User:Hantsov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Hardi Antsov
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013 Rühm: DK14

Essee

Erialatutvustuse aine loengute eesmärk oli peamiselt (mulle tundub) valdkonnas hetkel reaalselt töötavate inimeste kogemuse toomine tudengini. See tähendab - iga esineja esindab valdkonnas mingisugust suunda (ettevõtja, analüütik, projektijuht, testija, monitoorija jne) ning püüab edasi anda seda, mis tema vaatenurgast valdkonnas oluline ja vajalik on, kusjuures Margus Ernitsa esimene loeng (mis pealtnäha keskendus akadeemilise maailma ja selle nõuete tutvustamisele) leiab samuti kokkupuute valdkonnas vajaminevas oskustepagasis – see on pidev õppimistahe (või õppimissund(?) - motivatsioon avaldub tegelikkuses ju mõlemas!). Sisuliselt jagunesid käsitletud teemad kahte leeri, kus ühel pool olid loengud, mille pealkirjast lähtuv teemapüstitus osutas juba, et tegemist tuleb pigem moraali ja eetika, elufilosoofia ja psühholoogia hõnguliste ettekannetega – „Õppimine ja motivatsioon”, „Innovatsiooni olemus ja juhtimine”, „Elufilosoofia ja IT Eestis”, „Life is an Attitude”-, ning teisalt loengud, mis olid suunatud rohkem konkreetse teema või ettevõtte töö käsitlemisele - „IT-profid küberpättide vastu!”, „Kuidas saada superstaariks?” (selles leongus oli küll mõlemat, aga minu jaoks oli see pigem sissevaade ühe kindla ettevõtte töösse), „Skype NOC Monitoring”.

Esimesest poolest teemadest jäi enim meelde Linnar Viigi fail fast, fail small temaatika, mis avardas investeerijate mõtteviisi nende jaoks tundmatu tegija projekti finantseerimisel, mille juures heaks näiteks oli arvutimängude maailm, mille arendus võib kasvada väga pikaks ning kulukaks, samas pole garantiid, et toode müüb valmimisel. Andres Käver esindas oma ettekande põhjal kahtlemata austusväärse tööeetikaga inimest ning esitles ettevõtja vaatenurkka töö tegemisel ja raha jaotamisel. Positiivne oli, et Käver tundis vajadust võtta „kaitsev” hoiak ettevõtja vaatenurga esitlemisel, viidates Eestis levivale negatiivsele kuvandile ettevõtjast ning hoopis julgustades inimest just mõtlema omale ise töökoht välja. Merle Liisu Randma loengust jäi miskipärast meelde ainult kollaažid eri tsitaatide ja sloganitega - need mida igapäevaselt oma Facebooki voost lugeda saab.

Kahtlemata on elufilosoofilised nõuanded vajalikud, eriti kui on tegemist värskelt keskkoolist tulnud noorega, kellel õpi- ja töökogemus puudub. Samas peab tunnistama, ühe kraadi jagu haridust omandanuna ning väikese praktika kogemusega (küll väljaspool IT valdkonda), et suurema osa loengute info oli, rõhutan minu jaoks, ebahuvitav. Ülalmainitu najal ei saa ma kindlasti väita, et olen üüratu elukogemusega, ning et just minust elukogenumate inimeste nõuandeid ebahuvitavaks pidada tundub olevat ülbus? Kindlasti ei pea ma oma hinnagut millekski, mille eesmärk oleks heita negatiivset varjundit ettekannetele, nende esitajatele või aine ülesehitusele, vaid anda aus tagasiside ühe pealtvaataja poolt. Samas võib öelda, et ei peagi huvitav olema, sest lõppeks on tegemist infoga, mis on valdkonnas kasulik ja tasub lihtsalt kõrva taha panna – huvitav või ei. Ebahuvitavuse probleem tekkis aga just seigast, et see elufilosoofiline, moraalne nõuanne on midagi sellist, mis on tegelikkuses universaalselt rakendatav igal alal ning taolist infot jagatakse tänapäeval tegelikult päris palju. Otsene paralleel tekkis mul isiklikult TEDx sündmuste ja videodega – just, tekkis selline korduse tunne, et seda on kuuldud ja nähtud. Võib-olla mängib siin rolli ka see, et sarnaste probleemidega tegelevaid loenguid oli liiga palju.

