User:Kitamme

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kif Tamme

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Selle aasta EIK erialatutvustuse administreerimise ning arenduse gruppidele antava variandi õppeainega seonduvad loengud olid parasjagu mitmekesised ning kujutan ette, et keskmisele esmakursuslasele ka informatiivsed ja vähemalt minu jaoks ka võrdlemisi huvitavad. Teemadering hõlmas nii baas-teadmiste tutvustust õppetöö ning täiendavate võimaluste osas EIK-s ja väljaspool seda kui ka kuvandeid IT tööalasel maastikul toimetulemise iseärasustest erinevate mätaste otsast.

Aine esimeses, eelnädalal toimunud loengus tutvustati EIK sisekorda ja õppekorraldust, selgitati mõnda kriitilisemat punkti õppe-eeskirjast ning anti üldine aimdus eesootavast. Olin varem õppe-eeskirja ning EIK kodulehel leiduvat infot lugenud ning sestap oli valdav osa räägitust teada.

Esimese õppenädala loengus rääkis Margus Ernits antud aine tutvustusele lisaks õppimise eetika ning motivatsiooni teemadel. Juttu oli sellest, kuidas selle õppeaine essee avalikkusele kättesaadavaks tegemise kohustus tõstis tugevalt tööde kvaliteeti. Tööde kvaliteedi tõus aga tähendab (minu silmis), et tudeng on loengutesse sügavamalt süübinud vastava temaatika üle mõelnud, et töös nõutud arvamust kujundada. Ma julgeks uskuda, et seeläbi on vastavalt pühendunud tudengid üldiselt teadlikumad aine loengute sisust ja mõttest, mis neid õpingutel ja vahest ka elus aidata võib. Mõtteainest leidus juba selles loengus. Räägiti, et ained, mis esmapilgul ei tasu tingimata tunduda kõige otsesemalt omandatava erialaga seonduvad (eelkõige matemaatika ja füüsika näidete varal), arendavad loogilist mõtlemist, mida läheb eriala spetsialistil kahtlemata vaja. Kuigi loomulikult on töökohti, kus vastavates ainetes õpitavad teadmised ja oskused on vajalikud. Isiklikult ei jää muud üle kui nõustuda, olles omaks lõbuks üksjagu koodi kirjutanud ning muul viisil arvutitega tegelenud võin ma väita, et mul on kasu olnud nii loogilisest mõtlemisest kui konkreetsetest teadmistest nii matemaatikas kui füüsikas. Teema arengut läbis õpimotivatsiooniteema, millega seonduvalt selgitatust on meelde jäänud vahest kõige eredamalt matemaatika õppejõu Kristiina Hakki kohta toodud näide, milles ta oli kunagi tundnud, et näeb vahest üleliigset vaeva korduvate järeltööde lubamise ja vormistamise näol, kuivõrd tol hetkel polnud temani ilmselt piisavat tagasisidet jõudnud. Hiljem sai temast tagasiside tulemuste põhjal tolle aasta õppejõud. Antud seik näitlikustas minu silmis suurepäraselt õppejõu motivatsiooni ning tagasiside vahelist seost ning viimase olulisust. Tutvustati ka robootikaklubi ja Linux User Group'i ning soovitati kooli kõrval tegeleda kas mingi klubilise või muu ennast huvitava, erialaga seonduva, arendava tegevusega.

Teise õppenädala loengus jätkas Margus Ernits EIKs tegutsevate klubide tutvustamist. Räägiti ka koostööprojektidest teiste kõrgkoolidega ja üritustest. Kõlama jäi sama põhiline moraal nagu eelneva loengu lõpus - leia ennast huvitav tegevus õppetöö kõrvale ja sa ei kahetse.

Kolmanda õppenädala loengu pidas esmakordselt külalisesineja, kelleks oli Janika Liiv, EIK vilistlane, programmeeria ning IT populariseeria naiste seas (läbi sellise ettevõtmise nagu TechSisters). Üldises plaanis läbis loeng tema IT-alast kooli-ja eluteed, tehes aegaajalt kõrvalepõikeid. Huvitav oli programmeerimise võrdlus kirjandusliku kirjutamisega - keegi kirjutab näiteks mingil moel ebaintuitiivse liidese ja kasutajad hakkavad ootamatult tegutsema, luues programmeerija vaatevinklist ilukirjandusliku õudusega võrreldavaid olukordi. Järgnes stereotüüpide lahkamine, mille käigus esitaja leidis, et IT-s on tema kogemuste põhjal üldiselt vähem naisi kui võiks olla. Märgiti ka ühiskonnas levinud käitumistavade mõningast ebasoosingut naiste IT-sse jõudmisele. Ma nõustun sellest loengulõigust koorunud üldise mõttega; usun, et inimesel, naisel või mehel, tasub erialavaliku ees stereotüübid kõrvale jätta ning mõelda eelkõige läbi, kas asi ennast tõeliselt huvitab. Edasi tuli juttu sellest, kuidas enese pidev arendamine ja uuega kohandumine on IT-s väärt, kui mitte kriitiline, oskus, kuivõrd tehnoloogia pidevalt areneb, kuid samas on üle kõige oluline, "et sa programmeerid, et sa teed mingeid asju". Ma nõustun, et uue või lihtsalt võõra tehnoloogia või põhimõttelise lähenemise selgeks õppimine on rahuldustpakkuv protsess, kuigi üldiselt mitte niivõrd raske kui toodud dramaatiline näide üle parda külma vette viskamise osas võiks lasta arvata, kuivõrd programmeerimine laias laastus on suhteliselt sarnane sõltumatult konkreetsest keelest, kui üldine oskustik on omandatud. Erisused seisnevad detailides, mille selgeks saamine on vaid kogemuse ja "sisse elamise" küsimus ehk ei midagi hirmsat, vaid väike (huvitav) väljakutse.

Neljandal õppenädalal tuli rääkima Carolyn Fischer, kes on EIK vilistlane ning loengu pidamise ajal töötas Skype'is süsteemi-administraatorina. Erinevalt Janika Liivast oli temal ülikooli eel juba varasem huvi IT vastu ning ka minimaalne mittetööalane kogemus. Sarnaselt Janika Liivaga on ka tema TechSisters'is kaasa löönud. Tema lühike teemakäsitlus naiste vähesuse osas ITs päädis seisukohaga, et ilmselt siis naisi lihtsalt ei huvita IT niivõrd ning lohutusega, et "olukord ei ole hull, saab hakkama küll". Ettekandes oli üksjagu kirjeldusi kõnelejale eredamalt meelde jäänud, kergelt nohiklus võtmes momentidest, mis rääkisid sellest, kuidas ta kas öö läbi Linux'it manuaalselt paigaldas või seadistas Skype'is süsteemi Facebook'i-integratsiooni tarvis ümber, mis oli minu jaoks suhteliselt huvitav kuulamine ning äratundmismoment just põnevusmomendi seisukohast, mis tekib ikka ja jälle mõne suuremat sorti ja/või varem teostamata administreerimise kategooriasse langeva ettevõtmise korral (kuigi minu näited piirduksid isikliku arvuti ja kohtvõrgu haldusega). Üks mõtteid, mida taolised näited toetasid, oli et töö juures on üks olulisemaid faktoreid pühendumus ehk, et töö peab (õigeks ajaks ja korrektselt) tehtud saama. Eelviimasel slaidil ilutsenud juhtmõtet "Ära kunagi [anna alla] ega loobu oma unistustest. Sihikindlus viib sihile." võib võrrelda Janika Liiva välja käidud mõttega, et ei ole niivõrd oluline, mis tehnoloogiat sa kasutad või ideoloogiat pooldad, peaasi, et sa programmeerid. Mõlemad mõtted on väärt juhised tudengile, kel on veel kõhklusi ja kahtlusi.

