User:Aluik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleks Luik

Esitamise kuupäev: 14.10.2014

Essee

Õppingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine arvestusena hinnatakse kodutööna valminud arvamusesseed, mis on tehtud loengutes esitletud teemade põhjal. Esimesed kolm loengut viisid läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad, ülejäänud loengutes kõnelesid aga sama kooli IT-maailmas edukalt läbilöönud vilistlased. Minu kui informaatikast sissevõetud esmakursuslase jaoks olid kõik ettekanded huvitavad ning küsimust jäi tekitama vaid see, kas ka minust nii hea oma valdkonna IT-spetsialist ühel päeval saada võib.

Esimeses loengus astusid esmakursuslaste ette Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Minule isiklikult meeldis see, et loengupidajate sõnul on IT-Kolledž pea alati valmis vastu tulema õpilaste soovidele ning kuulama nendepoolseid ettepanekuid. Väga meelepäraseks uudiseks mulle oli aga see, et kool, kus asun õppima, salvestab oma loenguid ning need on järelevaadatavad – olen sunnitud spordi tõttu viibima koolist eemal. Inga Vau sissejuhatus üldisesse kooliellu, õppekoormustesse, stipendiumite saamise võimalustesse ja nii edasi, oli väga informatiivne ning vastas paljudele küsimustele, mis võib-olla ei oleks niisama pähe tulnudki. Hea on teada, et kui mõnes aines peaksin esialgu põruma, on mul siiski võimalus tekkinud olukorda parandada.

Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Õppejõud rõhus oma loengus aususele, õppimise tähtsusele isegi siis, kui aine tundub täiesti mõttetu, iseseisvale tegevusele. Rääkis veel huviklubidest ja teistelgi õppimisega seonduvatel teemadel. Loengust jäi kõrva võrdlus akadeemilise petturluse ja spikerdamise vahel. Kui minu jaoks oli gümnaasiumi ajal wiki parim allikas referaatide ja esseede kirjutamisel, siis nüüd sain aga teada, et infot otse wikist ei tohiks tegelikult kasutada, sest referaadis referaati ju viidata ei saa. „Pidage meeles, et kõik esmapilgul mittevajalik muudab teid ja mitme teema olulisust mõistate palju hiljem“

Kolmandas loengus tutvustas Margus Ernits robootika telgitaguseid ning rääkis teemal „Robootika ja häkkimine“. Kuna ma ise robootikaga kunagi kokku puutunud pole, siis ei robotite ehitamisest ei teadnud ma varasemalt suurt midagi. Loengu käigus sain ma aga teada, et ühe roboti ehitamiseks läheb vaja mitmeid oskusi, alustades tinutamisest ja lõpetades programmeerimisega. Robootikaklubi tegevus tundub mulle väga mitmekesine ja huvitav, sest see paneb laialdasemalt mõtlema ning tegema koostööd ka teiste valdkondade esindajatega, näiteks kunstnikega erinevate toodete loomisel.

Neljandas loengus esines Janika Liiv teemaga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Etteastes rõhus Liiv enese harimisele ja tutvuste leidmisele. Uue ja huvipakkuvana kuulasin ma programmeerimiskeelest Rubyst, mis on suhteliselt noor keel jaapanist ning mille kasutus on oma hoogu alles kogumas. Samuti jätsin kõrvataha Githubi, mis kujutab endast opensource lehte, kuhu saab üles laadida oma koodijupi ja/või lugeda teiste avaldatud koode. Igaüks saab seal anda ideid, muuta ja parandada teiste koode, et niimoodi saaks kokkuvõttes parem programm. Väga oluliseks mõtteks, mis loengust meelde jäi oli, et kui oled omandanud mõne oskuse või programmeerimiskeele, siis ei tasu jääda mugavustsooni passima, vaid harima end edasi ja omandama midagi uut. Isegi kui uue keele õppimine on alguses raske, siis hiljem tuleb see ainult kasuks ning loob ka positiivse meeleolu tegemaks järgnevaid toiminguid oma töös. Tähtis on valmis saada programm, mis müüb, mitte see, kui kaua ja kuidas see valmib.

