User:Tsoelsep

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Terje Sõelsepp
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2013

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud, mis olid mõeldud abiks esmakursuslastele ülikoolieluga kohanemisel, andsid kasulikku infot isegi minusugusele teistkordsele tudengile. Ehkki loengutes käsitletud valdkonnad olid üldiselt üksteisest erinevad, võis siiski leida mingeid ühiseid teemasid, mis kerkisid esiile mitmes loengus. Kõige levinumaks üldteemaks oli õpingutesse suhtumine, mis paistab sel aastal olevat ka muudes ainetes väga aktuaalne – ilmselt hiljutise meediakajastuse tõttu. Loengutes tõusis esile kaks põhigruppi, millesse loengud kuulusid: IT-inimeste töö ning õpingutesse ja elusse suhtumine.

1. loeng – Õppekorraldus ja sisekord (Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi)
Esimene loeng andis ülevaate sellest, kuidas ülikooliõpingutega hakkama saada, kuidas oma ainepunkte arvestada ja muudest õpingukorraldusega seotud teemadest. See loeng oli peamiselt mõeldud neile, kes polnud varem ülikoolis õppinud või polnud uusi seadusemuudatusi iseseisvalt läbi töötanud. Minu jaoks isiklikult pakkus see loeng vähe, kuid paljude jaoks oli see väga kasulik. Puudutati ka plagiaadi teemat ja korrektset viitamist, mis seostuvad suhtumise teemaga – on see ju suures osas suhtumises kinni, kas üliõpilane esitab oma töö ausalt või varastab teiste töid ja mõtteid.

2. loeng – Õppimine ja motivatsioon (Margus Ernits)
Margus Ernitsa loeng oli loogiline jätk õpingukorralduse küsimusi käsitlevale loengule: sai põhjalikuma ülevaate ülikooliõpingute eetikast ja kuidas peaksid tudengid oma töösse ja kaasõpilastesse suhtuma. Taas oli teemaks plagiaat ja ka akadeemiline petturlus. Selle pooleteise tunni jooksul sain kogu loengusarja suurima üllatuse, kui tuli tudengitele küsimus selle kohta, kas tegu on akadeemilise petturlusega, kui keegi laeb eksamimaterjalid internetti üles ja teised kasutavad seda, kuna internetimaterjalid olid ju lubatud. Eeldasin, et enamus tõstab käe, kui küsiti, kas tegu on akadeemilise petturlusega, kuid olin üks vähestest, kes seda tegi. Ei tea, kas tegu on suhtumise erinevusega või kartusega tõsta kätt, aga halva mulje jättis see tulemus küll.
Teiseks oluliseks teemaks oli motivatsioon ja selle otsene sõltuvus tudengite arusaamast õppeainete olulisusest. Kui õpitavat peetakse oluliseks, on suurem ka motivatsioon seda ainet õppida. Väga meeldis see, kuidas motivatsioon oli seotud praktiliste oskustega – enda puhul tunnen seda tugevalt, et motivatsioon on tugevam nendel aladel, mida saan kohe praktiliselt rakendama asuda. Seetõttu on ka robootikaklubi oluliseks osaks IT Kolledži õpingutes, kuna saab programmeerimisoskuseid katsetada erinevate robotite peal ja näha füüsilist tulemust.

3. loeng – Innovatsiooni olemus ja juhtimine (Linnar Viik)
Innovatsiooniteemaline loeng oli põnev selles osas, et rõhutas asjade õigel ajal tegemise olulisust. Innovaatilise toote turule toomise õige aeg pole siis, kui see on valmis, vaid siis, kui selle järele on nõudlus. See võib seletada ka iPadide fenomeni, ehkki Microsoft tuli tahvelarvutiga varem välja – turg polnud selliseks arvutiks valmis ning Apple oskas taas valida õige aja, et oma toode turule paisata. Teine oluline teema kolmandas loengus oli eesmärkide seadmine ja põhjuste leidmine. Igaüks peaks endalt aeg-ajalt küsima, miks ta mingeid asju teeb. Kui vastuseks on see, et „nõnda on kombeks“, peaks selle tegevuse mõttekuse üle vaatama ja leidma, kas selle jaoks on üldse mingit mõjuvat põhjust peale harjumuse. Kui pole otsest põhjust millegi tegemiseks, võiks selle ajaga teha midagi kasulikumat.

