User:Alinskaj
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anna Linskaja
Esitamise kuupäev: 6. november 2014
Essee
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Mul on õigus kordusarvestusteks, mis kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (see ei kehti praktika jaoks)[2].
Vaja kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[2].
Järelarvestusele registreerumine toimub ÕISis[3].
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[4].
RF tudengi jaoks on kordussooritus tasuta[5].
Kordusarvestused tasulisel (OF) õppekohal on õppijatele tasulised[6]. Kordussoorituse tasu on 20€ [5].
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen[7].
Deklareerides õppeaineid, kohustub üliõpilane neid õppima[8]. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid[9].
RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui on deklareertud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve[10].
Hiljem üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest, aga ainult kuni 2 EAP ulatuses[11].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Lahendus
Kahe semestri peale on vaja täita 27+27=54 EAP-d, et mitte arvet saada. [12]
Antud juhul on täitmata aastas: 54-(25+20)=9 EAP
I semestril täitmata: 2 EAP
II semestril täitmata: 7 EAP
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta[13].
Seoses sellega tulevad 2 arved:
I semestri arve: 2 x 50 = 100€
II semestri arve: 7 x 50 = 350€
Kokku aasta jooksul tuleb hüvitada: 450€
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
- ↑ 2.0 2.1 Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8
- ↑ 5.0 5.1 EIK KKK, 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 1.3.6.
- ↑ EIK KKK 2. Mida deklareerimisel arvestada?
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 3.1.8.
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), 2. Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK), 3. Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?
