User:Antrei

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Trei
Kuupäev: 07.11.2014.

Essee

Erialatuvustuse 1. loengus esinesid IT Kolledži raudvarasse kuuluvad isikud. Juttu tuli peamiselt organisatoorsetest poolest, mis ootab õpilasi õppeperioodi jooksul, kust otsida infot, kelle poole pöörduda kui on küsimusi, milliseid infosüsteeme kasutatakse jne. Olles ise lõpetanud varasemate õpingute jooksul 2 kõrgkooli, oli kõik see, mis puudutas õppekorraldust EIK’is, mulle väga tuttav. Aga kahtlemata on kogu see info vajalik neile, kes varasemalt pole selliste terminitega nagu ÕIS, ainepunkt või osakoormus kokku puutunud (eelkõige pean silmas päevaõppureid, kes on tulnud otse keskkoolist). Minu jaoks jäi kõlama jäi EIK kvaliteedijuhi ettekande osa sellest, mis puudutas tagasisidet. Varasemate õpingute jooksul oli see lihtsalt koht ÕIS’is, kus 3 minuti jooksul täitsin valikvariantega küsimustiku ja üldjuhul sellega asi piirdus. Tundub et kolledžis on sell peale rohkem rõhku panud ja tagasiside rohkem läbimõeldum. Ka suure ülikooli ja kolledži erinevus. Üks on suur süsteem kus on plaju bürokraatiat n shit, samas kui kolledžis on kooli suhestumine õpilasega vähe intiimsem. Suurepärane on see kui tänu tagasisidele õppeaineid liigutatakse. Samas tulevad siin mäng Seda saan aga kinnitada alles siis kui esimene tagasiside andmise koht. Kuid kindlasti on ka minu mõttemaailm selle teema suhtes erinev sellest mis ta oli 7 aastat tagasi.