Teine pool loenguid, milles kajastus kitsam teemakäsitlus, oli minu jaoks kindlasti huvipakkuvam vaatamine. Tarmo Randeli küberpättide loeng osutus seega kõige huvitavamaks, rääkides levinud võtetest ja trendidest kübermaailma pahupoolelt. Huvitav viide oli ka lühikesele dokumentaalile maailma esimesest personaalarvutiviirusest Brain, mis üllatuslikult valmis Pakistanis ning levis internetiseerimata ajastul flopikettal üpris kiirelt. Mis aga Randeli loengu nauditavaks tegi, oli fakt, et ta suutis enamjaolt jääda arusaadavaks IT maailmaga alles sügavamat tutvust tegevale inimesele. Skype-i töötajate ettekanne tõotas selles valguses olla ka midagi (minule) meelepärasemat, kuid vastupidiselt Randeli loengule tundus, et esinejatel oli esitus suhteliselt läbimõtlemata just osas, et kellele see suunatud on – vigade seire väga massiivset teenust pakkuvas ettevõttes kõlab huvitavalt, kuid nad ei olnud valmistanud end ette esitlema seda lihtsakoeliselt ning kasutasid tihti terminoloogiat ja väljendeid, mis panid kulmu kortsutama. Nortali ning suuremal jaol selle ühe töötaja, Ats Albre, tööd tutvustavast loengust jäi peamiselt kõlama suveülikooli võimalus, mis tundub, et on Eestis üks prestiižsemaid enesetäiendamisvõimalus infotehnoloogia tudengile. Huvitav oli ka esitluse alguses slaidil olnud projektide teostamise maailmakaart, mis jäädes küll idapoole, hõlmas riike kogu põhja- ja lõunakaare ulatuses. Seejuures olekski esinejad võinud pikemalt kirjeldada, missuguseid projekte täpselt neis eri riikides läbi viiakse, milline on sealne keskkond IT võimaluste kasutamiseks.

Kokkuvõttes, mida öelda soovin, et kuigi nende kümne loengutunni sees on rohkelt kasulikku infot, võiks enamus esinejate temaatika mitte olla niivõrd moraali ja eetika suunaline, vaid pigem kitsam teema omas vallas, püüdes hoida seda lihtsasti arusaadavana. Teemad ala mängu arendus, seesamune monitooring (hea teema, kuid teostus?), tehisintellekti programmeerimine ning kusjuures hea näitena meenub mulle siinkohal ETV sari „Püramiidi tipus” ja konkreetselt IT-ga seonduvalt episood puidutöötlusest (mida võib vaadata siin [1]). See tähendab – ettekanne võiks olla selline, mis ärataks tudengis huvi konkreetse ala vastu. Muidugi ei oota ma, et elukutselt õpetamistööga mittetegeleva külalisesineja loengukvaliteet peaks televisiooni produktsioonile vastama, kuid see pelgalt näitlikustab, et seletamise lihtsuses peitub jõud äratada huvi. Võib-olla kui Margus Ernitsa ja Andres Käveri loengus väljendatud probleemid noortudengite õpimotivatsiooniga on tinginud taolised teemakäsitlused, siis tasuks kaugõppe raames mõelda, et on ju võimalus luua pikem nimekiri erisugustest loengutest – nagu lisaloenguna kirjas olev „Unexpected Ways How IT Meets Art”, on kolledžil kindlasti suur pagas erinevaid loenguid möödunud aastatest, millest paremaid erialatutvustuseks välja noppida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestusel läbi kukkudes on seda õigus seda uuesti sooritada määratud ajaliselt ÕKE-s: 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kusjuures kordusarvestusele peab registreerima ÕIS-s (5.2.8.). RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF õppekohal on kordusarvestus tasuline vastavalt: 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Õppeteenustasude alt leiab ka konkreetse summa 20 eurot kordusoorituse eest: [2]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Ilma konkreetse mõjuva põhjuseta ei saa esimesel aastal puhkust taodelda: 6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Mõjuvateks põhjusteks ja nende vastavad kestvused: 6.1.3. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

6.1.3.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.
Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
           
6.1.3.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
           
6.1.3.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.  Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal     õppeaasta vältel.

Puhkuse taotlemiseks ja lõpetamiseks: 6.1.2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Juhul kui avaldust puhkuse lõpuks pole esitatud siis: 6.1.4. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Õppekava täitmist/ainete deklareerimist reguleerivad järgnevad punktid: 6.1.5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

           6.1.5.1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
           6.1.5.2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
           6.1.5.3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Antud punktidest lähtub, et ilma eelolevate "mõjuvate" põhjusteta ei saa ka järeleksameid teha, sest see tähendaks õppekava täitmist, kuid ka siin on erand: 6.1.6. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X = 27, Y = 24

Vastus

Osalise hüvitamise määr täiskoormusega õppes on 27 EAP ehk kui ainepunktid jäävad alla selle määra, siis vastavalt puudujäänud kogusele maksan järgmine semester 50 eurot ainepunkti kohta. Antud näite puhul oleks see 3*50=150 eurot kevadsemestri eest. Arve esitatakse aga [3] põhjal järgmine semester.