User:Snukki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sten Nukki

Rühm: 14

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Minu arvates „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ oli üsnagi vajalik õppeaine, eriti neile, kes on vägagi huvitatud IT-valdkonnast ja sellega seotud erialadest. Kuigi esimesed loengud olid nii öelda kooli ja selle süsteemi tutvustavad loengud, siis lõpu poole hakkasid juba väheke tähtsamad inimesed rääkima ja tutvustama oma kogemustest, mis võis nii mõnegi silmaringi laiendada. Ise suhtusin sellesse õppeainesse suhteliselt neutraalselt, sest oli palju asju, mis eriti ei pakkunud huvi mulle ja vahepeal oli selliseid hetki, mida ma kuulasin rõõmuga.

Esimese loengu teemaks oli põhiliselt kooli ja sealse elu tutvustamine. Kuna tol ajal oli alles kooli algus, tuli uus informatsioon kooli kohta vägagi kasuks, eriti stipendiumite ja õppekoormuste osas. Loengus esinesid täiesti omad inimesed, kelleks olid IT Kolledži õppejõud. Mind huvitas kõige rohkem selles loengus erinevate huviringide tutvustamine, sest mul oli vägagi suur soov kuhugi liituda. Teine loeng oli küll täielikult minule mõeldud loeng, sest juhuslikult olen selline inimene, kes pidevalt vaevleb motivatsioonipuuduses või laiskuses. Eriti tõsiselt tuli võtta spikerdamise ja muud moodi petmise juttu, kuna tuleb välja, et see pole eriti asi millega riskida. Juhuslikult räägiti seal ka robootikaklubist, mis jättis suhteliselt külmaks, kuna ei ole eriti suur huviline. Siiski oli põnev kuulata klubi saavutustest. Loengu lõpus tuli rääkima üks huvitav tüüp, kes tutvustas minu jaoks täiesti tundmatut tudengiorganisatsiooni Lapikud, kes on nagu „ITBuss“, aga asuvad ainult TTÜ-s.

Kolmandas loengus sain suhteliselt hea õppetunni selle kohta, et kräkkimine ja häkkimine on täiesti erinevad asjad, mis sest, et terve elu vastupidist mõelnud. Samuti oli jälle juttu robootikast, kuid seekord veidi põhjalikumalt. Jällegi ei pakkunud suurt huvi, kuid igati põnev oli kuulata, kuidas need asjad tegelikult seal ka töötavad. Päris vahva oli kuulda seda, kuidas IT Kolledž on enamik aastaid domineerinud RoboTexi robotvõistlusel. Eriti palju oli minu jaoks juttu programeerimisest, mis näitab seda, et see hakkab olema väga tähtis tegur meie kolme õppeaasta jooksul. Natukene oli ka juttu Linuxist, kuid jällegi ei pakkunud eriti huvi.

Neljas loeng oli juba midagi uut ja huvitavat, nimelt oli tulnud rääkima meile üks vahva naissoost EIKi vilistlane, kes töötas programeerijana ja kellele meeldis väga rääkida stereotüüpidest. Mõnes mõttes oli minu jaoks see loeng suhteliselt ebaoluline, kuid siiski nõustusin sellega, et IT valdkond ei ole mõeldud ainult meestele. Kõige rohkem meeldisid mulle tema võrdlused ja näited programeerimisest, et see on umbes sama, mis teoste loomine.

Viiendas loengus oli juba kõigepealt see huvitav, et külalisesineja nimi kõlas väga uhkelt ja huvitekitavalt. Ma reaalselt arvasin, et tegu on mingi ülitähtsa inimesega kuskilt välismaalt, kuid pidin osaliselt pettuma. Loeng iseenesest oli päris köitev, eriti esineja elulugu ja tema seiklused töömaailmas. Kahju oli ainult vaadata seda, kuidas inimene polnud vist tükk aega esinenenud nii suurele rahvamassile ja tundus veidi närviline, kuid sai enamvähem hakkama. Ülimalt vinge oli see, et inimene töötas Skypes, mis on suhteliselt kõva sõna. Jutu järgi tundus, et tegu on vägagi tööka ja usina inimenega. Suhteliselt hästi motiveeris kogu see loeng tervikuna, sest inimeste edukaid elulugusid on alati vahva kuulata ja ise ettekujutada samasugust elu. Võin julgelt väita, et terve see loeng andis mulle häid soovitusi ja uusi mõtteid elu üle.

