User:Rlaaneme

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Raigo Laanemets

Rühm: 11

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

Essee

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks. Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ningkohati võib olla hirmutati natuke ka ära ning tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult niihull kui tundus. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem mingi asi suure üllatusena.[1]

Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [2]

Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[3]

Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[4]

Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [5]

Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene kes teab kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [6]

Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[7]

Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [8]

Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.