Viiendas erialatutvustuse loengus vestles Carolyn Fischer meiega teemal ,,IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“. Fischer rääkis oma ettekandes suurel määral oma eduloost IT maailmas ning administreerimistööst Skype’is. Mind isiklikult insipreeris tema kõne juures see, kui töökas ja sihikindel isiksus tal on. Sportlasena tean ma, et sihikindlus viib üldiselt sihile ja seetõttu austan ma väga, kuidas Carolyn Fischer hindab ja naudib oma tööd ja teeb seda mõnuga. Teadatuntud fakt on see, et infotehnoloogia valdkonnas töötades ei pruugi tööpäev lõppeda enne, kui süsteem või programm on valmis ja töötavad. Nii rääkis ka Fischer loo, kuidas ühel õhtul, kui tööpäev oli juba läbi ning tema lahkumas, tuli uksepeal vastu üks kõrgem ülemus ja palus tal kogu infrastruktuuri Facebook’i integratsiooniks üles seada, Fischer vastas seepeale:,,Milles probleem, teeme ära.“ Ta lõpetas alles hommikul kell kuus – ma arvan, et selline pühendumine on see, mis teeb targast spetsialistist eduka. „Fortune favours the prepared mind“ ehk „Õnn soosib neid, kes on ettevalmistunud“ – Marie Curie

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Tuli välja, et nii minu kui ka paljude teiste arvamus, et testija töö on igav ja see on algajatele, on tegelikult müüt. Korralik testimine nõuab nutikust ja kogemusi. Väga huvitav oli kuulda, et testija on tihtipeale just see inimene, kes tegelikult näeb programmi terviklikuna esimesena. Niisiis on testija vahendaja, kes suhtleb pea kõikide osapooltega. Selline töö mitmekesisus pani mu endagi mõtlema, et miks mitte saada kunagi testijaks. Samas sain teada, et testija töö on tänamatu. Tihtipeale süüdistatakse pärast vea leidmist just testijat, et miks just nüüd, viimasel hetkel selle leidis, kuigi tema ju seda programmi ei kirjutanud, pole milleski süüdistada. Nagu öeldakse: ,,Parem hilja kui mitte kunagi.“ Huvitav on mõelda sellele, et kui testimise käigus vigu ei leita, kas siis on programm lihtsalt hästi kirjutatud või on hoopis testija nõrk, samal ajal võib ka vastupidi mõelda, kui testimisel leitakse palju vigu, siis ei teagi, kas on programm halvasti kirjutatud või on testija lihtsalt äärmiselt hea.

Seitsmendas loengus rääkis olekult entusiastlik ja reibas Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT tööturust“. Loengu kuulamine oli ääretult huvitav ja esineja jutt sorav. Septeri sõnaosavus ning enese esitlemisoskus on olnud tema karjääri jooksul kindlasti suureks abimeheks. Mulle jäi tema suust kõlama mõte, et hea IT-spetsialist peab oskama end ja oma toodet müüa. Ma nõustun härra Septeriga, et hästi tasustatud töökoht võib jääda kättesaamatuks, kui olen tugev spetsialist, kuid suhelda ei oska – kes tahaks oma meeskonda eraklikku ja vähesõbrustavad liiget. Samas arvan, et alati ei tohiks inimesi tööle võttes teha järeldusi kandideerija sotsiaalsel taustal. Nagu Andres Septer ütles: „vaikne IT-spetsialist toanurgas võib teha ära kümme korda suurema töö sel ajal, kui mõni keskpärane töötaja, kes mõnikord ei saagi oma ülesannetega hakkama.“ Väikese üllatusena jäi kõlama fakt, et riigi- ja suurettevõtetes on võimalik teha tööd seda tegelikult tegemata. Suurfirmades jääb tihtipeale märkamata see, kui keegi jätab oma töö tegemata või teeb seda lohakalt. Põhjus on lihtne: inimesi on palju ning keegi kuskil teeb vajaliku ikka ära. Septeri näide tuntud kirjanikust, kes katsetuseks pool aastat tegi tööd poole koormusega ning järgmine pool aastat ei teinud peaaegu üldse, kirjutas lõpuks ise lahkumisavalduse, sest mitte keegi ettevõttes ei pannud seda tähelegi.

Kaheksandas loengus rääkis...

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

• • 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS // 5.2.1.
  • Kordusarvestust on õigus teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

• • 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS // 5.2.8
  • Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis

Mis on tähtajad?

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? 5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VASTUS........

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=24 Y=26