Suur muutus minu jaoks oli ka kõrgharidusreform ja sellega seonduv ümberkorraldus, mis puudutab kõrgharidusreformi riigifinantseeri . siia midagi 27 eap semestris ja ja täiskoormus Teises loengu teemaks oli õppimine ja motivatsioon ning seda viis läbi M. Ernits. Juttu tuli erinevatest teemadest, millega tõenäoliselt iga üliõpilane kõrgkoolis õppides kokku puutub: kust leida motivatsiooni ja kuidas seda säilitada, miks vältida akadeemilist petturlust, milline on üliõpilase eetikakoodeks, mis kasu on viitamisest jm. Usun, et motivatsioon on kõige alus. Ilma selleta lihtsalt ei ole võimalik edasi purjetada. Muidugi saab nihverdades üle kivide ja kändude asjad aetud, aga mis kasu sellest on? Kui kool läbi ja diplom taskus, siis mis on sellest meelest? Arvan et väga vähe. Ülikkoli ja riigi resurss on raisatud ning selle nihverdaja asemel on kuskil keegi kes oleks suure motivatsiooniga antud eriala läbinud. Motivatsiooni leidmine on ilmselt keerukam neile üliõpilastele, kes on tulnud otse keskkoolist. Vaadates enda minevikku, siis ega ma isegi ei olnud 100% kindel, mida ma peale keskkooli õppida tahan ja pean tunnistama et rebaseaastal oli küllaltki raske soonel püsida. Õnneks teisel ja kolmandal aastal sain aru, et antud eriala mulle ikkagi meeldib ja tänaseks olen väga rahul et ma smotivatsiooni üles leidsin. Olles nüüd aastad hiljem uuesti esimese kursuse tudeng IT-d tudeerimas on motivatsioon kõrge aga tunnen, et väga oluliseks piirajaks on üks teine resurss. Aeg. See justkui libiseb käest ära. Töö kõrvalt õppimine pidi olema keeruline , aga et ta veel nii resursimahukas on, ma ilmselt kuskil sügaval sisemuses tajusin aga ei tahtnud tunnistada. Nüüd on selge et aeg on minu jaoks number üks. Kui on aega, on ka motivatsiooni. Ja mul ei ole veel perekonda. Ma ei kujuta ette, kuidas saavad hakkama inimesed, kellel on töö ja pere ning nüüd veel ka kool oma kohustustega. Neil vist on ajamasin. Kolmandas loengus anti ülevaade robootikast ja häkkimisest. Esimene asi mis kõrva jäi oli häkkimise definitsioon. Mina olin üks nendest, kes arvas et häkkimine on konkreetselt pahatahlik tegevus virtuaalmaailmas, olgu selleks siis küberrünnaku korraldamine või kellegi pangaandmete varastamine. Aga tuleb välja, et häkkimine on mingi teema sügavuti tundmine. Järelikult olen mina ka mõnes teemavaldkonnas häkker. Kõlab isegi natuke ohtlikult. Loengust jäi kõlama mõte, et tuleks leida huvitav häkkeritegevus. Kui nüüd vaadata seda soovitust eelpool mainitud definitsiooni valguses, pean nõustuma – suurepärane idee. Mitte miski ei õpeta paremini kui teemasse aina sügavamale ja sügavamale sisse vaatamine, eeldusel, et selleks on motivatsioon olemas. Lisaks tuli loengus juttu EIK robootikaklubist ning nende projektidest. Mul on endal mõned häkkeritegevused, mille realiseerimiseks oleks just vaja sellise klubi toetavat taustajõudu. Sooviksin väga, et mul oleks rohkem aega ja saaksin klubiga liituda, aga kuna ma ei ela pidevalt Tallinnas ei ole sel mõtet, kui ma ise neile midagi vastu anda, sest robotite ehitamine on meeskonnatöö. Järgmises loengus rääkis esimene külalisesineja programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Selgus, et IT Kolledžisse sisse astudes ei teadnud esineja programmeerimisest suurt midagi ning esimesed nädalad möödusid arusaamatuse ja teadmatuse tähe all. Edasi aga hakkas kehtima vanasõna: tasa sõuad, kaugele jõuad. Väga hea oli võrdlus progemise ja loovkirjutamise vahel. Programmeerimine on nagu filmistsenaariumi kirjutamine: sul peab olema selge mõte/idee, teemaarendus ning lõpptulemus, mida kasutajale/lugejale edasi anda. Kasutaja tahab su rakendust osata kasutada nullist. See on väga õige tähelepanek. Ma olen koguaeg olnud seisukohal, et lihtsuses peitub võlu. Kes küll viitsiks mõne rakenduse kasutamise tarvis hakata manuaali lugema. Veel tuli juttu kogukondadest ja nende kasulikkusest: just sealt leiad sa inimesi, kes mõtlevad sarnaselt kui sina, kelle eesmärgid on sarnased ja kellega suhtlemine on seetõttu väga lihtne. Olen kas ise ühe peamiselt internetis tegutseva kogukonna liige ning tundsin ära palju olukordi, nagu ka loengupidaja välja tõi. Viies loengupidaja oli süsteemiadministraator Skype-st, kes hakkas juba varases eas arvutite ja programmidega tegelema ning teadis konkreetselt, et temast saab IT –inimene. Antud ettekande puuduseks oli minu jaoks kehv esinemisoskus, aga nagu ka loengupidaja mainis, oli see talle esimest korda nii suure kuulajaskonna ees rääkida ning olles ise samuti pigem introvert, tean, mida ta tundis. Juttu tuli süsteemiadministraatori tööst ja keskmisest päevast Skype-s, erinevatest tehnoloogiatest, mida seal kasutatakse. Antud ettekandest jäi kõlama mõte et programmeerimist on vaja õppida ning et kümne aasta pärast on väga paljud süsteemid automatiseeritud. See tähendab, et piir arendaja ja admini vahel muutub üha hägusemaks, teatav kompetents peab olema mõlemas valdkonnas, kui tahta IT sektoris edukalt läbi lüüa. Järgmises loengus räägiti testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga, kuna minu tutvusringkonnas on palju admine ja progejaid, kuid testijaid pole üldse. Võiks isegi tunnistada, et ma ei olnud kursis, et testimine kui selline on täiesti eraldi elukutse ja kannab endas väga suurt vastutust. Siinkohal olid ülimalt asjakohased loengupidaja näited sellest kuidas NASA-l oli kosmosemissiooni koodis üks element valesti ning see viga läks maksma miljoneid dollareid või kui investeerimispankadelt nõuti välja väga suuri summasid, sest tarkvaras oli viga ja kliente peteti. Testijaks olemisel on palju plusse ja miinuseid,. Mis mulle sellest loengust eriti meelde jäi oli väga hea võrdlus IT ja teatrimaailma vahel. Väga hea lavastaja on kunagi olnud hea näitleja ning üldiselt väga hea analüütik/testija/progeja on kunagi olnud hea programmeerija. See võiks olla isegi motoks, kuidas ma õppimisse EIK’s edaspidi suhtun. Seitsemendas loengus tutvustati IT tööturgu. Loengupidaja on ise ettevõtja, ning karjääri jooksul töötanud erinevates ettevõtetes erinevatel ametikohtadel. Kuigi ettekande alguses rõhutas esineja, et ta ei pretendeeri absoluutsele tõele pean tõdema, et tema argumendid ja nägemus IT tööturust tundus kuidagi väga loogiline ja tundes ise IT-sektoris töötavaid inimesi, suutsin teatavaid paralleele tõmmata. Kindlasti oli tegemist loengute tsükli parima esinejaga ning vaatamata kogu ettekande võibolla pisut kriitilisest ja pessimistlikust alatoonist, tegid kohati koomilised näited ja väga hea sõnavara sellest väga nauditava loengu. Ise pooldaksin töötamist pigem mõnes väikeettevõtes või start-up’is, kuna seal on isiklik areng kõige intensiivsem. Pole mõtet minna tööle suurfirmasse või riigiasutusse positsioonile, kus keegi õieti ei tea, millega sa tegeled, on suur meeskond, kus on paar väga head töötajat, kes 95% ülesandest ära teevad. See viib pigem mandumiseni kui isikliku progressini. Nagu ma ka käesoleva kirjatüki ühes eelmises lõigus välja tõin ning nagu ka A. Septer välja tõi – kõige väärtuslikum resurss on aeg. Ja kasutada oma aega mandumise peale on minu maailmapildis vale. Loengutsükli viimane esineja andis ülevaate enda kooliteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Kindlasti oli tegemist väga hea kõnemehega, tugevuselt 2-3 antud loengusarjas. Ühinen esineja arvamusega, et suhtumisel on määrav roll nii kooli- kui tööalaselt edasijõudmises. Just suhtumine määrab edukuse nii töl kui koolis. Lihtsalt ei ole võimalik saavutada midagi suurt kui suhtumine on vale ja motivatsioon puudub. Nagu varasemates loengutes kuuldu põhjal jäi ka siin kõrva seisukoht, et aja planeerimine ning programmeerimise õppimine on IT valdkonnas ellu jäämiseks triviaalsed oskused. Kindlasti kavatsen nende oskuste arengusse kõvasti panustada. Loengu teises pooles tuli juttu veebirakenduste turvalisusest ning üks esimesi vorme sellest – paroolid. Ka minu mõtlemine enne vaadatud loengut oli, et mis siis kui keegi mu mingi parooli teada saab, mul pole seal midagi varjata. Aga esineja väga praktiline näide selle kohta pani mind arvamust muutma, ning tõenäoliselt vahetan mõned oma paroolid välja. Aga tegelikult ei ole see ju turvaline et ma sellest nüüd siin kirjutan ja see jääb avalikult internetti nähtavale... Kokkuvõtvalt võib öelda, et erialatutvuse loengusari oli vajalik, et anda värsketele üliõpilastele, k.a. siinkirjutajale reaalne ülevaade sellest, millistes eluvaldkondades IT-spetsialistid töötavad, mis on nende töö eripära, kuidas nad ise meenutavad koolipõlve ja tööturule sisenemist ja millised on soovitused edukaks karjääriks peale kooli. Minu jaoks jäid eredalt meelde järgnevad aspektid: aeg on kõige väärtuslikum resurss, õpi seda planeerima ja jagama; programmeerimine on vajalik oskus iga inimese jaoks, kes puutub kokku tehnoloogiaga – õpi see selgeks; leia oma meelisvaldkond, mine sellesse süvitsi sisse – arene, õpi, teosta; säilita motivatsioon ja suhtu õppimisse nagu suhtuksid töösse.

Õpingukorralduse küsimused

Üliõpilaskood: 10143229

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduvarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is. Riigi finantseeritaval õppekohal olles on järelarvestuse sooritamine tasuta. Tasulisel õppekohal olles on järelarvestuse sooritamise tasu 2014/2015 õppeaastal 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele järgnevale tingimusele: (a) on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; (b) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot; (c) õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Toetuse saamiseks peab tudeng täitma õppekava nõudeid täies mahus (100%) ehk koguma 30 EAP semestris, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne . Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=2; Y=9

Vastus

Esimene semester kogun 21 ja teine semester 29 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta . Seega peaksin aasta lõpuks oma õppekulusid hüvitama 2*27-(21+29)=54-50=4 EAP ulatuses. Esitatav arve on seega 4*50=200 €.