User:Elohmus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Eva Lõhmus

Esitamise kuupäev: 25.10.2014

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on fundamentaalne õppeaine IT Kolledžisse astujatele. Nii neile, kes on varem IT valdkonnaga kokku puutunud, kui ka neile, kellel seda kokkupuudet on vähem olnud. Uut informatsiooni, kas õpingute ja/või eriala poole pealt, usun, et saavad sealt kõik. Lisaks kaugõppe sissejuhatavale loengule tutvusin kõigi päevaõppe loengutega. Kuna kaugõppe loeng oli põhimõtteliselt kahe esimese päevaõppe loengu kokkuvõte, siis sellest ma eraldi ei kirjuta, vaid keskendun päevaõppe loengutele.

Esimeses päevaõppe loengus oli teemaks kooli õppekorraldus ja sisekord. Loengut pidasid lisaks loengu vastutavale õppejõule veel õppeosakonna juhataja, kvaliteedijuht ja haridustehnoloog. See andis sisseelamiseks ja arusaamiseks, mis edasi korraldusliku poole pealt koolis toimuma hakkab, päris hea ülevaate. Kõige olulisem, mida sealt kõrva taha panna, oli õppekorralduse eeskirja läbilugemise olulisus, sest seal oleva info mitteteadmine ei ole vabandus. Teine olulisem mõte - kui tekib küsimusi, siis alati tuleb küsida. Ning kolmandaks sain rohkem motivatsiooni panustada tagasisidesse, sest tundub, et tagasiside tõesti huvitab kolledžit ja on suur võimalus, et midagi reaalselt selle tulemusel ka muutub.

Teine loeng rääkis õppimisest ja motivatsioonist. Usun, et see loeng oli pigem olulisem päevaõppe tudengitele, kes tulevad otse koolipingist. Kaugõppuritele, kes on suures osas juba varem ülikoolis käinud, oli see ehk tuttavam teema. Leian, et teisel ringil on motivatsioon juba iseenesest suurem, sest otsus veel midagi õppida ja oma põhitöö kõrvalt veel koolis käia, on üldjuhul päris põhjalikult läbimõeldud. Sama on näiteks akadeemilise petturlusega – selleks pole mõtet tulla veel oma põhitöö kõrvalt uuesti kooli, et kergemalt läbi üritada saada ja teadmisi (ükskõik siis milliseid) endast lihsalt mööda lasta. Samas mõtteainet ikka sai, kuidas oma õppimist efektiivsemaks muuta, ning tekitada endas ise huvi uurides erinevate teemade kohta juurde. Ka viitamise põhitõdede ülekordamine on alati kasulik.

Kolmas loeng jätkas teise loengu lõpus alustatud robootika teemal. Alustuseks sain paremini aru häkkimise ja kräkkimise erinevusest ning huvitava lugemissoovituse E. S. Raymondi juhendile „How to become a hacker“. Edasi tutvustati robootikat ja EIK robootikaklubi. Peab mainima, et ma ei ole kunagi mõelnud, et robotite ehitamine võiks põnev olla, pigem olen seda keeruliseks ja igavaks põhiliselt poiste hobiks pidanud. Selles loengus mu arvamus aga muutus. Ja mitte ainult arvamus ei muutunud, vaid mul on lausa kahju, et elan teises linnas ja Tallinnasse satun põhiliselt ainult kaugõppe sessioonide ajal ning mul ei ole reaalselt võimalust ise kohale tulla robootikaklubisse ja tutvuda seal toimuvaga.

Neljanda loengu pidas start-up ettevõttes Toggl programmeerijana töötav Jana Liiv, kes rääkis subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Võiks öelda, et see loeng meeldis mulle kuulatud loengutest isegi kõige enam. Ta rääkis väga huvitavalt ja ausalt oma kogemusest, pani ennast kuulama, tekitas huvi Ruby keele vastu ning suurendas huvi ka veel robootikaklubi vastu, aga põhiline – ta andis entusiasmi tulevikuks, et kõigest on võimalik üle saada, kui ise asja vastu huvi tunda ja mitte alla anda. Samuti oli põnev ja kasulik bentoboxi ülesanne.