4. loeng – IT-profid küberpättide vastu! (Tarmo Randel)
Neljandas loengus sai esimest korda kuulata pikemat kirjeldust ühes kitsamas IT-valdkonnas töötamisest. Innovatsiooniteemaga olin ise ka varasemalt kokku puutunud, kuid küberturve oli tundmatum valdkond, seega tundus Tarmo Randeli loeng põnevam ja kasulikum, kuna andis rohkem uut infot. Sain targemaks selles osas, kuidas töötavad küberpätid, kuidas end nende eest kaitsta ning milline on töö küberturbe alal. Ühiseid teemasid varasemate loengutega polnud, see oli esimene loeng grupist „IT-inimeste töö“.

5. loeng – Elufilosoofia ja IT Eestis (Andres Käver)
Viies loeng läheb tagasi sarnaste teemade juurde, mida esimesed kolm käsitlesid – suhtumine õppetöösse, akadeemilise petturluse probleemid ja isiklik õppekorraldus. Olemuselt oli see loeng tuutortunni moodi, saime soovitusi koduste ülesannetega varem peale hakata ning Kristiina Hakki ained kindlasti maksimaalsete punktide peale teha. Samuti rõhutas Andres Käver koodide kommenteerimise olulisust ja oma töö väärtustamist, kuna liiga väikest tasu küsivad programmeerijad „solgivad turgu“ ja muudavad teiste professionaalide töö sellega raskemaks.
Kõik antud näpunäited olid kasulikud, kuid äsjase lõpetanu poolt oleks oodanud pigem sõbralikumat ja toetavamat suhtumist, mitte üleolevust ja pidevat enesekiitust. Samuti kraapis kõrvu pidev „nagu“ kasutamine – antud juhul hakkas kõne kehv vorm häirima sisule keskendumist.

6. loeng – Skype NOC Monitoring (Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov)
Ühest äärmusest teise – enesekindla esineja järel tulid loengut pidama kaks samuti IT-alal töötavat inimest, kes ei jaganud infot selle kohta, kuidas õppida, vaid rääkisid ainult oma kitsast töövaldkonnast. Selle loengu võib liigitada „IT-inimeste töö“ gruppi, kuid kahjuks polnud see sama informatiivne ja põnev kuulata kui varasem küberkaitse teema. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov on küll oma ala spetsialistid, kuid neil oli ilmselt keeruline suhestuda esmakursuslastega, kes ei tea nende töövahendeid ega –põhimõtteid. Seega jäi loengu esimese poole jooksul segaseks, mis on nende poolt palju kordi mainitud Nagios, või kuidas täpselt nende töö käib. Teema ise oli huvitav, kuid kuna esinejad ei osanud asju esmakursuslaste tasemel selgitada, ei saanud kahjuks sellest loengust nii palju infot, kui oleks võinud saada.

7. loeng – Kuidas saada superstaariks? (Ats Albre ja Helen Piirsalu)
Üks selle loengusarja parimatest loengutest. Oma panuse andis Ats Albre ja Helen Piirsalu karisma ning julgus esineda, kuid ka teema ise oli huvitav ning andis kasulikku infot tulevaseks eluks. Osalt oli suveülikooli reklaamimine praegu asjatu, kuna esmakursuslase jaoks osutub see ilmselt veel liiga keerukaks, kuid samas andis see järgmiseks aastaks sihi ette, mis suunda pürgida võiks ja mida peaks veel ise juurde õppima, et saaks võimaluse kaks kuud professionaalide käe all praktilist tööd teha.
Kohti tekkis küsimus, miks on antud vaid ühele firmale võimalus nõnda endale reklaami teha, kui Eestis on sarnaseid firmasid veelgi, mis tudengitele praktikavõimalusi pakuvad. Enda isiklikust vaatepunktist oleks sarnaseid loenguid rohkemgi tahtnud ja teinud nende jaoks ruumi mõne teise arvelt. Kuna motivatsiooni ja suhtumise teemat puudutati nii käesolevas kui peaaegu kõikides teistes loengutes, oleks saanud näiteks Andres Käveri loengu siduda pigem tuutortundidega ja erialatutvustuses anda rohkem infot erinevate IT-valdkondade töö kohta.

