Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Morris Mänd

DK12

Essee

Väga erinevad loengud, väga erinevad teemad. Paljuski huvitavad ja mitmeti kasulikud. Niimoodi kirjeldaks ma „Õpingukorralduse ja erialatutvustuse“ aines vaadatuid loenguid. Vaadates neid loenguid sain ma teada kasulikku informatsiooni nii IT maailmas toimuvast ning need panid ka mind ennast veidi teisiti mõtlema.

Merle Liisu Lindma loeng „Life isa n Attitude“ just eelkõige viis mu mõtted sinna, et kes ma olen ja mida ma tahan. Ning tõesti, tegelikult peakski sellistest asjadest rohkem mõtlema ja endaga aru pidama, sest sel viisil tõesti teevad inimesed ikka seda, mida nad tahavad, mitte seda, mis neile öeldakse, mida nad tegema peaks. Loengut oli väga põnev kuulata. See pani ohtralt kaasa mõtlema ning isegi pärast loengut ma juurdlesin nende mõtete üle veel mõnda aega.

Mul on juba pikemat aega olnud peas, kus ma tahan olla mitmete aastate pärast ja see loeng nii öelda kinnistas justkui seda. Ma tegin kindlasti õige otsuse siia kooli tulles, see kindlasti viib mu sihile ja aitab saavutada mu eesmärgid. Andrus Käveri loeng toetas kaasa ka teadmisele, et matemaatika on kõige olulisem arendajatel. Kuna ma olen üsna tugev sel alal, siis ma usun, et ma saan hakkama ka kindlasti siin koolis õpetavate ainetega ning programmeerimine peaks minema minul hõlpsamalt.

Üks asi millega ma väga nõus ei ole või mida ei saa rakendada kõikide inimeste puhul, on see kuidas Käver rääkis, kuidas tema kaugõppes suutis nii palju korraga teha. Mina isiklikult arvan, et enamus ei suuda nii suure mahuliselt ja sellise piiratud ajaressursiga kõike seda saavutada. Me kõik pole nii „geeniused“ või meil pole nii palju vaba aega, et sellega toime tulla. Kohati jäi mulje, et see oli lihtsalt miskipärast kiitlemiseks mõeldud, kui õpilaste motiveerimiseks.

Käveri loeng siiski tõestas minus seda, mis suunas edasi liikuda ja mida ma edasi tahan teha. Mina just tahan arendada, luua, teha midagi konkreetset. Ning mida ma kindlasti teha ei taha on asutada oma ettevõte. Kõik need kohustused ja stress, mis sellega võib kaasneda ei sobi mulle kohe üldse. Mina olen selline inimene, et mulle tuleb öelda, mida ma tegema pean ja ma saadan selle korda. Juhtiv positsioon ei ole kohe kindlasti minu ala.

Linnar Viik’i loeng innovatsioonist oli väga huvitava sisuga. See avardas mu silmaringi selle mõtlemise kohalt, et innovatsioon ei ole ainult mingi toode või teenus, vaid see on ikka palju laiem. Juba see, et innovatsioon kui nähtus on juba pärit kaugemast minevikust, mitte pole ainult tänapäeva mõiste. Mulle meeldis see, et miski innovaatiline ei pea olema tingimata midagi täiesti uut, mida pole varem üldse olemas olnud, vaid see võib olla miski, mis on juba olemas. Rakendus võib olla erinev, kasvõi muuta mõni üksik detail. Ning veel, mis mulle meelde jäi on see, et idee ise enesest polegi nii oluline kui see, kuidas seda ellu viia. See on kõige tähtsam.

Tarmo Randeli loeng küberrünnakutest avardas mu teadmisi erinevatest vahenditest, mida küberkurjategijad kasutavad. Oli ka huvitav teada kuidas kaitsta end nende eest. Mind paelus skeem kuidas töötab pahavara nakatumine veebilehel. Keerukas protsess, mis toimub kleidi silmade eest peidetult on kohati mitmetasandiline ja paljusid tegureid haarav. Kliendil pruugib teha vaid üks süütu klikk ja see tegum hakkab tööle.

Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loeng Skype NOC Monitoring oli minu jaoks kõige ebahuvitavam. Ma tõesti väga ei saanud aru süsteemist, mis seal toimub. Võib-olla ka seetõttu, et kuna see on rohkem administreerimise valdkond, mis mind ei huvita nii väga, siis ehk oli mul sellest raskem aru saada. Üleüldse oli see esitus kuidagi kesiselt üles ehitatud ja tundus nagu oleks loengu pidajatel väike ettevalmistus olnud. Ehk oleks siis saanud parema ülevaate kui oleks põhjalikum esitlus olnud. Kuid siiski sai teada mõningatest asjadest, mis toimub Skype’is üleüldse ja kuidas seal töötamine käib.

Ats Albre ja Helen Piirsalu loeng "Kuidas saada superstaariks?" oli minu kui tulevase arendaja jaoks suuresti väga informatiivne. Sain väga palju kasulikku teavet, kuidas üldse tarkvaraarenduse protsess töötab. Millega tuleb arvestada ja kuidas miskit tuleks teha. Kuna IT maailm areneb pidevalt, tuleb uuega olla kogu aeg vahetult kursis. Pidevalt tuleb juurde õppida, sest ei saa jääda kinni vanadesse teadmistesse, kuna need muutuvad ajapikku ja ka üsna kiirelt saab neist vaid mälestus.

Veel selles loengus oli hea teada saada Nortali suveülikooli programmist. Minu arust on see väga hea võimalus õppida, kuidas päris maailmas IT ettevõttes töö käib. Selline kogemus on palju parem kui lihtsalt koolis õpitu, sest ainult nii saab teada tegeliku aimuse töö tegemisest. Suur pluss kindlasti on see, et saad õppida tuutori käe all ja ei pea olema teadmatuses, mis tegema peab. See kindlasti aitab kaasa tulevikus, kus tiimitöö juures on väga oluline suhtlemine liikmete vahel.

Tagasi mõeldes vaadatud loengutele, sain päris hea ülevaate õppimisest, IT valdkonnast ja üleüldise silmaringi laiendamise. Kui algselt tundus, et milleks neid võib-olla vaja on või miks ma neid vaatama peaks. Siis nüüd mõeldes, ei olnud see kohe üldsegi mitte aja raiskamine. Võin öelda, et tegelikult ei jooksnud mööda külgi midagi maha. Kindlasti suurenes ka minu enesekindlus, et olen õiges kohas ja olen saavutamas õiget asja.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestus tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab tähtajad õppeosakonnas kooskõlastatud soovitusliku ajakavaga. Järelarestusele tuleb registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ja arvet näidatakse ÕISis. [1] [2]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava on võimalik vahetada kaks korda õppeaastas 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Õppeosakonda tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus. [3]

Kõik deklareeritud valikained tuleb kolledži lõpetamiseks läbida. Üle 180 EAP deklareeritud valikained on tasulised, 2 EAP üle on tasuta. [4]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X = 19; esimese semestri lõpuks on 27 - 19 = 8 EAP eest arve 8 * 50€ = 400€

Y = 20; teise semestri lõpuks on 27 - 20 = 7 EAP eest arve 7 * 50€ = 350€ + 400€ = 750€ (sest EAPde arvestus on kumulatiivselt ja teise semestri lõpuks on ikka 15 EAP puudu 54-st). [5]