User:Mridaste

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Merit Ridaste

Esitamise kuupeäv 23.10.2014

Essee

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus eesmärk oli anda ülevaade IT Kolledži akadeemilist struktuurit, avardada IT kohast maailmapilti, motiveerida õpinguid ning luua selgemat ettekujutust tulevaset tööst. . Loenguid pidasid väga erinevad inimesed tutvustades just enda IT valdkonda. Neis ettakannetes oli mitmeid ühiseid joooni, kõik nad kirjeldasid kuidas IT nendeni jõudis, puudutasid õppimise, tagasiside ja kooli teemat ning motivatsiooni. Ettekanded olid väga erinevad, mõned väga inspireerivad ja lihtsalt kaashaaravad, teised tehnilisid ja keerulised. Kõik andsid endamoodi vastuse küsimusele “Mis on IT?”

Esimene loeng . oli meie kooli õppejõuded poolt. See oli väga informatiivne ja huvitav, sest andis hea ülevaate õppekorralusest. Saime hea teadmiste pagasi kõigest mis seostub õppetööga ning tutvusime õppejõududega, kelle poole pöörduda erinevate probleemidega. Rõhutati palju argumenteeritud tagasiside andmise olulisust ning toodi näited kus selle põhjal on juba koolis muudatusi tehtud, tekitades sooja ja “ kuulame tundengit” tunde. Loeng oli lühike, konkreetne ja selge.

Teine loeng nii nagu ka järgnevad puudutas motivatsiooni ja õppimist. Palju räägiti peturlusest ja spikerdamisest ning neile järgnevatest tagajärgedest. Loengut kuulates tekkis kesskooli tunne, kus õpetaja proovib sulle segeks teha, et õpitakse ikka enda jaoks. Motiveerimise asemel oli pigem moraali lugemine. Ettekande teises pooles tutvustati mõningaid õppimismeetode. Minu jaoks olulisim oli mindmapping, millest olen varem kuulnud ja kunagi ka kasutanud, ent on unustusse vajunund. Üks esimesi probleeme, mis mul longutes tekkis oli, et liiga plaju, liiga kiirelt ettekantud informatsiooni, mida ei jõua hallata. Nüüdseks kasutangi midmapi, kuna selle abil saab väga hõlpsalt ja eesmärgipäraselt kirja panna kogu õpitu.

Kolmas loeng rääkis robootikast ja häkkimisest. See oli väga huvitav ja silmaringi avardav loneg. Tutvustas häkkeri mõtteviisi, mis ei ole seotud kuritegevuse, ehk kräkkimisega. Häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju, nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Seda mõtteviisi ja suhtumist saab üleviia teistesse eluvaldkondadesse. See on justkui ilus filossofia, mida järgida. Ma ei olnud kunagi mõelnud robitetele ja nende tööle, ning siiani arvasin, et mind ka eriti ei huvita see. Õppejõu pühendumus ja entusiams teemast rääkides muutis kogu loengu väga põnevaks ja tegi kadedaks, et mul ei õnnestu robootika klubis ajapuuduse tõttu osaleda. Postiivne on näha mis põnevates tegevustes saab kooli kõrvalt osaleda ja kuhu võib selle “huvi” arendusel edasi jõuda. See osa lonegust et mõjust motiveerivamalt kui motivatsiooni osa loengust.

Neljas ja Viies loneg oli ettekantud naiste poolt ja nad puudutuasid mõlemad ühte olulist teemat - naised, IT vallas. Nende loenguid olid väga erinevad, ent märkasin kahte olulist ühist joont. Mõlemad rääkisid stereotüüpidest ja tegelevad aktiivselt It populariseeimisega naiste vallas. Hetkel koolipeal ringi vaadates, tundub et järjest enam on naisi IT’s ning kindlast on ühiskondlik arusaam naistest IT valdkonnast muutumas. Teine julgustav asjaolu oli, et nad ütlesid välja, et ka neil oli alguses tunne, et sa ei oska mitte midagi ja ei saa mitte millestki aru. Sa pole ainuke.

Toggle’s programmeerijana töötav Janika Liivi loeng oli väga haasahaarv ja huvitav. Tema loengust õppisin kõige enam, sain motivatsiooni ja nippe. Ta tõmbas paralleeel loovkirjutamise ja programmieermise vahel, mis pani mind IT’d teist moodi vaatama. Ma olen õppinud ja hetkel ka töötan kunsti vallas. Selline mõtteviis, et programm on kui loovtöö usun, et hakkab mind koolitöös aitama. Lisaks ta tuvustas kastitüüpi mõtelmiseviis, et IT sõnavara paremini meelde jätte ja sellest aru saada, mis kindlasti töös abiks tuleb.

