User:Kkruusan

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Keidi Kruusandi
Esitamise kuupäev: 15. november 2014

Essee

Kursuse "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" põhieesmärgiks on anda ülevaade erinevatest valdkondadest infotehnoloogia valdkonnas. Harida esmakursuslasi eelseisvatest aegadest ning kuidas koolis üleüldse hakkama saada. Kuidas toimub õppetöö, hindamine ning milline on Eesti kõrgharidussüsteem. Avardada õppurite silmaringi seoses tööturu erinevate valikutega ja võimalike töökohtadega. Erinevaid valdkondi käisid meile tutvustamas inimesed, kes antud valdkonnas, mida nad tutvustasid, ise töötasid või töötavad. Nendest loengutest kirjutan ka järgnevalt lähemalt. Kõige esimene loeng toimus 27. augustil. Rääkijateks olid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Tänu sellele loengule sain ma väga palju uut infot, millest ma eelnevalt teadlik ei olnud. Olin teatud asjadega kursis, kuid mitte pädevalt. Tänu loengus räägitule sain kõik vajalikud infokillud enda peas kokku pandud ning muidugi vajalike allikate kohta, kust ma infot edaspidigi saan. Samuti ei olnud ma kursis kooli ülesehitusega. Peale loengu lõppu teadsin, kus asub õpperuum ja kuidas ma sinna üleüldse sisse saan. Samuti ka raamatukogu laenutussüsteemist. Margus Ernits, kes ühtlasi on ka selle aine õppejõud, rääkis lähemalt arvutiklassidest ning operatsioonisüsteemidest. Sain teada, et IT Kolledži arvutites on sisse intalleeritud kaks operatsioonisüsteemi. Loeng oli üleüldiselt väga hariv ning andis väga hea ja põhjaliku ülevaate antud õppekavast. Teises loengus käis külalisrääkijaks Janika Liiv. Janika on IT Kolledži lõpetanud ja hetkel töötab programmeerijana firmas Toggl. Loengut oli huvitav kuulata juba sellepärast, et ta rääkis väga põnevalt. Targemaks sain sellest loengust selle teadmisega, et naisi on IT maailmas vähe. Ma ei olnud sellest teadlik. Loomulikult ma ei arvanud, et naisi sellel alal väga palju on, kuid ma ei teadnud ka seda, et neid nii vähe on. IT ala on juba pikemat aega olnud piisavalt populaarne, seetõttu eeldasin ka rohkemat naisosalust antud valdkonnas. Janika soovitas kõigil huvilistel liituda robootika klubiga. Mind isiklikult hakkas robootika klubi huvitama, kuid antud klubiga ma veel liitunud ei ole. Ta pani auditooriumi kaasa mõtlema ning samuti tekkis päris paljudel loengu lõpus küsimusi, mis on ainult hea näitaja. Kolmanda loengu läbiviijaks oli Carolyn Fischer. Tema rääkis meile peamiselt süsteemide administreerimisest, töötamisest kooli kõrvalt ning Skype-st, kus ta ka juba neli aastat töötanud on. Tema enda sõnul, oli see loeng, mis ta meile pidas, tema esimene. Esimest korda suurema kuulajaskonna ees olla ja rääkida oli tema jaoks piisavalt närviline, seetõttu komistas ta enda lausetega päris tihti ning hääletoon oli samuti vaikne. Aga mida edasi loeng liikus, seda julgemaks ja avatumaks Carolyn muutus. Minu silmis on ta juba seetõttu väga tugeva iseloomuga, et kuigi ta kartis auditooriumi ees olemist, ta oli seal ikka. See nõuab palju julgust. Ta andis palju häis soovitusi, kuidas tulevikus paremini hakkama saada. Eelkõige motiveeris ta mind rohkem programmeerimist õppima, sest ka süsteemi administraatoritel läheb seda aina rohkem ja rohkem tulevikus vaja. Samuti on väga motiveeriv kuulata naissoost isikut rääkimas teemadel, kus ilmselgelt domineerivad meessoost isikud. Meeldiv oli kuulata inimest, kes olenemata takistusest, suutis terve loengu vältel särada ja positiivset tooni säilitada. Neljandas loengus käis meile rääkimas Kristjan Karmo, kes töötab hetkel asaquality firmas tegevjuhina. Kristjan tutvustas meile lähemalt testimise eriala: mida see täpsemalt tähendab ja sellega seotud müütidest. Kristjan rääkis huvitavalt ja julgelt. Väga selgelt jäi mulle meelde levinu müüt, et testijateks saavad need, kes programmeerijana läbi kukuvad. Antud müüdile oli Karmol hea vastus,:" Andku jumal, et see ei ole nii". Täpsemalt tähendab see siis seda, et keegi ei soovi enda firmasse testijaks inimest, kes ei saa arendamisega hakkama. Sain targemaks antud valdkonna halbade külgedega. Testijaks olemise üks kõige halvemaid omadusi on see, et tema peab kohale toimetama halbu uudiseid. Kui testija leiab programmist vea, siis vaadatakse tema poole halva pilguga, kuigi testija ise seda viga ei teinud. Ehk siis testijal peaks olema hea pingetaluvus. Tore oli, et Karmo oli enda esitatud teemaga väga hästi