User:Jpaas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Janno Paas

Esitamise kuupäev: 19.10.2014

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aines tutvustati eelseisvat kooliteed ja anti soovitusi kuidas hakkama saada nii koolis kui ka tulevasel töökohal. Lisaks tutvustati ka erinevaid koolis tegutsevaid huviringe. Järgnevalt ülevaade loengutest ning sellest, mis minul nendega seoses meelde jäi. Antud aine raames oli kutsutud esinema inimesi erinevatest IT valdkondadest. Iga neljapäeva hommikul oli peale loengust lahkumist jällegi motivatsiooni, et sukelduda eelsesivasse kooliperioodi. Inimesed olid küll erinevatest valdkondadest, kuid üldine sõnum jäi minu jaoks selliseks: Suhtuge valitud erialasse huviga ja entusiasmiga ning olge töökad, küll ülejäänud asjad siis paika loksuvad.

Esimeses loengus rääkisid kooli töötajad Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov sissejuhatavalt kõrgharidusest ja ka üldiselt koolist. Tutvustati õpingukorralduse reegleid ja anti soovitusi, et edasine koolitee oleks võimalikult efektiivne ja huvitav. Räägiti koolis kasutatavatest süsteemidest, nende kasutamisest ning kuidas tegutseda, kui peaks tekkima probleeme. Margus Ernits rääkis täpsemalt antud aine ülesehitusest, samuti täpsemalt kursuse läbimiseks vajalikest tegevustest.

Teises loengus tutvustas õppejõud Margus Ernits jällegi antud ainet, aga seekord veel täpsemalt. Tutvustas meile täpsemalt kodutöö sisu ja edastas ka muidugi sama sõnumi, et õppige ja huvituge valdkonnast. Õppejõud rääkis ka väga entusiastlikult erinevatest klubidest (robootikaklubi, Linux kasutajagrupp jne.) ning tekkis soov endalgi nendest osa võtta. Kuna töötan ja õpin ning mõlemat täiskohaga siis kahjuks ei jää mul selleks lihtsalt aega aga kui kunagi peaks tekkima võimalus, tahaks kindlasti osa võtta nii mõnestki neist. Loengu lõpus tutvustati meile LAPIKUD organisatsiooni. Kutsuti jällegi ühinema ja tundus samuti väga põnev.

Järgmises kolmes loengus jäi mulle põhilise sõnumina meelde see, et ei tohiks karta et midagi ei oska. Kõik kooliga seotud klubid ongi mõeldud selleks, et kui tudengil on huvi siis ta esialgu tuleb kohale ja siis hakatakse lähemalt asja seletama. tudeng saab IT maailmaga tutvuda teise vaatenurga alt, mitte ainult koolis teooriat kuulates. Kolmanda loengu põhirõhk oli robootikaklubil. Margus Ernist rääkis kuidas seal elu käib ja millistel võistlustel on käidud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha?'

Vastus: On võimalik teha kordusarvestus. Õpingukorralduse punkti 5.4.4. järgi: Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika)

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?

Vastus: Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga .

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Vastus: Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Mis on tähtajad?

Vastus: Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga .

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Vastus: RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta .

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus: Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € .

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Vastus:

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Vastus:

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Vastus:

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Vastus:

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Vastus:

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus