User:Inurja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Indrek Nurja

Esitamise kuupäev:

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames käisid meile loengut pidamas mitmed inimesed erinevatelt IT-alastelt töökohtadelt. Minu jaoks oli antud aine väga huvitav. Kui algul ei osanud ma ette kujutada kuidas ühe itinimese tööpäev möödub, siis just loengutest saingi täpsema ülevaate, kuidas töö tegelikult IT valdkonnas käib. Kuna kõikidel loengupidajatel oli erinev taust ja oskustepagas, siis olid ka saadud teadmised ja vaated erinevad, millest sai kokku panna oma nägemuse IT sektorist. Kuna loeng toimus varajasel kellajal, siis kahjuks jäin ka ühest loengust ilma, kuid õnneks sain selle järele vaadatud.

Esimene loeng toimus meil juba 27. augustil . Loengus ei räägitud veel midagi meid ootavast töömaailmast, kuid anti hea ülevaade sellest, mis meid koolis eest ootab. Kuna mulle isiklikult oli esimene kord sellises koolis käia ja arvan, et ka paljudel teistel, siis sain antud loengust palju kasulikku informatsiooni ja kindlustunnet tuleviku kohta.

Teises loengus, mis toimus 4. septembril, räägiti lähemalt õppimisest ja loengutest . Anti häid nõuandeid, kuidas aineid huvitavamaks teha ja miks nad üldse vajalikud on. Ühelt slaidilt jäi mulle meelde lause: „Keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema“ . Olen kindel, et paljud tudengid on mõelnud ühel hetkel oma elust, et miks üldse mingit kindlat ainet õppida, kui seda nagunii tulevikus vaja ei lähe. Tegelt aga peaks mõtlema, et mitte üksksi õppeaine ei ole mõeldud sinu aja raiskamiseks, vaid just sinu arendamiseks. Kunagi ei või teada, millal õpitut vaja läheb. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini oled eluks ettevalmistatud.

Kolmas loeng leidis aset 11. septembril. Ootasin antud loengut huviga, sest käsitletud teemaks oli robootika ja häkkimine. Olen ka enne robootikaga kokku puutunud, mistõttu soovisin antud teemast rohkem teada saada. Meile tutvustati robootikaklubi, nende saavutusi, millega nad tegelevad jne. Samuti kutsuti meid robootikaklubisse, kuhu ma loomulikult läksin. See oli väga tore väike üritus, kus sai kohe hakata programeerima sumoroboteid. Kohale oli tulnud väga vahva seltskond, kellega koos sai ligi 3 tundi robotitega programeeritud ja võisteldud. Kellel vähenegi huvi robootika või isegi programeerimise vastu, võiks vähemalt korra robootikaklubist läbi astuda, sest see on tõeliselt lahe koht, kus on võimalik end väljendada.

18. septembril toimus meil neljas loeng, kus oli esinejaks EIK vilistlane Janika Liiv . Tema loeng oli esimene, kus sai rohkem teadmisi töövaldkonnast. Janika rääkis, kuidas ta üldse IT alale sattus. Tal ei olnud üldse varasemat kogemust tehnoloogia vallast. Pigem meeldis talle humanitaarala. Põhiliselt hüppas ta pea ees tundmatusse. See oli julgustav, sest tänapäeval on ta edukas arendaja. See peaks kõikidele andma julgust, et kui on soov saada kellekski, siis peab olema ainult pealehakkav. Loengust panin kõrvataha ka lause mille mõtteks oli, et päris töömaailm on teistsugune kui kool. Tuleb olla valmis kõigeks ja seda üritabki kool tudengitega teha, võimaldades meil omandada võimalikult laia teadmistepagasi. Samuti rääkis Janika ka Petise sündroomist, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et sa oled programeerijana tööl, kuid sa ei oska midagi. Sa küll kirjutad midagi, kuid sa ei tea kas see kuidas sa seda kirjutad on õige. See võib tekitada depresiooni, kuid lohutuseks kõigile, juhtub seda ka parimatel arendajatel.

Viies loeng toimus 25. septembril ja loengupidajaks oli Carolyn Fischer . Kui Janika Liiv töötab arendajana, siis Carolyn töötab adminina. Tema oli samuti EIKis õppinud. Mis mul kohe kõrva jäi oli see, et ta töötab Skypes. Tahtsin väga teada saada, kuidas sellises suurfirmas töö täpsemini käib ja kuidas seda kõike koordineeritakse. Skype’i sai Carolyn tööle tänu pühendumisele. Tööandjad väärtustavad töötajates pühendumust. Samuti rääkis ta, kuidas tihti venisid tööpäevad õhtu- või lausa hommikutundideni. Vaatamata pikkadele tööpäevadele, pakub see eriala Carolynile rõõmu. Kui üldiselt inimestele pikad tööpäevad, eriti ületunnid ei meeldi, siis IT inimesest on mulle jäänud mulje kui nn tööhoolikust, kellel ei ole midagi selle vastu, kui kauem tööl olla. Kuigi töö võib lõbus olla, ei tohi kogu aeg nii pikalt tööl käia, sest muidu sa põled läbi, mida Carolyn ka mainis. Kui pikalt tööd teha, peaks ka samapalju puhkama. Samuti on Skypes tööaeg paindlik. Vajadusel saab kodus tööd teha või kui natuke hilined, siis pole hullu. Nii Janika kui ka Carolyni jutust oskan välja tuua, et IT firmas töökeskond on väga vaba, mõnus ja sõbralik. See on minu jaoks ka üks motivaatoriteks, miks ma just IT-alal sooviksin töötada. Kui on soov elada normaalset elu, siis üheks tähtsaks tingimuseks on see, et töökeskond ei oleks depresiooni tekitav, sest üldiselt viidame enamuse oma päevast just töö juures.