Carolyn Fischer loneg IT süsteemide administreerimisest oli väga informatiivne, ent keeruline kuulata. Ta on oma ala tippspetsialst, kes kasutas väga palju erialasid termineid. Tema karjääri ja seletuste põjal sai selgeks, et edasiviivateks jõududeks nii tööl kui ka koolis on pühendumus ja valmisolek täiega panustada oma töösse. Ettekanne ise ei olnud väga kaasahaarav, sest ta rääkis ilma entusiastita, pigem “väsinult” ning jäi mulje, et talle tegelikult ei meeldli ta töö, mis oli segadust tekitav sest sõnad väljendasin huvi. Loengu alguses ta mainis, et see on ta üks esimsesi longuid ning ta on väga närvis, mis võib olla põhjuseks miks selline ettekanne.

Järgmine, kuues loeng oli testmistest. Jällegi puudutas ettekandja stereotüüpide teemat, ent seekord oli eesmärgiks kummtuada müüte testimisest. Kristjan Karmo, kes on ettevõtte ASA Quality Services tegevjuht oli ise oma teemast huvitatud ja entusiastlik, ning seetõttu oli teda väga kaasahaarv kuulata. Mina ei teadnud testija ametist midagi, seega ei olnud otseslt ka steretüüpseid arvamusi. Leong andsin hea ülevaate, kus testimist kasutatakse ja milliseid rahalisi kahjusid võib mitte testimine tuua. Tuvustaks testija töö nii positiivseid kui negatiivseid külgi. See loeng oli vajalik, sest sain teada veel ühest ametialast IT’s millest ma kuulnudki ei olnud.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. Ta tõi välja nii suureettevõttetes kui väike ettevõttes töötamise võlud ja valud. Kõige suuremaks probleemiks töökohas tõi ta ametialase lodevuse. Ta ka soovitas, olla ettevaatlik kui töökirjelduses on välja toodud ametiala väga kitsas spesialiseerumine, sest see tähendab, et haldad väga väikest ülesannet, mis võib üüsna kiirest tüütuks ja ebahuvitavaks muutuda. Loeng oli natuke üldisem ning midagi uut, ma otseselt siit ei õppinud, kuna olen juba töötanud erinevates valdkonades mitmeid aastaid. Suurfirmades töötamine on alati sarnane olenemata, kas tegu on IT firma või mõne muu asutusgea.

Viimases loengus rääkis testija Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Ta tutvustas kuidas tema enda jaoks õppimise leidis. Ta rõhutas kooli olulisust su tulevases elus. Teadmised ja kontaktid on põhiväärtused mis koolist saame. Inimesed kellega koos ma praegu õpin on tulevikus mu kolleegid ja soovitajad. Teine osa loengust oli põnev ja hirmutav. Ta näitas üht video ja tutvustas veebituravlisust või pigem selle puudlikust. See reaalane oht motiveerib veel enam IT õppida ja sellest aru saada, et olla teadlik, mida ja kuidas Internetti kasutada, ning kindel olla kuhu su andmed ikka lähevad. See oli väga põnev ja mõtelva panev. Mida neist longutest õppisin? Põhiteema saab kokku võtta Lenini tsitaadiga: “Õppida, Õpidda, Õpidda!” Nii koolis kui tulevikus tööl tuleb ainult juurde õppida. Aine täitis oma eesmärgi, tutvustades õppekorraldust ja andes ülevaate erinevates inimestest, katsumustest ja valdkondadest kuhu IT’ga võib jõuda. Mõned lonegud olid väga motiveerivad näidates linki koolis tehtu ja tuleviku töö vahel, teised olid väga tehnilised ja esines moraali lugemist .

Kokkuvõtteks ettekandjatest jäi mulle selline tunne, et ole sa mees või naine, ekstrovert või intorvert, ilma IT ja programmeerimiseta, lihtsalt enam ei saa.

Õpingukorralduse küsimused

B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus:

Õppekorralduse eeskirja (ÕKE) p.5.4.4. järgi kehtib õigus kordusarvestusteks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) ja õppejõuga tuleb kokkuleppida, kuna tal on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb vastavalt ÕKE p.5.2.8.ÕISis. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitades avalduse õppeosakonda. Vastavalt ÕKE p.5.4.4 määrab korduasrvestuse tähetajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. ÕKE p.5.2.8 ütleb, et kordussooritusele tuleb registreerida hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritus. Vastavalt ÕKE p.5.2.7 on Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta ning riigieelarvevälisel (REV) kohal tasuline. Õppeteenuste tasumäärade nimekirja alusel on REV kordusoorituse tasu 20 eurot.

1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus:

Vastavalt ÕKE p.5 õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks peab üliõpilane esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Vastavalt ÕKEp.1.2.7, mis ütleb, et üliõpilansel on kohustus oma individuaalne õpingukava täita, mis on tema poolt deklareeritud õppeainete loend tuleb sooritada kõik valikained. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oon deklareeritud valikaineid on üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? Y=20 X= 26

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. 20 + 26 = 46 27+27= 54 54 - 46 = 8 8*50 = 400€

Vastus: Maksam peab 400€