User:Mtamme

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Merle Tamme

Rühm: DK13

Esitamise tähtaeg 30.10.2013

Essee

Kolmapäeval 23. oktoobril kajastati informatsiooni uudsest laser suhtlussüsteemist, mille eesmärgiks on saata andmeid nii Maalt Kuule kui ka Kuult tagasi Maale.[1]

LLCD projekt lükati käima juba septembris. Ning selle üheks mõtteks on saavutada satelliitidega kiirem ühendus kui on seda raadiolainetega saavutatud. See oleks nagu Internetiühendus, ainult palju pikemate vahemaadega ning laserkiirtega. Arvestades fakti, et tänapäeva tehnoloogia areneb üpriski kiiresti, siis pole ime, et jõutakse nii kaugele. Positiivne ei ole see mitte vaid satelliitidega suhtlemine, vaid ka maavälise elu otsimine.

NASA teatas, et ta kasutas laserkiiri andmete edasisaatmiseks, mille vahekaugus ulatus 384,633 kilomeetri kauguseni, mis on ühtlasi Kuu ning Maa vahe. Andmete edastamiskiirus oli 622 Mbit/s ning see ülekanne võttis aset New Mexico ning LADEE robotiseeritud kosmosesütiku vahel, mis hetkel on Kuu orbiidil. LLCD (Lunar Laser Communication Demonstration) on NASA esimene süsteem, mis teostub läbi kahepoolse suhtluse laserkiirte abiga selle asemel ,et kasutada raadiolaineid. Samuti on ka jõutud vigadevaba andmete üleslaadimiseni, mis ulatub kiiruseni 20 Mbps.

LLCD on esimene samm ehitamaks järgmise generatsiooni suhtlemisvõimalust kosmoses.Samuti on see lühiajaline eksperiment mis tõenäeoliselt saab olema eelkäijaks kõikidele teistele NASA tulevastele pikemaajalistele eksperimentidele, nagu näiteks „LCRD“(Laser Communications Relay Demonstration). LCRD on osa Tehnoloogia Demonstratsiooni Missiooni Programmist(Technology Demonstration Missions Program), mis töötab hetkel valdkondadevahelise tehnoloogia arenduse kallal, mida ollakse võimelised juhtima kosmosest. Selle projekti kavandatav käivitamine on aastal 2017. [2][3]

Kujutades ette kui interneti kiirused suurenevad, kaablit enam ei ole vaja ning kõik käib läbi wifi. Loomulikult on meil skydrive ning muid kohti, kus talletada enda faile, kuid ilmselt ka see areneb edasi veel. Fakt,et varsti talletuvad meie failid „õhku“märkamatu kiirusega, ei tundu enam üldse nii imestavapanev. Omaltpoolt ütleks veel ,et selline areng võimaldaks ka areneda kõikidel vahenditel, mis on seotud elektroonikaga.

Andmetalletuse kiirenedes ning mugavamaks muutumisel paranevad ka raadiosignaalid ja teised lained. Üpriski kindel olles, väheneb ka igasuguste andmete kadu ja rikked, sest uuem tehnoloogia lihtsalt ei luba seda. On olemas ka negatiivseid külgi, mis meile ei pruugi meeldida. Vanade vigade parandamisel tuleb ikka ju uusi vigu juurde. Kuna kuu pealt saab üle kanda andmeid, ning sealt edasi arenevad sellised projektid veelgi, kas me hakkama rohkem sõltuma elektroonikast? Üldjoontes oloeks see ju tore, kuid kuidas inimesed sellele reageerivad? Vanade telefonide asemel tulevad veel uuemad ja „paremad“. Ilmselt saavad need olema paremini jälgitavad ning tänu kiirele andmesidele ei ole ka võimalik kõnesid teha ilma et saaks asukohta kindlaks määrata. Ilmselt oleme me kõik nii virtuaalsuses kui reaalsuses jälgitavad ka siis, kui me seda ei taha.

Siin tuleb juba ka teisi ohumärke. Näiteks, kas ja kui turvalised on meie andmed läbi õhu liikudes? Kuidas me saaksime kindlad olla, et see kuskile ei kao, seda ei varastata või ei panda sellele viiruseid juurde? Ma pole kindel, et sellist asja saaks usaldada. Samuti, kas oleks võimalik ka laserkiirte abil võtta näiteks inimeselt mõõdud ja siis vastavalt sellele leida talle riided? Idee poolest võiks see ju olle võimalik. Igaüks oleks enda riietega rahul, sest need istuvad ideaalselt. Või on Kuule andmeedastusel veel teine mõte? Ega ometi ei plaanita saata sinna mingiks ajaks inimesi? Paljud noortest peavad eluks vajalikuks osaks interneti. Kui see oleks Kuul olemas, kas keegi nõustuks minema sinna katsejänesena näiteks mingiks ajaks niiöelda elama, võib-olla teha isegi kupli alla midagi valmis?

Ma olen kindel ,et NASA imetleb seda instrumenti oma valvekaameratega, mida hiljem saab kasutada oma kasuks. Lisaks, milliseid eksperimente lubab NASA veel luua, mis peaksid olema mitukorda võimsamad kui andmete edastus Kuuga? Hetkel ma olen kahevahel, sest ma ei oska aimata, kas see tehnoloogia on hea või mitte. See oleks küll kõik uudne ning uuele generatsioonile pealeminev, kuid kas see on ikka hea? Sooviksin huviga näha, millised oleksid esimesed probleemid, millega tuleb silmitsi seista. Alles siis saaksime aimu, et kas laser suhtlussüsteem toimub korralikult või mitte.

Õppingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.[4]
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[4]
Arvestusele registreerumine on nõutav ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[5]
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[4]
RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[6]
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.[6]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [7]
EIK lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.[8]
Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=21

Y=20

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [10]

Täitmata jäänud: (2*27)-(21+20)= 13 EAP Maksmisele kuulub: 13*50= 650 €