User:Aabna

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alger Abna

Esitamise kuupäev: 23.10.2014

Essee

Õppeaines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ antakse värskelt üliõpilasteks immatrikuleeritud õppuritele ülevaade, mida kujutab endast õppimine ja töötamine erialal, mille nimi on infotehnoloogia. Täpsemalt räägitakse Eesti kõrgharidussüsteemist, IT-kolledžist ja loomulikult nendest erialadest, mida IT-kolledžis õpetatakse ehk IT-süsteemide arendusest ja administreerimisest. Aine on esmakursuslasele väga oluline, sest annab ülevaate, millega üliõpilane IT-kolledžis ja tulevases elus kokku puutuma hakkab.

Esimeses loengus, mis toimus 27. augustil, sügissemestri eelnädalal, anti ülevaade IT-Kolledži akadeemilisest struktuurist ja õppekorraldusest. Esmakursuslasi tervitas õppeosakonna juhataja Inga Vau ja Margus Ernits, kes rääkisid lisaks õppekorralduse teooriale ka vaba aja sisustamise võimalustest IT-Kolledžis, mis on koolis küllaltki laiad. Mõlemad rõhutasid, et õpingukorralduse eeskiri on kohustuslik dokument lugemiseks ja selle kohta tekkinud küsimused peaks tudeng enda jaoks kindlasti selgeks tegema, sest oma õiguste ja eriti kohustuste mitteteadmine ei vabasta oma kohustuste täitmisest. Öeldi, et antud aines õpingukorraldust põhjalikult ei käsitleta, vaid see tuleb tudengil iseseisvalt läbi lugeda. Sellegipoolest rääkis Inga Vau esimeses loengus õppekorraldusest väga põhjalikult ning tegi seda minu arvates väga hästi. Ta oli väga veenev ja hoolikas, et olulised asjaolud esmakursuslastele selgeks tehtud saaks. Samuti esines kvaliteedijuht Merle Varendi, kes rääkis tagasisideküsitlustest ja stipendiumitest ning haridustehnoloog Juri Tretjakov.

Teises loengus, mis toimus 4. septembril, esines Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsioonist. Oluliste asjadena rääkis ta eetikakoodeksist ja akadeemilisest petturlustest ning viitamisest. Minu jaoks on see teema juba küllaltki selge, aga ometi tulid mõned asjad ka minu jaoks üllatusena. Ka viitamine on akadeemilises elus rangelt kohustuslik, mis samuti on minu jaoks tavaline teadmine. Põhiosa loengust oli õppimise ja motivatsiooni teemadel. Paljudest nüanssidest ja nippidest on kindlasti palju kasu tulevases akadeemilises ja tööelus.

Kolmandas loengus, mis leidis aset 11. septembril, esines taaskord Margus Ernits, kes rääkis häkkimisest ja IT-Kolledži robootikaklubist. Sain isiklikult väga palju uut informatsiooni robotiklubi kohta, kuigi olen sellest juba kuulnud (samuti Robotexist). Paljude inimestele tuli tõenäoliselt ka üllatusena sõnade „häkkimine“ ja „kräkkimine“ erinevus. Ajakirjandus kipub neid mõisteid tihti segamini ajama, aga ka minu jaoks on sõna „häkkimine“ alati tähendanud midagi palju laiemat, ükskõik, millisesse süsteemi sisse murdmist, ja seda mitte tingimata kuritegelikel eesmärkidel, kui „kräkkimine“ võiks tähistada ainult just seda viimast.

Neljandas loengus rääkis IT-Kolledži vilistlane Janika Liiv oma programmeerimiskogemusest ja programmeerimiskogukonnast üldiselt. Huvitav oli kuulata, kuidas inimesest, kellel ei olnud kindlat plaani pärast keskkooli midagi tegema hakata, sai peaaegu juhuslikult IT-Kolledži üliõpilane ja edukas programmeerija. Janika Liiv pakkus välja, et programmeerimine on tema jaoks loovtegevus ja olgugi, et programmeerimine võiks justkui rohkem seotud olla reaalainetega, on ka humanitaarainetest sellel tugev seos. Programmeerimise seostamine filmistsenaariumi loomisega oli väga mõtlemapanev ja kokkuvõtteks oli loeng esmakursuslasele kindlasti väga huvitav ja sisaldas olulist ja uut informatsiooni.

Viiendas loengus esines IT-Kolledži vilistlane Carolyn Fischer, kes töötab Skype’is süsteemiadministraatorina. Nagu ta ise ütles, oli see tema esimene kord loengut pidada suurema hulga inimeste seas ning see oli ka läbinähtav. Vaatamata närvilisele esinemisele oli loeng sisukas, kuigi kordas üle mõningaid samu asju, millest rääkis eelmisel loengul Janika Liiv. Iga inimese kogemus on erinev, seega kulus teine vaatenurk elust ja tööst IT-vallas (seekord administraatorilt) kindlasti marjaks ära.

Kuuendas loengus rääkis samuti IT-Kolledži vilistlane Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et testimisega on seotud igasugused müüdid nagu arvamus, et testimise töö on igav ja testimine on lihtne. Minu jaoks on olnud testimine ikka üks arenduse osa, kuigi tehniliselt on tegemist hoopis teise protsessiga. Tuleb kõnelejaga nõustuda, et testimise pealt raha kokku hoidmine võib hiljem väga kalliks maksma minna ja selle kohta on näiteid tuua ajaloost küll ja küll. Loeng oli väga huvitav ja andis põhjaliku ülevaate testija kutsest.

Seitsmendas loengus rääkis vilistlane ja IT-ettevõtja Andres Septer IT-tööturust ja ettevõtetest. Ta rääkis erinevustest töötamisest väike- ja suurettevõtetes ja omast kogemusest. Ta rõhutas, et kõige väärtuslikum ressurss, mis inimesel on, on aeg. Väga mitmekülgne esinemine ning vaatamata oma arvamuse küllaltki jõulise, võib-olla isegi liiga jõulise pealesurumisele ja mittevalivale kuid värvikale ja mitte tingimata ebaviisakale sõnakasutusele oli loengut hea kuulata ja ühelgi hetkel igav ei hakanud. Mitmete tema mõtetega saab nõustuda; nagu ka mitmed eelmised esinejad mainisid, noorele programmeerijale või adminnile on üks paremaid võimalusi ennast teostada mõnes startup-ettevõttes osaledes.

Kaheksandas ehk viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Nagu teises loenguski räägiti, rõhutas lektor, et suhtumine õppetöösse on peamine, õppimine on töö ja õppeained on nagu projektid, ainult palju kindlamate lõpptähtegadega. Sellest arusaamine aitab tudengil kindlasti ka hilisemas tööelus. Ka minule jäid mõned nipid kindlasti kõrva taha, mida varem võib-olla nii oluliseks pidanud pole. Samuti käsitles Elar Lang veebirakenduste ja paroolide turvalisust.

Kokkuvõtteks arvan, et antud õppeaine on üks olulisemaid aineid esimesel kursusel. Vastselt tudengiks hakanud inimene saab sealt väga palju vajalikku informatsiooni, mida tihti peetakse iseenesest mõistetavaks, aga mis on tegelikult hoopis olulisem, kui seni arvatud. Esmakursuslasele ei ole midagi paremat kui talle räägib oma elust ja tööst keegi, kes on sama kooli lõpetanud ja kellel on väga palju oma kogemustest rääkida. Mina jäin loengutega rahule ja tundus, et ka hoolimata varajasest kellaajast oli ka kohapeal küllaltki palju kuulajaid.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (ei kehti praktika kohta). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number

Vastus X = 0 Y = 7