User:Kkelk

Arvestustöö

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse lõputöö.

Autor: Kaarel Kelk

Küsimus B

Jujul, kui kukkusid eksmail läbi siis õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õppesemestri lõpust.(v.a praktika). (5.4.4) Järelarvestusele pääseb juhul, kui on see registreeritud Õisis(akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas), ning registreerumise ja soorituse vahel on vähemalt 2 tööpäeva. Samuti tuleb kokku leppida aeg, mis on ainet õpetaval õppejõul kooskõlastatud õppeosakonnaga. Juhul kui oled riigi finantseeritaval õppekohal siis on järelarvestus tasuta, vastaseljuhul on järelarvestus tasuline, ning selle tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab vastama tudeng kolmele tingimusele.

• On kõrgkooli sisse astunud 2013 või hiljem.
• Kelle perekondlik sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299€
• Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid.

Toetuse saamiseks tuleb minna addressile http//www.eesti.ee, ning seal täita vastav ankeet. Õppetoetuse saamiseks piisab esimesel semestril vaid täiskoormuse nõude täitmine. Ülesanne

X = 25 Y=28 Kuna täita tuleb 27 EAP semestri kohta siis tuleb tasuda vaid esimese semestri eest. Kuna hüvituse määr on 1EAP=50€ siis tuleb tasuda 2 puuduoleva EAP eest seega tuleb tasuda 2*50€, mis teeb kokku 100€.

Essee

Ükskord õpetaja

" Inimesed õpivad õpetades."- Hugh Rhodes. Eelmine kolmapäev avanes mul võimalus panna ennast proovile hariduse edasiandjana. Mind motiveeris retroperspektiiv minust enesest kui põhikooli õpilasest. Lootuses tekitada õpilastel huvi robootika vastu võtsin oma ülesannet täie tõsidusega. Minu õnneks olid Tallinna Südalinna kooli õpilased väga positiivselt meelestatud ning näitasid üles huvi programmeerimise vastu.

Päev algas 15 minuti pikkuse sissejuhatava loenguga, mis ei olnud väga kaasahaarav, seega publik sisustas oma aega rohkem omavahel sotsialiseerudes ning nutitelefonides surfates. Eriti hakkas silma 7. klass oma vulgaarse keelekasutuse ning lugupidamatuse poolest. Õnneks osutus see vaid esmamuljeks järgnevatel etappidel jätsid õpilased väga sümpaatse mulje. Järgmiseks etapiks oli planeeritud praktikum, kus asusime reaalselt asja kallale ning seal tekkis ka "säde". Äkitselt olid kõigi pilgud suunatud monitoridesse ning programmeerimine oli täies hoos. Rõõm oli näha, et esialgu võibolla natuke kuivana tundunud temaatika ostus nende jaoks praktikas väga põnevaks. Esialgsed juhtnöörid käes, lasid rühmad oma fantaasial lennata ning üritasid kohe ka nn. "väljaspool kasti" mõelda, just nii tekibki innovatsioon. Viimaseks osaks oli rühmade vaheline võistlus. Formaadiks oli turniir gruppide vahel. Olgugi, et auhindu ei olnud, oli võistlus edukas. Õpilastel oli märkimisväärne võistlushimu, mis andis väga positiivse efekti. Kõik tahtsid klassikaaslastest paremad olla ja seda tõestada robotite omavahelise võistlemise kaudu. Pean tunnistama, et õpilased ei olnud ainukesed kellel tekkis läbi ürituse tugev huvi robootika vastu. Minu teadmised robootikast tulenesid tegelikkuses vaid iseseisvalt varasemalt materjalist ning vähesest ettevalmistusest, mida ma tegin konkreetselt Südalinna kooli ürituse jaoks. Nüüdseks olen astunud ka robootikaklubi liikmeks.

Pärast seda positiivset kogemust tekkis mul ka plaan anda samasugune kogemus ka teiste koolide õpilastele. Esimene mõte oli minu enda keskkool Pirita Majandusgümaasium. Loodetavasti avaneb mulle selline võimalus, sest läbi teiste õpetamise arendan ka ennast.