kursis ning küsimustele vastamisega ei olnud ka mingisugust probleemi. Viienda loengu läbiviijaks oli Andres Septer. Põhiline, millest ta rääkis oli see, et mis saab edasi peale kooli. Kogu loengu temaatika toimus pessimistlikus toonis ja see ei olnud üldse halb. Teda oli väga huvitav kuulata, sest oli juba alguses aru saada, et ta teab, mida ta räägib. Väga valgustav loeng seoses suurte ja väikeste firmadega, nende erinevusest. Sain targemaks selles osas, et samas firmas ametiredelil ülessepoole ronida on raske, sest enamjaolt võetakse inimesi uuele töökohale väljastpoolt tööd. Eriti veel siis, kui sa oma tööd väga hästi oskad, sest kust mujalt saaks tööandja sellele kohale uue ja sama hea töötaja? Tänu Andresele mõistan ma diplomitöö kaitsmise osalist hindamissüsteemi. Lõputöö kaitsmise hindamisele ma eriti polnud mõelnud. Samas on ääretult tähtis, sest see annab tulevikule väga palju juurde. See, kuidas tudeng oma lõputööd kaitseb, peegeldub selles, kui hästi ta ennast niiöelda müüja oskab. Kuidas saab tudeng eelseisvas elus hakkama töövestlustel. Kui minna töövestlusele kokutades ja arglikult, siis ei ole sealt midagi head oodata. Sellest sõltub välja makstav palk ning see, kas sa üldse sinna firmasse tööle saad. Andres, kes refereeris Winston Churchilli ütlust:"Linux imeb, aga midagi paremat veel välja mõeldud pole" on vägagi geniaalne, kui selle peale lähemalt mõtlema hakata. Ma ise olen terve oma eluaja kasutanud Windowsit. Nüüd pean tänu kooli õppesüsteemile ümber õppima Linuxit kasutama. Olen juba aru saanud, et Linux on kordades parem, kui Windows, kuid arenemisruumi veel on ning midagi paremat IT valdkonnas hetkel tõesti ei ole. Kokkuvõtlikult oli kursus igati motiveeriv ning täitis oma eesmärki motiveerida tudengeid ning avardada nende maailmapilti. Mina isiklikult lahkusin igast loengust väga positiivsena, sest olin oluliselt targemaks saanud. Tunnen ennast tuleviku suhtes palju kindlamalt. Kuna loengute teemad olid kõik erinevad, siis avardus minu maailmavaade ka laialdaselt.Loodan, et see aine jääb ka edasipidises tulevikus antud õppekavadesse sisse, sest minu arvates on see tõesti vajalik. Selle aine sisu on väga infoküllane ning aitab algajal inimesel, kes IT maailma alles siseneb, saada hea ülevaade õppekorraldusest ja erinevatest võimalustest tööturul.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Järeleksami aeg tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, milles eksam läbi kukuti. Korduseksami tähtajad määrab õppejõud kooskõlastuses õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Korduseksamile registreerumine toimib ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile“Kordussooritused“ . Eksamile registreerumine ja eksamisooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Mis on tähtajad? Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.Korduseksami tähtaja määrab vastav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Riigifinantseeritaval õppekohal on korduseksamil osalemine tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? Kordussooritus tasulisel õppekohal õppivale õppurile on 20 eurot.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Ei olegi. Akadeemilisele puhkusele on üliõpilasel võimalus minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada kuni semestri punase joone päevani.

Mis tegevused tuleb selleks teha? Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Tervislikel põhjustel- kuni kaheks aastaks. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks- kuni üheks aastaks. Lapse hooldamiseks- kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel põhjustel- kuni üheks aastaks.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Üliõpilasel tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks rektori nimele. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks, siis lõpetatakse see automaatselt.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: 1.)keskmise, raske või sügava puudega isikuga. 2.)alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; 3.)akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Jah, avaldus tuleb esitada õppeosakonda.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Esimese semestri lõpuks on kogutud 22 EAP. 27-22= 5 EAP. Teise semestrilõpuks on kogutud 23 EAP. 27-23= 4 EAP.

2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. 5+4=9 EAP kuulub tasumisele. Mulle esitatav arve: 9*50=450 eurot.

==Notes==