Category talk:Erialatutvustus 2014 kaugõpe

Autor: Ave Karjus

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

Essee

Käesolev essee on IT Kolledži õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" iseseisva töö osa, mille raames pidi kuulama päevaõppe loengusalvestusi. Pean tunnistama, et enne esimest loengut, mis kaugõppel toimus siiski auditoorumis, ei osanud ma suurt midagi oodata. Samas olin üsna avatud meelega, seda enam, et astusin kooli ilma eelnevat IT kogemust omamata.

Esimeses loengus oli põhirõhk kogu koolisüsteemi ja tudengitele oluliste asjade tutvustamisel. Kuna tegu pole mu esimese ülikooliga, tekkis mul äärmiselt meeldiv võrdlusmoment, kui kohe alguses räägitakse põhjalikult kõigist vajalikest aspektidest. Kindlasti on see kasulik kõigile tudengitele kogu kooliperioodi ajal ning ma usun, et see vähendab ka õppeosakonna töökoormust, kui enamus korduma kippuvatest küsimustest enne nende küsimist juba vastatud saavad.

Teises loengus rääkis lektor Margus Ernits õppimisest ning motivatsioonist. Minu jaoks üsna uus vaatenurk, kuidas nii õppurid kui ka õppejõud üksteist võrdselt motiveerida või siis demotiveerida saavad. Mida motiveeritumad on tudengid, seda rohkem pingutab ka õppejõud, et oma aine kõigile arusaadavaks ja selgeks teha, kokkuvõttes võidavad sellest mõlemad pooled. Samuti oli loengu oluline osa teemal akadeemiline petturlus. Ma ei tea, kas hiljuti on koolis juhtunud mõni tõsisem vahejuhtum, kuid seda petturluse probleemi on toonitatud päris mitmes loengus. Olen täiesti nõus, et kaasõpilaste abi võib kasutada nii palju kui võimalik, kuid vaid selleks, et konkreetne aine või murekoht paremini selgeks saada. Igasugune keelatud abi eksamitel vms olukordades on tõesti halb ning viib kooli kui ka iseenda mainet alla. Ja kuna Eesti on väike, veel väiksem on tulevane tööturg, võib esmalt üsna süütuna tunduva abi kasutamine kokkuvõttes palju tõsisemate tagajärgedega olla.

Kolmas loeng pühendus robootikale ja häkkimisele. IT Kolledži robootikaklubisse tulevad reeglina inimesed, kes IT-st veel väga midagi ei tea, kuid õpivad robotite ehitamise käigus äärmiselt palju. Samuti oli juttu väljendite häkkimine ja kräkkimine erinevustest.

Neljandas loengus oli esimene külalislektor Janika Liiv ning teemaks „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest". Esiteks kirjeldas ta, kuidas ta IT Kolledžisse sattus ning millised olid tema emotsioonid. Mind valdas suur äratundmisrõõm, kuna ka minu praegune koolitee on küll mitte sarnaste põhjustega, kuid siiski olen ka üsna roheline selles valdkonnas. Samuti kiitis Janika robootikaklubi, kus ta omandas palju uusi teadmisi ning enda sõnul elas palju paremini IT valdkonda sisse. Ka oma esimese töökoha analüütikuna leidis ta just tänu käesoleva aine loengule. Taaskord kinnitus, et need loengud ja see konkreetne õppeaine on tudengitele igati kasuks. Pikemalt peatus Janika programmeerimise teemadel. Meelde jäi mõte, et programmeerimine on loovtöö, kus mittemillestki saab luua midagi. Samuti oli väga huvitav võrdlusmoment programmeerimise ja filmistsenaariumi kirjutamise vahel. Leian, et alati on hea täiesti tundmatu teema omale veidi tuttavamate näidete põhjal paremini arusaadavamaks teha. Peale seda tundub ka see tundmatu teema palju paremini hoomatav. Sama kehtib ka erialase sõnavara kasutamise kohta, mida olen ka praeguses töökohas omal nahal tunda saanud. Näiteks päris alguses kõlas arendajaga vesteldes tema suust minule täiesti tundmatuid väljendeid/ lühendeid kuid mida aeg edasi, seda selgemaks olen need omale saanud. Seega on kindlasti kasulik enamkasutatavad väljendid selgeks teha ning püüda neid ka ise kasutada, siis kinnistuvad need paremini. Lisaks kirjeldas Janika põhjalikult oma praegust tööd. Tollal kui ta oma firmasse programmeerijana tööle läks, polnud tal tegelikult üldse programmeerimise koegmust, kuid tööandja oli nõus ta täiesti nullist välja koolitama. Programmeerimiskeeleks on nende firmas Ruby, mille loomisest ning telgitagustest räägiti samuti väga värvikaid seikasid.

