User:Alisitsk

From ICO wiki
Revision as of 09:30, 1 November 2013 by Alisitsk (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alina Lisitskaya
Esitamise kuupäev: 01. november 2013

Essee

See essee on koostatud 8 aset leidnud loengu põhjal kus osalesin. Kirjeldan kuuldut ja oma mõtteid mis tekkisid nende loengutega seoses.

Esimeses loengus tegid õppeosakonna juhataja ja IT õppejõud sissejuhatuse algavale õppele. Minu jaoks oli see loeng väga tähtis ja informatiivne. Tutvusin ruumidega, õppevormidega, robootikaklubiga, õppekorralduse eeskirjade ja ainepunktidega. Sain ka teada, et IT kolledzis on oma infosüsteem. Mulle meeldis väga ka see, et haridus on rakenduslik ja suunatud praktilistele oskustele. Mul on üsna suur kogemus töökoha otsinguil ja tuginedes oma kogmustel saan öelda, et kõiki tööandjaid huvitab alati enamasti ainult praktilised oskused. Seega olen kindel, et Eestis on rakenduslik kõrgharidus õpilase seisukohast kõige õigustatum õppevorm. Kuna see ei ole minu esimene kõrgharidus (õppisin majandust ja turismi ülikoolis Saksamaal) saan öelda, et õppekorraldus ja meetodid sarnanevad Saksamaa ülikoolide omaga.

Teine loeng oli motivatsioonist ja õppimisest. Õppejõud avaldas arvamust, et õppemotivatsioon sõltub sellest kui huvitavad on tudengitele just teoreetilised ained. Samuti loetles ta probleeme mis takistavad õpilasel edukalt õppimist. See on kasulik, sest alles siis, kui teadustad endale probleemi olemust saad selle edukalt lahendada. Õppejõud rääkis ka akadeemilisest petturlusest, mis on lubatud eksamil teha ja mis on keelatud, seda vältimaks arusaamatusi tulevikus. Viitamise reeglitega olin tuttav juba enne, sest sellega oldi väga ranged Saksamaal. Loengus oli ka soovitused administraatoritele ja arendajatele. Eriti tähtis osa selles loengus oli see, et programmeerimist saab õppida ainult iseseisvalt.

Kolmas tunnis seletati meile, et mis on innovatsioon. Üldiselt pani see loeng mind palju sellel teemal mõtlema. Praegu on sõna „innovatsioon“ kuulda igal pool, eriti palju kasutatakse seda reklaamides. Küsiaime endilt, et mis oleks tõeline innovatsioon ja mis oleks lihtsalt parendamine või võimsuse kasv (ja seda mitte ainult IT valdkonnas). Üks hea väljend mis kirjeldab inovatsiooni oli: see on praktiline asi mis on võetud kasutusse ja mida enne inimesed ei ole osanud teha. Kui hakkasin sellest mõtlema, siis tuli meelde järgmine näide - kvantarvutustehnika. Erinevalt traditsioonilisest arvutist mis töötab silikoonkiipide abil on see innovatsioon, sest töö printsiip on täiesti erinev. Kasulik oli kuulda arengu ajaloost, majanduse teguritest ning Innovatsioonistrateegiatest ettevõtluses.

Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberkriminaalsusest. Ta seletas miks need kuriteod aset leiavad ning selgitas, et millised küberkuritegevuse tüübid on olemas. Ta demonstreeris ka kuidas konfidentsiaalseid andmeid varastatakse. See teema oli üks raskemaid nii tehnilises kui ka eetilises mõttes.

Viiendal loengus rääkis Andres Käver (kes on ise lõpetanud IT Kolledzi) elufilosoofiast. Need olid põhimõtteliselt endise tudengi nõuanded noortele tudengitele. Esiteks sain teada, et matemaatiline analüüs on väga tähtis tarkvara arendamisel ja tudengil on vaja seda kindlasti hoolikalt õppida. Hea idee millega olin nõus oli ka see, et klientidele ei ole vajalik mitte seda kui hästi sa programmeerida oskad vaid seda kui kasulik on sinu töö tulemus neile. Peale seda selgitas ta, et programmerijatele on vajalik majandust tunda. Märkasin, et millistele ainetele pean eriti hoolikalt tähelepanu pöörama ja sain soovitusi diplomitöö kirjutamiseks.

