User:Dmelamed

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Denis Melamed
Rühm: 12
Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2014

Essee

Selline esse on koostatud aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kaheksa loengu põhjal. See aines tulevad külalised, kes töötavad IT sfääris. Aine lõppus ma pean oskama ütelda mis erinevus on administreerimisel ja arendaja sfääril, kuidas ma pean käituma ülikooli ning kuidas ma pean töötama ja kus ma pean töötama, et saada hästi palka ning hästi töötingimused.

Esimeses ja teises loengus õppejõud tutvustas meid ainega ja räägis sellest, et on vaja kirjutada essee. Ja see on väga muugav, et kõik failed ja näited on Internetis. Ja see on väga huvitav kogemus, et teha essee Wiki leheküljel. Õppejõud rääkis meile viitamisest, et kui me tõlgime või kasutame materjali, siis me peame tegema viidet. Ma arvan, et see on kõige huvitavam essee esimesel semestril. Ka õppejõud ütles, et me peame õppima materjali, et kui meil on olemas materjaal, siis see ei tähenda seda, et me samme 100% punkti KT või eksami eest, kui me ei õpi seda materjali. Õpejõud räägis sellest, et kui minu arvates on loeng igav, siis ma saan mõlda, et seda loengut ei ole vaja minu elus, aga see ei ole nii. Näiteks me õppime matemaatikat, et matemaatika õppetab meid loogiliselt mõtlema ja lahendusi kiitesti leida. Aga kuidas siis teha asja huuvitavaks ? Mida rohkem me saame aru, seda rohkem me oleme huuvitatud sellest asjast ning see tekitab motivatsiioni, et õpida veel palju asju juurde. Ka praaktika on väga oluline fakt (see võib olla mänguline praaktika, uued ideed ja nii edasi). Veel oli üks väga oluline nõustamine, kui loeng on väga raske, siis paneme arvuti kinni ja kuulame korralikult loengut. Veel üks väga oluline asi IT Kolledzis on tagasiside. Semestri lõpus me anname tagasisidet aintele ja õppejõududele. Tagasiside aitab teistele tudengitele ja õppejõud muudab midagi endas ja kõigil meil saab lihtsam õppima, kui aine on väga raske.

Kolmandas loengus meie õppejõud räägis robootikast. Õpejõud räägis meile, et on olemas robootikaklubi, kus me võime saada väga hea praaktika, kus me võime käia seminaari ja kus me võime proovida väga huvitavaid asju. Mis on robootikaklubi eesmärk? See on väga lihtne. Eesmärk on selles, et saada teada midagi uut, teha huvitavaid projekti ja saada motivatsiooni ja praktika. Maailmas, kui ka IT Kolledzis, on väga palju huvitavaid projekti. Ja iga tudeng võib ka proovida osaleda. Et miks mitte? Robootikaklubis on väga palju erinevaid inimesi ja me ei pea kartma osalema projektis või klubis. Ma arvan, et sa tunned huvi roobotikas, siis sa kindlasti pead osalema robootikaklubis.

Neljandas loengus meil oli külaline, kelle nimi oli Janika Liiv. Ta räägis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Ta töötab programmeerijana. Ta töötas mitmes kompaanias. Ta ütles, et programmeerimine on loovkirjutamine ja ma ka arvan, et see on nii. Ka Janika Liiv rääkis, et talle meeldib programmeerida Ruby'ga. Ruby on avalik programm ja me võime ka proovida Ruby, kui tahame. Edasi olid mängud ja tublimad said t-särgid. Ja siis ta räägis stereotüüpidest, et mõned inimesed arvavad, et naised ei või olla programmeerijna, aga see ei ole nii. On olemas väga palju naisi, kes oskavad programmeerida paremini, kui mehed. Loeng oli väga huvitav.

Viiendas loengus tuli üks naine, kelle nimi oli Carolyn Fischer. Ta töötab Skype's süsteemi admenistratorina ja ta õppis IT Kolledzis. Kuna ta õppis IT Kolledzis ja samuti käis tööl. Ta oli degusteerija, töötas Harju Elekter firmas ja töötas Piirivalveametis. Siis Carolyn räägis Skype'st. See oli huvitav, et me saime teada, et kui palju serverit seal on, kui palju kasutajad Skype's ja mis tehnoloogiat nad kasutavad. Siis Carolyn andis meile nõuandeid ja siis ta vastas meie küsimustele. Mul ei meeldinud, see loeng, sest ma tahan olla arendaja, mitte administraator, kuid ka seal oli väga kasulik info ka.

Kuuendas loengus meil oli külaline, kelle nimi oli Kristjan Karmo. Ta räägis oma loengus testimisest, et inimesed arvavad, et testimine on igav klikkimine. Aga see ei ole nii. Mis on oluline testimisel? Kõigepealt testimisel on oluline: 1) Süsteemne lähenemine 2) Loovus ja 3) Kogemused. Oli väga huvitav teada saada, et vead programmis maksavad väga palju raha. Slaidil olid väga huvitavaid näited, et kui palju maksab vigu teha. See järel Kristjan räägis, mis on testimine üldse. Ja ma sain aru, et testimine on kõikjal. Näiteks õpetaja testib oma tudengeid ja Microsoft'is inimesed testivad uusi programme. Testimine on üks osa meie elust. Siis Kristjan vastas meie küsimustele ja siis loeng lõppes. See oli väga huvitav loeng, sellepärast et külaline oli väga huvitav inimene ja ma sain teada väga palju uut testimisest.

