User:Alinskaj

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anna Linskaja

Esitamise kuupäev: 6. november 2014

Essee

Algusel arvasin ma, et "Õpingukorralduse ja erialatutvustuse" aine on nagu Tallinna Tehnika Ülikoolis, kus tehakse paar loengut, saadetakse leht, kus on vaja panna enda nimi ja allkiri ja ongi arvestus käes, kui sa olid kohal. IT kolledžis juba esimeses loengus seda muljet enam ei olnud. Ma esimest korda olen selles koolis, kus tõesti pööratakse tähelepanu kooli eeskirjale, ning kontrollitakse seda teadmist, ja kus tutvustakse erialat täies mahus ja näitedega reaal elust. See tunne on küll väga meeldiv, võin ma Teile öelda.

Valides kaugõppe vormi töö pärast ma arvasin, et kindlasti midagi jääb puudu, kuna vähe õppesessioone, aga see jälle oli vale mulje. Juba esimese loengu jooksul meile tutvustas Margus Ernits, et meil on täiesti olemas võimalus ja isegi

Loomulikult astudes IT kolledžisse ma ei olnud teadlik sisereeglitest ja asutuse kohta eriti palju. Aga, tänudes esimese päevaõppe loengule saanud ma selle kohta info. Meeldis mulle ka, et isegi omadamata enda raamatukogu, kool ikkagi omab üht ruumi tudengite jaoks, kus nad saavad vabalt tegutseda enda ainete tööülesande lahendamisega. Kuna varem ma õppisin teises ülikoolis ja harjunud sellega, et isegi arvestusega ainet sooritakse semestri lõppus, siis minu jaoks oli kasulik saada teada, et kolledžis seda vaja teha poolsemestri viimasel nädalal. Veel saanud teada stipendiumite, Moodle ja Wiki kohta, mis ka aitanud esimeste kodutöö lahendamistega.

Kogemusest juba teadsin, et õppimise kõige tähtsam motivatsioon on enda tahtmine õppida ja aru saada sellest, mida sa õpid - sedagi kinnitas Margus Ernits loengus "Õppimine ja motivatsioon" . Võin aga kindlalt öelda, et see vist oligi vaja rohkem päevaõppe tudengitele, kuna nemad tulid just koolist ja paljudel ei ole veel peas kindla arusaamist, et ülikoolis ei ole rohkem "vabadust" ja aega lollitamiseks, vaid siin on pigem vaja rohkem kuulata/kirjutada/õppida/ette valmistada, kui koolis ja väga lihtne läbi kukkuda juba esimesel semestril.Kindlasti alustada ei ole lihtne ja isegi mul on praegu raske iseenda kätte võtta ja panna õhtul pärast tööd õppima, aga selleks ongi vaja panna eesmärke ja motiveerida iseenda.

Juba TTÜs olen kuulnud selle ürituse kohta nagu "Robotex". Ja kolmanda loengu käigus sellest oli põnevalt jutustatud ka. Võib olla, kui mul ei oleks tööd ja peret ja lapsi, siis ma küll võtaksin osat robootika klubist, aga ikka elu paneb prioriteedid natuke teist moodi ja elus ei ole ainult fun, vaid on olemas kohustused ka. Varem, pean teile tõsiselt ütlema ei teadnud ma, et häkkimine - on mingi asja sügav õppimine või uurimine, pigem mul oli tava inimese stereotiip selle sõna kohta. Aga kindlasti olen 100% nõus selle faktiga, et inimesel peab olema fun, et midagi detailselt õppima ja selleks on vaja inimese tahet.

Janika Liiv, minu arvates, oli üks nendest esindajast, kes jutustas väga põnevalt ja kuidagi motiveerides edasi liikuda valitud valdkonnas, ja tema jutt subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast oli atraktiivne. Loengu vaadates, ma tundsin, et ma olen väga sarnene temaga, et ma ka praegu esimesel semestril tunnen iseenda suvalisena selles koolis mõnikord, aga Janika juttust saanud aru, et see tunne kindlasti kaob ära, kui sa kogu peaga astud sisse tööprotsessile ja näen, et iga nädalag just see toimub minuga. Janika väga huvitavalt jutustas enda kogemusest/Ruby keelest/õpimisest/projektidest, emotsionaalselt ja see pani kõike kuulama ja mõtlema selle kohta, mida ta rääkis, kahju, et sellist loengut ei olnud meil kaugõppes, aga positiivne, et me saanud seda ikkagi vaadata.