Kuuendas loengus külastasid IT Kolledzit kaks inimest firmast Skype: Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov . Ast leidis üsna keeruline loeng, räägiti sellest mis on seire ning kes ja milleks seda kasutab. Nad tutvustasid ka Nagios infrastruktuuri monitooringu süsteemi, ning seletatasid kuidas see töötab. MInu arust oli see loeng pigem mõeldud nendel tudengitele kes õpivad administreerimist. Praegu ei saa veel öelda, et müistaksin sellest palju, kuid loodan, et õppimise kestel saab pilt selgemaks.

Seitsmes loengus rääkis Ats Albre kes esitab firma Nortal tarkvaraarenduses, kuidas saada IT sektoris superstaariks. Klientidele on vaja tarnida töötavaid tarkvara lahendusi ja teha tema elu lihtsamaks. Ats vastas ka tudengite küsimustele ja rääkis Nortal suveülikoolist kus saab praktikat teha tarkvaraarenduse alal.

Kaheksandas loengus osales veel üks inimene Skypeist, HR manager Liisu Lindma. Jutt oli seekord mitte programmeerimisest vaid elust ja suhtumisest. Põhimõtte mida Liis väljendas oli, et elu on täpselt see milliseena me seda tahame näha. See loeng oli üks kõige huvitamaid. Liisu jutustas meile kuidas olla edukas elus ja kuidas end vaimustada. Jutt oli ka sellest, et millised küsimused tuleb endalt küsida, et aru saada kes ma olen ja mis mulle tõesti meeldib. See on väga oluline selleks, et õnnelik olla. Ta viis läbi ka mõned psühholoogia harjutused tudengitega. Proovisin teha neid harjutusi hiljem ka kodus. Liis tutvustas meid ka GROW mudeliga mis aitab inimesel eesmärgi seada ja seda saavutada.

Kokkuvõteks tahan öelda, et kõik loengud olid minu jaoks huvitavad ja kasulikud. Pärast loengute kuulamist tekkis mul ettekujudus mis eriala on tarkvara arendus. Õppejõud (kõik 8 loengu ajal) jagasid informatsiooni piisava kiirusega, huvitavalt ja väga arusaadavalt - mis mulle kui inimesele kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel oli eriti tähtis ja meeldiv. Loengud olid hästi koostatud ja hõlmavad kõiki alasid: õppekorraldus, tudengitele vajalikud soovitused, töö võimalused ja nüansid, tarkvara arenduse protsess jne. Kõigi nende selle tegurite põhjal saab inimene ettekujutuse, et mida ta IT kolledzis õppima hakkab ja mis ta selle haridusega peale saab hakata.

Juba lapsepõlvest alates oli minu jaoks huvitav, et kuidas asjad töötavad. Esimes arvuti ostsid vanemad mulle alles 2003 aastal, sest mul oli silmadega probleeme. See oli juba täiesti kaasaegne PC. Mäletan, et kohe hakkasin otsima tehnilist võimalust teiste inimeste arvuteid vallutada, lihtsalt, et nalja teha. Sain kohe aru, et arvuti on keeruline süstem ja et mul on veel palju õppida. Praegu on mulle antud selline võimalus ja ma kasutan seda hea meelega.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust saab uuesti sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.Registreerida end on vaja õppeosakonnas. Tudengid peavad ka ennast registreerima ÕISis korduseksami ja -arvestuse puhul vähemalt 2 päeva enne sooritamist. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF tudengitele on see tasuta.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

õppetoetuse saab tudeng: 1.kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem; 2.kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro. 3.kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%) Suurus sõltub sellest mis on üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta. Arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse saamiseks tuleb taotlust esitada riigiportaalis semestri esimesel kuul.


Ülesanne

X=19 Y=28

Vastus

19 + 28 = 47 Min. ainepunktide arv semestris = 27 + 27 =54 54 – 47 = 7 7 x 50EUR = 350 Vastus: 350 Eurot