukorrast sõnadesse panema. Lindma palus publikul teineteisele paarides kirjelda inimest, kes nad soovid olla ja mida nad soovid teha. Sellele mõtlemine viis mind mõne isikliku avastuseni, mis tegi selle loengu minu jaoks väärtuslikuks. Lektor tundus, et püüab ennast pidevalt inimesena arendada, mida oli positiivne näha.
Loengupidaja on arvamusel, et kui inimene ei usalda vaikimisi seadena siis ta peaks, väites, et mineviku juhtumised ei ole põhjus mitteusaldamiseks. Mina ei ole nõus selle põhimõttelise usaldamise ideega. Ma arvan, et usaldus tuleb alati ära teenida. Loomulikult sa pead andma inimesele natuke köit, et temaga üldse tegemist teha, aga siis peakski selguma, kas ta poob ennast sellega üles või ta väärib usaldust. See pimesi usaldamine on ilus filosoofia, aga ma arvan, et praktikas saad sa põletada.
Minu arvamusel oli loengu üldine sõnum olla positiivne ja tugev inimene, kes läheb läbi elu hea suhtumisega ja ma jäin loenguga rahule.
Enamus loengupidajaid oli head esinejad ja loenguid oli hea kuulata. Kõikidel loengutel oli ühine elulised näited ja aine üldiselt oli kindlasti kasulik silmaringi avardamise seisukohalt. Mul on hea meel, et sain neid loenguid kuulata.
== Kasutatud allikad ==
[1] Indrek Rokk, Merle Varendi, Inga Vau. (15.10.2013) Õppekorraldus ja sisekord.
[ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336]
[2] Margus Ernits. (15.10.2013) Õppimine ja motivatsioon.
[ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f]
[3] Linnar Viik. (15.10.2013) Innovatsiooni olemus ja juhtimine.
[ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1]
[4] Tarmo Randel. (16.10.2013) IT-profid küberpättide vastu!
[ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773]
[5] Andres Käver. (16.10.2013) Elufiolsoofia ja IT Eestis.
[ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823]
[6] Jüri Garvilenkov, Erki Naumanis. (16.10.2013) Skype NOC Monitoring.
[ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef]
[7] Ats Albre ja Helen Piirsalu. (17.10.2013) Kuidas saada superstaariks
[ http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269]
[8] Merle Liisu Lindma. (18.10.2013) Life is an Attitude.
[ http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25]
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus B
1.Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
2.Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
3.Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
4.Mis on tähtajad?
5.Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastused:
1.Kaua on võimalik arvestust järele teha ?
Arvestust saab järele teha teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1]
2.Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha ?
Kordusarvestuse tähtaja määrab aine õppejõud kooskõlas õppeosakonna soovitusliku ajakavaga. [2]
3.Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine ?
Kordusarvetusele registreerumine toimub ÕISis. [3]
4.Mis on tähtajad ?
Registreerumise ja järelarvestuse soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]
5.Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal ? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal ?
Järelarvetuse sooritamine riigi finantseeritaval õppekohal on tasuta, kuid tasulisel kohal olles, maksab kordussooritus õppeteenuste tasumäära järgi 20 €. [5]
Küsimus 3
1.Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?
2.Mis tegevused tuleb selleks teha?
3.Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
4.Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
5.Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
6.Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastused:
1.Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal ?
Akadeemilisele puhkusele saab minna esimesel õppeaastal tervislikel põhjustel; Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel; lapse hooldamisel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. [6]
2.Mis tegevused tuleb selleks teha ?
Akadeemilist puhkust saab taotleda avaldusega rektori nimele. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja puhkuse soovitatav periood. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel tuleb avaldusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse asumisest. Lapse hooldusel tuleb avaldusel tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Muudel põhjustel saab avaldust esitada semestri punase joone päevani ja puhkusele võib minna alates teisest õpinguaastast. [7]
3.Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg ?
Maksimaalne puhkuse aeg on tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üks aasta; lapse hooldusel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; muudel põhjustel kuni üks aasta. [8]
4.Kuidas toimub puhkuse lõpetamine ?
Akadeemilist puhkust saab lõpetada ja pikendada avaldusega enne akadeemilise puhkuse lõpu kuupäev. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu, kui akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldust ei ole esitatud puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks. [9]
5.Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
Üliõpilasel on õigus täita õppekava juhul, kui tegemist on keskmise, rakse või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, deklareerida aineid kirjaliku taotlusega õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [10]
6.Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Enne 2013/2014 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja –eksameid sõltumata puhkusel viibimise põhjusest. Nimetatud erisus kehtib kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [11]
Ülesanne
Puudujäävad EAPd maksavad täiskoormusega riigieelarvelisel õppekohal 50€ punkt. Kui esimese õppesemestri lõpuks on õpilasel 25 EAPd, saab ta arve 2 punkti eest, ehk 100€. Kui õpilane teenib teise semestri lõpuks 24 EAPd, siis teise semestri lõpus saadav arve suurus on esimese õppesemestril 27st EAPst puudu jäänud punktid ja lisaks teisel semestri puudu jäänud punktid ehk 2+4 EAPd ja arve suurus oleks 350€. [12]
Vastuste allikad
[1] [(EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4)
[2] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4)
[3] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8)
[4] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8)
[5] (EIK õppeteenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal)
[6] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3)
[7] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2 & 6.1.3)
[8] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3)
[9] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4)
[10] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5 & 6.1.6)
[11] (EIK õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6)
[12] Kaugõppe 2013 infotund