Kuues loeng oli taaskord selline, mis natukene avas mu silmaringi ja andis palju uut informatsiooni. Esinejaks oli jällegi üks ITK vilistlane,seekord meessoost, kes töötas testijana. Alguses tundus, et testija töö on suhteliselt lihtne ja mitte midagi erilist, kuid mida rohkem ta sellest rääkis, pani mind rohkem mõtlema, kas on ikka nii kerge see kõik. Nagu ma aru sain, siis testija peab leidma vigu, kuid see polegi nii lihtne kui see tunduda võib, sest teiste vigu on tunduvalt raskem leida kui neid ise teha. Eriti hirmutas natukene see, et väiksema vea tõttu võib tulla väga palju probleeme ning see süü tõenäoliselt võidakse kõik testija kaela ajada. Loeng iseenesest piirduski testimise teema juures, kuid oleks võinud olla midagi rohkemat. Siiski andis see kergelt mulle motivatsiooni kunagi tulevikus ise proovida testimist ja mine sa tea ehk hakkab veel meeldima ka.

Seitmendas loengus oli vägagi huvitav esineja. Minu jaoks oli tegu üsna ausa ja julge, kuid vahepeal liiga ülbe inimesega. Loomulikult oli see loeng väga energiline ja põhimõtteliselt äratus üles ja pani teda suht hoolikalt kuulama, kuna see jutt mida ta rääkis oli üsna tõsi ja põnev. Mulle meeldis see, et esineja ei hoidnud end üldse tagasi ja rääkis asjad nii ära, kuidas need ka reaalsuses on. Kõige paremini jäi meelde see, et inimesed on erinevad ja kõigil on oma teatud vead. Kuid alati tasuks üle kontrollida, keda sa enda firmasse palkad või kellega üldse tegu on, sest see on suhteliselt tõsijutt, et kes see ikka endale loodreid ja laisku tööle võtta tahab. Eriti meelde jäi see, et alati tasuks valida töö, kus poleks niisama tühja passimist, vaid saaks ka midagi kasulikku teha, kasvõi enda annete ja kogemuste arendamise nimel. Üldiselt ma olen suhteliselt kindel, et ta avas nii mõnegi silmad ja pani paljud mõtlema, et kas parem on lihtsalt oma aega raisku lasta ja boonuseid lunida või teha midagi kasulikku ja ise uhkust tunda oma saavutuste üle.

Kaheksandas loengus ehk siis „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ viimases loengus tutvustas meile ettevõttest Clarified security esineja veebirakenduste ebaturvalisusest. Kõige paremini jäi meelde see, et ta soovitas kasutada igal veebileheküljel erinevaid paroole, mida ma juba küll ammu teen, aga see üllatas kui vähesed seda tegelikult teevad või üldse teavad, mis riske võib kaasa tuua ühe ainsa parooli kasutamine. Esineja meeldis mulle oma enesekindla ja ladusa jutu poolest. Loengu sisu oli minu arust üldiselt vägagi informatiivne ja kasulik, mida võis täiesti vabalt kuulata, ilma et oleks hakanud igav või midagi.

Kokkuvõtteks võin öelda nii palju, et alguse ja lõpp olid minu jaoks kõige põnevamad hetked selles aines. Vahepeal küll siiski tekkis tunne, et miks ma üldse käin seal ja mis selle õppeaine mõte on, kuid tegelikult on see nii igati kasulik, eriti esmakursuslastele. Aine oli niivõrd kasulik mulle, et suutis mu silmaringi IT-valdkonnas massiivselt laiendada sellise lühikese ajaga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui tuleb ette olukord, kus kukkud arvestuse läbi, siis järgi teha saab kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust(v.a. praktika). Järelarvestuse aeg tuleks kõigepealt kokku leppida vastava aine õppejõuga, arvestades õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Järelarvestusele registreerimiseks tuleks, kas kokku leppida õppejõuga või panna kirja ennast 2 tööpäeva enne sooritamist ÕIS-i. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) õppides ei pea maksma midagi, kuid tasulisel (OF) õppekohal kehtestatakse tasu rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕIS-i.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng siis kui ta:

• õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
• on kõrgkooli sisse astunud 2013/2014. õppeaastal või hiljem;
• perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Selle saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne ehk õppetoestuse saamiseks on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kuna IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris, siis esimesel semestril jääb 7 EAPd puudu vajalikust õppemahust. Teisel semestril enam probleeme pole, kuid esimese semestri võla tõttu tuleb maksta 6 EAPi eest, sest kogu aasta peale peab olema kokku kogutud vähemalt 54 EAPd. Selle tõttu tuleb tasuda 300 eurot ehk 1 EAP = 50 eurot.