Kuues loeng toimus 2. oktoobril ja seda viis läbi Kristjan Karmo . Tema tööalaks on tarkvara testimine. Ma olen alati mõelnud, et miks selline amet üldse olemas on, midagi rasket seal ei ole. Seetõttu olin ka eelarvamusel, et kõik testimisega seotud on igav. Kuid Kristjan suutis oma loengu vältel mind panna teisiti mõtlema ja testimist üldse uue nurga alt vaatama. Tegelikult ei ole testimine nii lihtne kui paari nupu vajutamine programmis ja korras. Peab ikka spetsiifiliselt kindlaid ülesandeid programmis testima, millega tavakasutajad ei pruugi kunagi kokku puutudagi. Samuti rääkis Kristjan, kuidas märkamatuks jäänud vead programmis võivad suuri kahjumeid firmadele tuua. Hea näide oli aastal 2000, kus programmides ei oldud arvesse võetud, et kätte jõudis uus milleenium. See näitab, et valmis tuleb olla igasuguste erinevate probleemidega, millest algul aimugi ei ole. Tarkvaratestijad peavad olema väga loovad, sest vigade otsimine võib nõuda abstraktiivset lähenemist.

Seitsmes loeng toimus 9. oktoobril ja seda kandis ette Andres Septer . Teemaks oli IT Tööturg. Juttu oli nii suurtest kui ka väikestest IT firmadest ja nendega kaasnevatest heast ja veast. Suurfirmas töötamine võib tundude paljude jaoks väga meelitav, kuid sageli võivad suures keskonnas töötamisega kaasneda ka mõningad probleemid. Näiteks võid sattuda üksluise töö otsa, sest tiim on nii suur, mistõttu oled äärmiselt spetsialiseeritud. Üksluine töö võib olla üks põhjustest, mis võivad inimese panna tööd vihkama. Toimuvad ka koosolekud ja aruandekirjutamised, mis võivad vahel rohkesti aega võtta. Suure ettevõtte plussiks on aga see, et firma ei kao järgmine päev ära (töökoht kindlam) ja kohustused natuke leebemad. Suures ettevõttes vaba aega rohkem, kuid seda oleks kasulik oma hüvanguks ära kasutada. Väiksemas firmas käivad küll asjad karmimalt, kui erinevalt suurfirmadest, on seal võimalik end arendada tööredelil. Mina jäin pärast loengut arvamusele, et parem on proovida tööd mõlemat tüüpi firmas. Ega kogemus ei tapa, vaid teeb meid just paremaks.

Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril ja esinejaks oli Elar Lang . Teemaks oli Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis, et õppimisse peab suhtuma tõsidusega ja ikkagi hingega asja juures olema. Meelde jäi ka lause: „Kui teadmised oleks raamat, siis kool oleks sisukord“. Nagu ka enne mainisin, siis kool ongi nagu meie elu vundament, millele on võimalik oma tulevik rajada. Võttes õppimist tõsiselt, seda suuremaks ja kindlamaks nn „vundament“ muutub ja seda rohkem ollakse ettevalmistatud tulevikuks. Juttu oli ka veebiturvalisusest, kus mulle jäi meelde video, kus ainult sotsiaalmeedia kaudu otsiti välja inimeste pangaandmeid, palju nad raha kulutasid, millega nad tegelesid ja palju muud. Seetõttu ongi meie kui IT inimeste üheks tööks luua kasutajate jaoks turvalisem veebikeskkond. Kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nad internetis avalikustavad või teevad.

Loengud olid väga huvitavad ja silmaringi laiendavad. Paljud esinejad olid väga motiveerivad ja sisestasid tahet edasi õppimiseks, sest IT alal töötamine tundub väga lahe olevat. Tähtis on olla pealehakkav ja kindlasti ka pärast kooli end edasi arendada. Kui on tahe kuskil spetsialistina töötada, siis ei piisa ainult kooli paberist. Kindlasti peab meeles pidama ka tõsiasja, et tööga ei tohi ülepingutada, kuigi see võib lõbu pakkuda. Varem või hiljem lõppeb lõbu ja kaob motivatsioon. Tuleks vältida rutiini langemist ja võtta vastu uusi katsumusi. Proovida kätt mitmetes erinevates firmades või lausa luua oma enda firma.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?

Vastus: Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami peab kokkuleppima aine õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastus: Korduseksamile registreerimine toimub ÕISi kaudu.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus