User:Klukas

From ICO wiki
Revision as of 10:30, 20 October 2014 by Klukas (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kelli Lukas

Esitamise kuupäev: 20. november 2014

Essee

Esimesest loengust [1] sain teada edasise õppetöö üldisemad raamid. Näiteks, et meil hakkab õppetöö toimuma viies erinevas rühmas, mis on minu arvates igati positiivne, kuna niivõrd suur kursus ei saa kõik koos toimida sama produktiivselt kui väiksemates gruppides. Sain aimu, mis mind ootab see aasta ees nii õppetöös kui ka kooliväliste organisatsioonide kohta üldisemalt - näiteks Robootikaklubi kohta. Ilmselt enamikele tudengitele jäi kõige paremini meelde õppetoetuste teema - meie kursus saab esimesena kohe esimesel semestril stipendiume. Minu arvates see on väga õige, sest õppimismotivatsioon ja õpiharjumused tekivad kohe alguses, ning kui on võimalik saada ka toetust selleks, siis see motiveerib kõvasti paremini õppima kohe esimesel semestril, et edaspidi saaks stipendiumi. ...

Teisest loengust [2] sain motivatsiooni õpingute alustamiseks. Kirjeldati põgusalt erinevaid õppimismetoodikaid, kiideti väikse grupiga kokku saamist ja koos ülesannete lahendamist. Ma leian, et see on tõesti hea viis leida lahendusi keeruliste ülesannete puhul, kuid lihtsamate puhul jään mina siiski enda harjumuste juurde - rahus ja vaikuses õppimine edeneb kiiremini ja tõhusamalt.

Kolmandast loengust [3] sain teada, mis häkkimine tegelikult tähendab - infosüsteemide turvavigade leidmine, ärakasutamine. Varasem arvamus häkkimisest, milleks oli teise arvuti sissetungimine, on hoopis kräkkimine. Robootikaklubi tegevuse eesmärk on teha midagi uut, põnevat, arendada ning kus tegeletakse peamiselt huvirobotitega – mitte tulu eesmärgil, oma huvi ja praktika pärast tehtud robotitega. Sain täpsemat infot Robotexi kohta, mis on Eesti robotivõistlus alates 2001.aastast ning kus ITK on osalenud alates 2002.aastast (I - 8x, II – 7x, III – 7x). Kuulsin erinevatest huvitavatest projektidest, kus tehakse tihedat koostööd EKA tudengitega, mis on minu meelest väga positiivne, kuna tihtipeale võivad IT-tudengid näha asju liiga programmeerija seisukohast, mistõttu on hea siduda neid oskusi loovate mõtetega. Selliste mõtete tulemusena on saanud alguse järgmised projektid: 1) Trumm ja Kass – vaegkuuljatele tavakuuljatega kommunikeerumiseks suunatud projekt, prototüüp käis üle maailma, kuna neile meeldib kassi nurrumine - panna pistikupesad kommunikeeruma, meelde tuletama inimesele, kui need on jäänud järgi. 2) Kardin – reageerib inimese kohalolule ruumis, teadlik sellest ja valgusest, kerida kokku-lahti. Peale nende pani projekt Akademy 2012 huvi tundma, mille sisuks on Linuxi esindajate intensiivkursus nädala vältel, kuna see tundus huvitav ja põnev ja võiks isegi milleski taolises osaleda oma õpingute vältel.

Neljandast loengust [4] sain teada, et ma ei ole ainus, kes on alustanud ITK-s õpinguid olles ise üsnagi võhik selles valdkonnas. See oli minu jaoks seni kõige inspireerivam loeng just nimelt äratundmisrõõmu ja samastumistunde ning ka soovituste(nt. hakata võõraid akronüüme üles kirjutama ning õppima neid liigitama kategooriate järgi) pärast. Janika töötab Toggl-is, kus töötajad saavad registreerida oma töötunde. Tema põhiliselt programmeerib Ruby keeles, mida soovitab väga ka teistele. Ta on ka organisatsiooni TechSistersi üks loojatest, et propageerida rohkem tüdrukuid ja naisi astuma IT-sektorisse. Mulle jättis see väga sümpaatse mulje, mille ajel ma läksin ka nende infoõhtule, kus kuulsin mitmete edukate ja huvitavate IT-naiste lugusid. Sellised üritused on väga inspireerivad, need panevad tahtma ise ka midagi suurt ära teha, paremaks muuta, kuhugi panustama. Janika tõi sisse ka IT-töötajate negatiivse poole: Petise sündroom – isegi parimad kardavad, et nende töö pole hea, tagasiside ei saa, kartus oma töö pädevuses, õigsuses. Mis on tema arvates programmeerija elutöö tulemus – kasutada teadmisi millegi uue loomiseks. Mul on väga hea meel, et just Janika Liiv käis meile rääkimas oma IT-eduloost, sest see motiveeris kõvasti õppima ja andis lootust, et kõik osavad inimesed olid kunagi algajad, kõigil on lootust.

Viiendast loengust [5] sain teada administraatori töö kohta. Lõpetanud ITK, administreerimise ja TTÜ äriIT eriala, hetkel töötab Skypes, on samuti TECHsistersi liige, Rails Girlsi mentor, korraldanud ITK Robootikaklubi töötube Robotexil, Teeviidal.

Kuuendast loengust [6] sain teada

Seitsmendast loengust [7] sain teada

Kaheksandast loengust [8] sain teada




Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Koostada endale sobiv õpingukava, valida antud ained ÕIS-is, kinnitada õpingukava jälgides, et õppeaasta lõpuks oleks täiedetud kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest. Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks. Kui on soov akadeemilisteks liikumisteks, tuleb esitada taotlused. Kui on soov valida teiste kõrgkoolide õppekavadest õppeaineid kuni 10% ulatuses, siis tuleb need ära kinnitada. Positiivset eksamihinnet võib parandada ühe korra, siis läheb akadeemilisele õiendile viimane hinne.

[9]


Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), milleks tuleb õppejõuga jõuda kokkuleppele. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Olles RF õppekohal, on järelarvestus tasuta, kuid OF kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2. ja P5.4.</ref>

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 6 EAP ulatuses, saadav arve on 300€. [10]

Viited

  1. ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
  2. ↑ Loengu „Õppimine ja motivatsioon“ /Margus Ernits) 04.september loengusalvestus
  3. ↑ Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) 11.september loengusalvestus
  4. ↑ Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) 18.september loengusalvestus
  5. ↑ Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele“ (Carolyn Fischer) 25.september loengusalvestus
  6. ↑ Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus
  7. ↑ Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus
  8. ↑ Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus
  9. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri P5.3.11., P3.2.11., P3.1.1., P.6.1.3.4., P7.1.
  10. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri P1.3.
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klukas&oldid=78476"