Viiendas loengus jutustas Carolyn Fischer teemal „It süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ . Carolyn on samuti IT Kolledži vilistlane, kes lõpetas 10 aastat tagasi. Loengu alguses kirjeldas ta oma teekonda IT erialale. Erinevalt Janikast oli Carolynil IT huvi juba põhikoolis. Nüüdseks töötab ta Skypes süsteemi administraatorina. Põnev oli kuulata administreerimise telgitaguseid ning meelde jäi lause: "Administreerimine on süstemaatiline mõtlemine ja suurest pildist väikeste vigade otsimine". Põhiülesandeks on hoida kliendid rahul, et nad ei saaks aru, kui tasutal peaks olema ka mõni suurem mure, mida lahendatakse.

Kuuenda loengu teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" ning esitajaks Kristjan Karmo, kes lõpetas kolledži 2 aastat tagasi. Üsna loengu alguses tõi ta näiteid suurtest programmeerimisvigadest ning nende maksumustest. Need numbrid tundusid üüratud ja ma tabasin end mõttelt kui oluline on iga IT arenduse juures ka testimine. Pisut olen ka ise sellega kokku puutunud, kuid nüüd tundub minu senine testimine loengust kõlanud "Las sekretär testib" näite sarnane. Edaspidi võtan kindlasti seda ülesannet hoopis tõsisemalt. Edasi rääkis Kristjan testija olemise miinustest ja plussidest. Kui miinused tundusid üsna loogilised, siis plussid panid mind üllatuma, ma polnud varem testimist kuigi loomingulise tööna vaadelnud. Samuti rõhutati, et testija on justkui vahendaja rollis ning peab kõigi teiste osapooltega (programmeerija, analüütik) suhtlema.

Hoopis põnevaks läks seitsmendas loengus . Teemaks "IT tööturust" ning külalislektorina Andres Septer. Kõigepealt selgitati, et IT valdkonnas on võimalik töötada 2 sorti ettevõtetes - IT valdkonnaga tegelevad firmad ning firmad, kus tegevusvaldkond on teine, kuid ometi on IT teenuseid vaja. Samuti sa üsna kiirelt selgeks plussid ja miinused nii suures kui ka väikeses IT ettevõttes töötamise kohta. Ise arvan, et väiksemates ettevõtetes võivad tööülesanded teinekord nii laiali valguda kuid suures ettevõttes on jällegi head tugevat meeskonnatunnet raskem saavutada. Niiet parim valik peaks olema optimaalse suurusega ettevõte. Aga see selleks, kindlasti sobivad erinevatele inimestele erineva suurusega ettevõtted. Eriliselt halvamaigulise tooniga räägiti riigiettevõtetest, kus justkui keegi suurt midagi ei teegi. Usun, et päris nii halb olukord ka ei ole, kuigi mine tea, otsest kokkupuudet pole mul olnud. Oma firma loomise kohta rääkis Andres seda, et alustamine on üsna raske. On vaja äärmiselt head ideed ning ka turundus peab tasemel olema, et konkurentsitihedal turul läbi lüüa. Loengu lõpus sain targemaks selles osas, et näiteks populaarsetes töökuulutuste portaalides on IT valdkonna pakkumised pigem nn riismed ning neid ei tasu väga tõsiselt võtta. Suurem osa värbamisest käib läbi tutvuste. Seega tuleb hoolega uusi tutvusi sobitama hakata.

Viimases loengus rääkis Elar Lang teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" . Ka Elar on IT Kolledži vilistlane, lisaks on ta õppinud Tallinna Polütehnikumis ning magistrantuuris TTÜs. Ta rääkis, et koolis õppimisse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui näiteks tööl käimisesse. Suhtumine on üleüldse väga oluline aspekt. Kooli tuleb minna ikka teadmiste, mitte paberi pärast. Kui teadmised omandatud, saab paberi justkui preemiana lisaks. Lisaks rõhutas ta, et praegused kaasõpilased on tulevikus sinu kritiseerijad ning soovitajad, igal juhul tuleb anda endast parim. Loengu teises osas käsitleti turvalisuse teemasid. Näiteks paroolide turvalisuse osa pani mind kaasa mõtlema, et peaks ka oma paroolid paremaks muutma, et end võimalike rünnakute eest kaitsta. Kindlasti plaanin ka oma lähedastele toonitada enda kaitsmise olulisuse tähtsusesse.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik 8 loengut olid äärmiselt huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain teada palju uusi aspekte ning ka häid näpunäiteid, kuidas paremini hakkama saada nii koolis kui ka peale kooli lõppu juba tööturul.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is. RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta , OF kohal on kordussoorituse tasu 20 €

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Enne punase joone päeva peavad olema tehtud järgmised tegevused:

1. Õpingukava deklareerimine

2. VÕTA taotluse esitamine

3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine

4. Osalemine kordusarvestustel

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X=19 Y=22

54 -(19+22) = 13 EAP 13*50=650.-