8. loeng – Life is an Attitude (Merle Liisu Lindma)
See loeng on oma olemuselt üsna lähedaselt seotud kolmanda ehk innovatsiooniteemaga. Ehkki algsel vaatlemisel võivad teemad erineda, on aluspõhi tegelikult sama. Kõik algab inimese enda suhtumisest ja sellest, kuidas ta end ümbritsevat maailma käsitleb. Nagu Linnar Viik, soovitas Merle Liisu Lindma teha aeg-ajalt mõtteharjutusi ja mõelda selle üle, miks mingit asja tehakse ja kas selle järele on otsest vajadust. Tuleb mõnikord selle üle mõtiskleda, kes sa oled ja mida tahad. Kui need ei sobitu enam sellega, mida parasjagu teed, on aeg teha oma elus muudatusi.
Oli olemas ka ühendus viienda loenguga: sarnaselt Andres Käverile rõhutati siin matemaatika olulisust, kuna see õpetab loogiliselt mõtlema. Lisaks anti kasulikke näpunäiteid selle kohta, kuidas oma elu korraldada ja vähem muretseda (miski võib küll kümne minuti möödudes veel valus või piinlik olla, kuid kümne kuu või aasta pärast on see möödunud ja ei oma suurt mõju su edasisele elule).
Merle Liisu Lindma tutvustas GROW mudelit, mille abil kaardistada praegune olukord, seada paika eesmärgid, leida võimalused ja tee edasi liikumiseks. Isiklikult eelistan pigem ROSA mudelit (Reality, Objectives, Solutions, Actions), kuna see tundub selgepiirilisem ja annab mõeldud lahendustele ka kindlad tegevused. Näiteks kui reaalsus on see, et ei jõua hommikuti esimeseks loenguks kooli ja eesmärgiks on kõikides loengutes kohal käia, on lahenduseks hommikul varem tõusmine. Sellele lahendusele tuleb siis kindlad tegevused mõelda, näiteks varem magama minek (tuleb paika panna ka kindel aeg!), koolilõuna õhtul valmispakkimine, hommikusöögi varasem valmistamine, kindla bussiaja väljaotsimine, õpigrupiga liitumine, et õppetöö saaks varem valmis ja ei peaks enam öösiti õppima jne.

Terve loengusari oli huvitav ning kuna see puudutas erinevaid teemasid, sai loodetavasti iga tudeng sealt enda jaoks mingit vajalikku infot. Kuna olen enesearenduse ja motivatsiooni teemadega varem palju tegelenud, oleks mulle rohkem huvi pakkunud erinevate töövaldkondade tutvustamine, et saada IT-maailmast selgem pilt ja osata tulevasi sihte seada. Üldiselt olid loengupidajad hästi valitud, ehkki mõnda teemat oleks ehk võinud rohkem käsitleda eelnädalal ja tuutortundides, et vabastada need loengud erinevate IT-valdkondade spetsialistide ettekannete jaoks. Samas loodan, et võimalusi selliste ettekannete kuulamiseks tuleb järgnevate õppeaastate jooksul rohkelt, nii et saab ka see lünk täidetud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus
Järeleksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast selle semestri lõppu, kui antud ainet õpiti. Järeleksami sooritamiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga. Järeleksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1] Riigi finantseeritaval õppekohal on järeleksami sooritamine tasuta, kuid tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[2]

Küsimus 1a

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[3]

Küsimus 1b

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Vastus
„Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.“[4] Seega pole selle kindla valikaine sooritamine kohustuslik, kui muudest valikainetest tuleb vajalik arv ainepunkte kokku.

Küsimus 1c

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus
Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppivad tudengid on õppekava nominaalse mahu ulatuses õppeteenustasust vabastatud, v.a. dokumendi „Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastuvõtueeskiri“ punktis 2.8. ja 2.9. nimetatud juhtudel.[5] Kuna nominaalne maht on 180 EAP’d, tuleb üle nominaalmahu õppimise puhul tasuda kolledžile ületatud ainepunktide eest. Kui ületatud ainepunktide arv on vaid üks või kaks, on võimalik pärast õpingute lõpetamist nende ainepunktide tasu tagastamist küsida. [6]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus
Minimaalne vajalik ainepunktide arv on 27 EAPd semestris ning puuduolevate ainepunktide eest tuleb maksta 50€ iga EAP kohta.[7] Esimesel semestril on ainepunktide „võlg“ 1 EAP, teisel lisandub 8 EAPd. Seega on aasta lõpuks võlg kokku 9 EAPd, mille eest tuleb maksta 450€.

Allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid/ punkt 5.3.6
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid/ punkt 5.2.7
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik punkt 7.2.1
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppetegevus punkt 1.3.6
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekoh punkt 1.4.5
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig punkt 3.1.8
[7] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/