Viies loeng Skype-i süsteemiadministraator Carolyn Fischerilt, kes rääkis IT süsteemide administreerimise lõpetanu kogemusest esmakursuslastele, oli samuti huvitav, kuid minu jaoks natuke raskesti jälgitav kuna oli pisut aeglane ja monotoonne. See on muidugi arusaadav, sest nagu loengupidaja ütles, siis varem ta selliseid ettekandeid teinud polnud. Meeldis, et tal oli tõesti palju erinevaid kogemusi erinevatest ettevõtetest nii Eestist kui välismaalt ja seda oli huvitav kuulata. Soovitused mitte kunagi millegagi hiljaks jääda ja tööandjale oma pühendumise näitamine on ka kindlasti tänuväärsed.

Kuuendas loengus rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist ASA Quality Sevices tegevjuht Kristjan Karmo. Oli väga hea ja selge jutuga loengupidaja. Purustas palju testimisega seotud müüte. Andis hea ülevaate, mis on testimine ja kui palju maksavad vead, kui ei testita. Tõstis testimise mainet ja tähtsusest arusaamist. Andis ülevaate ametist ja tööülesannetest, millest mul varem väga palju aimu tegelikult polnud. Lugemissoovitusena märkisin üles G. M. Weinbergi „Perfect Software: And Other Illusions About Testing“.

Seitsmendas loengus rääkis IT tööturust Andres Septer, kellel oli endal kogemust mitmetes erinevates ettevõttetes töötamisel. Loengupidaja oli väga otsekohene ja tekitas vastakaid tundeid, aga tal oli palju huvitavaid mõtteid. Panen nad siia kirja, sest ma usun, et need on olulised. Eesti turg on kohutavalt väike ning nõudlus võb olla näiteks ainult kolme ühe ala spetsialisti suhtes. See pani mõtlema nii kitsa kui laia spetsialiseerumise positiivsetele ja negatiivsetele aspektidele. Päris nukker oleks viis aastat pärast ühes kohas töötamist avastada, et ühe firma spetsiifikast teatakse kõike, aga tegelikult sisuliselt seda teises kohas üldse vaja ei pruugi minna. Kõige olulisemad on sisulised teadmised ja tugev aluspõhi. Loengupidaja rääkis erinevates kohtades töötamise plussidest ja miinustest, näiteks suurettevõttes töötades on võimalik töötada suurte projektidega ja näppida asju, mida väikestes kohtades ei saaks. Vähemalt korra soovitas ta proovida töötamist ka start-up firmas. Nõustun tema mõtetega, et kõige väsitavam asi tööjuures on mitte millegi tegemine ja aega tuleks kasutada enda arendamiseks. Huvitavad mõtted olid ka, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi ja kunagi ei tegele ükski tööandja heategevusega, aga kui töötajad on õnnelikud, siis pikas perspektiivis on ka tööandja kasum suurem.

Viimases loengus oli juttu suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengupidajaks oli Elar Lang Clarified Security-st. Üks põhiline asi, millele loengupidaja mõtlema pani, oli õppetöösse suhtumise juures see, kuidas kurususekaaslased sind näevad, sest hiljem võivad just nemad olla kriitikud või soovitajad, kui kuhugi tööle kandideerida. Turvalisuse seisukohast pani ta mind kohe oma paroolide räsi googeldama ja muutsin tänu sellele ka paar enda parooli turvalisemaks. Kuigi mul on puhtalt mugavuse seisukohast ka mõned paroolid lehitsejatesse salvestatud, siis nüüd vähemalt mõtlen nende eemaldamisele. Nippe, kuidas oma internetikäitumist turvalisemaks muuta, oleks võinud veelgi olla, sest see tõesti pakub huvi.

Minu arust oli tegemist väga silmaringi avardava loengukursusega ja olen väga rahul, et selline aine õppekavas kohustuslik on. Leian, et loengukursuse mahtu võiks isegi suurendada, sest huvitavaid inimesi ja IT Kolledži vilistlasi, keda selle raames esinema kutsuda, on kindlasti veel palju rohkem. Meeldis ka see, et olid esindatud inimesed nii arenduse kui administreerimise poole pealt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is.

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on korduseksam tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Omafinantseeritava (OF) õppekoha tudengile kehtib 2014/2015 õppeaastal kordussoorituse tasu 20 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest esitatakse tudengile õppemaksu arve.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kahe semestri peale on vaja täita 27+27=54 EAP-d, et mitte arvet saada. Antud juhul on täitmata 54-(28+19)=7 Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta Esitatav arve on (7x50=350) 350 €