Viienda loengu jooksul, ausalt öeldes, mu arvasin, et jään magama, kuna esineja Carolyn Fisher jutustanud seda väga aeglaselt ja monotoonselt. Arusaadav, et tal ei ole kogemust, aga minu arvates, siis oleks vaja natuke ette valmistada ja trennida esineda peegli juures. Muidu asjad, millest ta rääkis oli väga põnevad ja oli tundud, et inimene teab palju ja tal on veel kindlasti mida rääkida, aga nii nagu see oli...Üks asi mille kohta ma võin temaga vaielda on see, et kui sa hilined ülikoolis, siis niimoodi sa teed tööl ja see on juba kindel fakt. Võin kindlat öelda, et ülikoolis ma hilinesin päris palju, aga tööl olen alati kohal õigel ajal või isegi varem, kuna selleks on olemas motivaatorid.

Testimisest ma tean juba päris palju asju, just sellest kuidas see töötab, kus seda kasutatakse ja milleks, kuna mees alustanud testijast ja nüüd 4 aasta pärast saanud arendajaks, ning kodus oli palju räägitud sellest. Seoses selle faktiga mul oli nagu tavaline õhtu kuulata Kristjan Karmo loengut. Ja astudes kolledžisse olin juba teadlik, et pigem start punktina pärast lõpetamist valin just testija ametipositsiooni, et aru saada juba madalamatest tasemetest kogu tarkvara arendamisest. Tarkvara kvaliteedist varem nii palju ei kuulnud ja ei olnud uurinud, nii et antud info oli uuena mulle.

Seitsmenda loengu jooksul jutustas IT tööturust Andres Septor. Ta tekitas mul ebameeldiv tunne, kuna minu meelst loomulikult on tore reaal pilti näitama, aga pole vaja seda teha inult negatiivselt küljest. Ei ole üldse temaga nõus, et CV.ee portaali lähevad ainult need kulutused, mille järgi ei ole leitud firma sees või firma töötajate sees inimesi. Võin tuua näitena Symantec Eesti ettevõtet, kus töötab mu mees: seal küll saadetakse laiali töötajatele töökulutusi, aga samal ajal neid pannakse internitti portaalidele. Ja just suvel mu mees kandideeris arendaja ametikohale ja manager kohe teavitas teda, et tema CV-t vaadetakse kõige viimasena, kuna tal on olemas kehtiv töökoht ja algusena võetakse vastu ainult neid, kes kandideeris firma väljaspoolt. Nii et, minu arvates, pole vaja panna kõike firmasid ühte ritta. Loomulikult paljudes tema sõnadest oli tõsi ka, aga mulle nagu esmakursuse tudengile, kes teab reaalelust päris palju IT turust tundus kahtlaselt lektori jutt.

Viimane loeng oli kõige motiveerivam õppimiseks loeng, kuna esineja Elar Lang tõesti väga hästi promos õppimist IT kolledžis, millega tekitas mul au tunde, et ma astusin sisse just sinna. Lektori õppeteekond oli mingil määral sarnane minu omaga, seega oli lihtne õppimisalaseid nõuandeid läbi oma kogemuse analüüsida ja omaks võtta. Tal kindlasti on õigus, et tavaliselt tööandja uurib läbi kõikide sinu tuttavate tuttavate inimestelt, kes sa oled/kust sa pärit ja kindlasti nende sees tulevikus on olemas minu koolikaaslased, nii et "hea nägu" on vaja näidata õppimise jooksul ka, et tekkitada heat muljet. Suured tänud selle loengu eest, kuna seal tuli pähe üks kindel mõte, et iga õppimiseks kulutatud tund7sekund on tulevikus sinu kasu - ehk mõju sinu tuleviku ametikohale ja palganumbrile.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Mul on õigus kordusarvestusteks, mis kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (see ei kehti praktika jaoks).
Vaja kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga..
Järelarvestusele registreerumine toimub ÕISis.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
RF tudengi jaoks on kordussooritus tasuta.
Kordusarvestused tasulisel (OF) õppekohal on õppijatele tasulised. Kordussoorituse tasu on 20€ .

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen.
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud.
RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui on deklareertud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Kahe semestri peale on vaja täita 27+27=54 EAP-d, et mitte arvet saada.
Antud juhul on täitmata aastas: 54-(25+20)=9 EAP
I semestril täitmata: 2 EAP
II semestril täitmata: 7 EAP

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.
Seoses sellega tulevad 2 arved:
I semestri arve: 2 x 50 = 100€
II semestri arve: 7 x 50 = 350€
Kokku aasta jooksul tuleb hüvitada: 450€