User:Jpoolak

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jarmo Poolak

Essee

Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.

Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on "automaatselt". Mida kõike sellega ei mõelda.

Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.

Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.

Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.

Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.

Ühes lengus Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.

Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse "programmeeritud". Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.

Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase "IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid", kus on muuseas teemaks ka eetika.

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Õpingukorralduse küsimused

Õppekorralduse eeskiri asub siin.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:

• Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;
• Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;
• Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:

• keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
• alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
• akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.