Seitsemdas loengus tuli üks ettevõtja kelle nimi oli Andres Septer. Ta töötab ise enda peale, aga tal on olemas oma partnerid. Ta räägis meile väiksest ja suurest firmast, et kus on mugavam töötada ja mis situatsioonid võivad olla tööl. Kõige kallis asi meie elus on aeg. Ja ma olen nõus Andresiga. Kui sa ei tee mitte midagi tööl ja raisad oma aega siis elu on niisugune kui tööl. Siis Andres andis paar nõustamist. Kui ma tahan asutada tööle, vaid tööandja ütles "ei", siis ma ei pea muretsema. See tähendab seda, et see ei ole kõige parem või soobivam töökoht. Ka ma ei pea närviliseks olla, kui ma vestlen koos minu tööandjaga, sellepärast ma võin kaotada töökohti või saada vähem palka. Ma pean olema avalik inimene. Seda meeldib tööandja. Mulle ei meeldinud seda loeng, sellepärast seal ei ole slaidid. Aga Andres Septer andis meile väga huvitavaid soovitusi ja nõustamised.

Kaheksandas loengus meil oli väga huvitav külaline. See oli minu lemmik loeng. Külalise nimi oli Elar Lang ja ta räägis meile turvalisust ja loengu käimist. Ta töötas veebirakenduste arendana (2002 - 2011) ja siis Clarified Security OÜ firmas (2012 - ...). Ta lõpetas Tallinna Polütehnikum (1997 - 2001) ja siis lõpetas Eesti Infotehnoloogia Kolledz (IT Administraator). Pärast Polütehnikumi ta hakkas programmeerida ise aga ta ei teadnud lihtsalt ja elementaarseid asju ning termineid. Ja miks ta tuli ülikoolis ? See oli väga soobiv, sellepärast et ta võid töötada ka. Elar tahaks proovida ja ta valis admenistreerimine, sellepärast et arenduses ei olnud kaugõppe. Siis Elar Lang andis meile huvitavaid ja kasulikuid nõustamised. Et kool on meie töö ja me peame planeerima aega ja loengu ajal kuulata õppejõud. Siis meie külaline räägis turvalisust. Ta ütles, et iga süsteemi taha on inimene ja see on hästi idee, et teha 1 parool = 1 veebileht, sellepärast see on väga raske, et häkkida selline parooli süsteem. Ka me ei pea salvestama paroolid süsteemis. Süsteemi omanik või arendaja saab näha kõik parooli. Siis me vaatame väga huvitav video. Pärast loengu ma näitasin see video minu sõpradele ja vanematele. See oli kõige huvitavam loeng ja mulle väga meeldivad nõustamised.

Kokkuvõtteks ma tahan öelda, et see aine oli väga huvitav ja kasulik. Ma sain väga palju erinevait informatsiooni ja nõustamisi erinevatest inimestest. Nüüd ma saan aru mis teevad süsteemi administraatorid ja mis teevad arendajad. Kuidas tudengid peavad õppima, et lopetada väga hästi ning kus me võime töötada ja mis me võime teha pärast lõpetamist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Vastus: Pärast aine õpetamissemestri lõppu on võimalik eksamit järgi sooritada kahe semestri jooksul. Peaks kokku leppima õppejõuga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastus: Tudengid peavad registreerima järeleksamile ÕISis.

Mis on tähtajad?

Vastus: Korduseksam toimub kokkuleppeliselt õppejõuga, ja see määrab seda kooskõlas õppeskonnaga koostatud ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Vastus: Korduseksamid ja -arvestused on riigi finantseeritavatele õppijatele tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Korduseksam on OF/tasulisel õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Praeguse on korduseksami tasu OF/tasulisel õppekohale õppijale 20€.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Vastus: Sellisel juhul tudengid võivad minna akadeemilisele puhkusele kui esimesel õppeaastal: 1) Tervislikel põhjustel 2) Aja– või asendusteenistuse läbimiseks 3) Lapse hooldamiseks.

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Vastus: Et teha keset õppimist akadeemilist puhkust ja selle katkestamist, tehakse avaldus rektori nimele seejärel tehakse vormistus rektori käskkirjaga.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Vastus: Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat (lapse hooldamiseks ka). Akadeemiline puhkus kehtib kuni laps saab 3 aastad vana.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Vastus: Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Avaldus tuleb kirjutada enne algava semestri punase joone päeva.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Vastus: Jah saab. (See toimub see juhul, kui on tegemist puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus: Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilise puhkuse ajal, peavad esitama avaldusi.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Esimene semestri lõpus on olemas X = 24 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 23 EAPd. IT Kolledžis on täiskoormusega õppekavaga täitumise mahuks on 27 EAP semestril. Ja üks EAP maksab 50€.

Siis:

27*2 = 54 (EAP 2 semestri)
X + Y = 24 + 23 = 47 (Minu EAP)
54 - 47 = 7 (EAP on vaja)
7 * 50€ = 350€

Vastus: Esitatav arve on 350€.