Aine kuuendas (viienda õppenädala) loengus selgitas testimise olemust Kristjan Karmo, EIK vilistlane, endine arendaja ning testija, loengu pidamise ajal ASA Quality Services OÜ tegevjuht. See ettekanne ei olnud niivõrd motivatsioonikõne vormis, kui eelnenud loengud, vaid pigem lihtsalt kirjeldas konkreetselt testimisega seonduvat. Üldjoones kummutati hulga testimisega seonduvaid müüte, selgitati testimise rolle erinevates arendusmudelites, toodi välja testimise olulisus läbi kolossaalseid rahasummasid maksma läinud tarkvaravigade näidete ning võeti kokku testijaks olemise plussid ja miinused. Leian, et kokkuvõtvalt oli see loeng informatiivne ning lõi minu jaoks endisest detailsema arusaama testimisest.

Eelviimase loengu pidas Andres Septer, pika IT-kogemusega iseseisev ettevõtja ja EIK vilistlane. Kontrastselt eelmiste loengutega ei olnud tegemist niivõrd motivatsioonikõnega kuivõrd kõnega vormis "külm dušš", mida aga esitaja ei soovitanud võtta kui "viimase instantsi tõde". Kõne oli värvikas ning hõlmas üsna laialt IT tööturu temaatikat. Räägiti tervest hulgast huvitavatest (ja vastuolulistest) nähtustest, nagu tubli töötaja probleemidest (ei edutata ja "karistatakse" lisatööga teiste laiskuse arvelt), suurte ja väikeste firmade ning start-up'ide ja riigiettevõtete iseärasustest (nt "molutamis-reitinguti"), oma firma käitamisega seonduvast, töötaja boonuste tagamaadest jne. Selles kompotis leidus muidu võrdlemisi tumedates toonides temaatika kõrvale ka helgemaid seiku. Näiteks soovitas loengupidaja vähemalt korra start-up'is proovida kaasa lüüa ja seda põhjusel, et start-up'is olevad inimesed on tüüpiliselt motiveeritud noored, kellel on sära silmis ja kes töötavad ühise eesmärgi nimel ning töötavad põhimõtte "you have to deliver" järgi ehk et töötajal on ülesanded, mida tuleb igal juhul täita; kui neid suudetakse täita, on "[start-up'is] tegelikult tõeliselt hea olla". Eraldi selgitati veel enesekindluse tähtsust. Seda eriti tööintervjuul ja enda müümisel kui oma firma teha, mis on ka minu arvates loogiline kuivõrd tööandja ootab töölist, kes teab, mida ta teeb (puudulik enesekindlus võib anda vihjeid vastupidisest). Minu silmis oli selle loengu vahest parim mõte, et "kõige väärtuslikum asi, mis teil tegelikult on, on aeg". Aeg, mida tasub "molutamise" asemel panustada millegi tõeliselt huvitava tegemisele, enese arendamisele.

Viimasesse loengusse oli kutsutud rääkima Elar Lang, EIK vilistlane ja kõne pidamise ajal tööl ettevõttes Clarified Security OÜ. Umbes pool loengut oli juttu suhtumisest õppetöösse, mis kattus suuresti esimestes loengutes räägituga ja tõi selles suhtes loengusarja justkui jälle ringiga tagasi algusse. Vastavalt räägiti enesedistsipliini nippidest, tõeliselt panustamisest töödesse ja teemade endale selgeks tegemisse, samuti puututi tagasisidet ja mitmeid teisi juba kõlanud teemasid. Üks minu arvates huvitavaid välja toodud mõtteid oli see, et diplomitöö ei ole lihtsalt suur kirjatöö, vaid et selle loomise käigus peaks tudengile endale saama seonduv temaatika süvakuti selge(ma)ks, mis on tegelikult loogiline, aga selle mainimine tegi diplomitöö sisulise mõtte minu jaoks selgemaks. Ettekande teise poole teemaks oli veebirakenduste ja paroolide turvalisus, mille raames räägiti erinevatest viimase aja suurematest leketest ja leitud turva-aukudest. Lõpetuseks kirjeldati detailselt paroolide "muukimise" tüüpilisemaid käike ja anti soovitusi efektiivsema parooli loomiseks. Kuivõrd paroolide turvalisuse kriteeriumid on väga vabalt leviv info ning paroolide turvalise käitlemise põhimõtted vähemalt minu jaoks võrdlemisi intuitiivselt tajutavad ja loogilised, saan ma vaid öelda, et see loengusegment kinnitas minu arusaamu sel teemal.

Kokkuvõtvalt leian, et selle aasta EIK erialatutvustuse aine loengusari oli parasjagu huvitav ning vaheldusrikas, kattes olulisi teemasid nii õppimise seisukohalt (õpetades selle, kes vähemalt üritab, õppima) kui ka töö poole pealt (andes aimduse eesootavast). Kui tubli tudeng essee nimel loengud vähemalt korra üle vaatas, siis usun, et ta sai nende abil hea ülevaate ning ühe killu põhimõttelisest alusest olemaks IT professionaal. Nüüd on vaja vaid järgida antud tarka nõu ja sihikindlalt unistuste poole sõuda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?

Õppekorraldus-eeskirja punkti 5.3.6 järgi:

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? (Mis on tähtajad?)

Õppekorraldus-eeskirja punkti 5.2.8 järgi:

5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õppekorraldus-eeskirja punkti 5.2.7 järgi:

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Riigi finantseeritava (RF) õppekoha kohta ei ole ole õppekorraldus-eeskirjas täpsustatud, küll aga on EIK kodulehe tudengitele mõeldud korduma kippuvate küsimuste sektsioonis mainitud, et see on tasuta.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Lähtudes õppekorraldus-eeskirja punktist 3.1.1: kui üliõpilane soovib kasutada võimalust valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, siis tuleks need õppeosakonnas enne punase joone päeva registreerida.

Lähtudes õppekorraldus-eeskirja punktist 3.2.1: Koostama ja kinnitama ÕISis individuaalse õpingukava antud semestriks.

Lähtudes õppekorraldus-eeskirja punktist 5.4.4: Soovi korral kasutama võimalust mitte varasema kui üle-eelmise semestri arvestuse kordusarvestuseks.

Lähtudes õppekorraldus-eeskirja punktidest 6.1.2 ja 6.1.3: Mitte õppekorraldus-eeskirja punkides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud puhkudel akadeemilisele puhkusele jäämise soovi korral esitama vastava avalduse rektori nimele.

Õppekorraldus-eeskirja punkti 6.1.4 järgi: Akadeemilisel puhkusel viibimise järgselt (puhkusele järgneva semestri punase joone päevaks) esitama taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (eeldusel, et ei soovita eksmatrikuleeritud saada).

Kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel, siis õppekorraldus-eeskirja punkti 6.1.6 järgi:

6.1.6. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Samuti õppekorraldus-eeskirja punkti 6.1.7 järgi:

6.1.7. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

Lähtudes õppekorraldus-eeskirja punktist 7.2.1: Soovi korral vahetada õppekava ja/või õppevormi esitama hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone päeva.

Samuti õppekorraldus-eeskirja punkti 7.2.2 järgi:

7.2.2. EIK-välise akadeemilise liikumise vormiks on teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase (külalisüliõpilase) poolt oma õpingukavasse EIK õppekavadest õppeainete valimine semestri/õppeaasta piires. Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Õppekorraldus-eeskirja punkti 5.3.11 järgi:

5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesande vastused

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?

Kuna vastav õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP, siis tuleb summa vastavalt: (27 - 27) + (27 - 21) = 6 EAP

Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis 6 (EAP) * 50 (€) = 300 €