User talk:Nkozlovs

From ICO wiki
Revision as of 23:43, 30 November 2014 by Mernits (talk | contribs) (→‎Erialatutvustuse aine arvestustöö)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Nikita Kozlovski
Rühm: 15
Esitamise kuupäev: 22.10.2014
Hinnatud: Mernits 23:43, 30 November 2014 (EET)

Esse

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus[1] hakkas juba 27. augustil, seal räägiti mida meile on vaja oodata ja kuidas toimuvad meie järgmised loengud. Meie lektoriks oli Margus Ernits, kes ise lõpetas ITK. Mulle meeldis, et meie õppejõud ise lõpetas meie ITK ning oli meie kohtadel ja teab, mida me tunneme, sest oli ka istunud ja õppinud. Ta oskas ka teha oma koolituse mitmekülgsemaks, et kuulajatel ei tekiks igavust. See eriala oli selleks, et tutvustada meile kooli reegleid, kuidas toimub hindamine, et ei tekiks hiljem arusaamatusi. Samuti loengutes olid inimesed, kes olid ise läbinud ITK ja jutustasid palju asju ja fakte elust ning praegusest tööst. See laiendas meie silmaringi, et millised võimalused meil võivad olla ja ootavad tulevikus. Mulle meeldis kuulata erinevate inimeste juttu, kes on seotud infotehnoloogiaga, sest nad aitavad mind tulevikus.
Esimene loeng[2] toimus 27. augustil ning selle teemaks oli "Õppekorraldus ja sisekord". Seal esinesid Inga Vau, meie lektor Margus Ernits ja Merle Varendi, kes rääkisid kooli reeglitest ja sisestruktuurist. Loegus räägiti ka sellest, kuidas deklareerimine käib, missugused on tähtajad, et seda kinni pidada ning mitu EAP-d on vaja, et trahvi ei maksta. Samuti räägiti ka erinevatest klubidest, millega meil on võimalus liituda. See loeng oli väga kasulik minu jaoks, sest on raske läbi töötada materjale kooli kohta iseseisvalt. Pärast seda loengut mul oli hea meel, et minu paljud arusaamatused kadusid, sest loeng oli väga informatiivne.
Teine loeng[3], mille teemaks oli "Õppimine ja motivatsioon", toimus 4. septembril. Meile esines lektor Margus Ernits. Loeng oli väga kasulik, sest õppejõud andis meile nõuandmeid ja motivatsiooni õppida. Ta ütles, et kui aine on igav sinu jaoks ja sa arvad, et seda pole sulle vaja, siis see ei ole tõesti nii, sest kõik ained on olulised. Näiteks matemaatika aitab arendada oma loogikat. Samuti kui aine on väga raske, siis lihtsalt pane oma arvuti kinni ja kuula tähelepanelikult loengut. Lektor soovitas ka luua erinevaid õperühmi, kus tudengid võivad koos lahendada ülesandeid ja selgitada teine teisele õppematerjale. Samuti õppejõud rääkis meile, mida on vaja teha kui tudeng ei saanud eksamiga hakkama ning kellega on vaja sellel juhul kokku leppida.
Järgmises, kolmandas loengus[4] meile räägiti robootikast ning häkkimisest. Sain pisiasjades teada, mis häkkimine on. Sain ka teada robootikaklubist, millest rääkis meile meie lektor. Seal saab seminaaridel käia ja tutvuda robotitehnoloogiaga. Aga kahjuks paljudel tudengiel, nagu minulgi, ei ole aega, et liituda robootikaklubi.
Neljandast loengust[5] alates käisid erinevateid ettekandeid tegevad inimesed. Igaüks neist on ITK lõpetanud ning töötab hetkel IT alal. Esimene neist oli Janika Liiv, kes rääkis meile stereotüüpidest, kogukondadest ning programmeerimisest. Ta ütles, et algul soovis ta olla näitlejana, aga tal ei tulnud sellest midagi välja. Rääkides stereotüüpidest ütles ta naiste diskrimineerimisest ja ma arvan, et naiste diskrimineerimist praeguse salliva uhiskonnaga ei tohiks eriti esineda. Samuti sain teada, et tööandjad pööravad tähelepanu valmisolekule õppida ning uute teadmiste saamisele. Janika samuti ütles, et tal oli raske õppida, aga ta sai hakkama. Tema loengust tekkis mul mulje, et isegi kui sul on väga raske õppida, ei ole vaja alla anda.
Viienda loengusse[6] tuli Skype’i süsteemiadministraator Carolyn Fischer, kes andis erinevaid soovitusi, kuidas IT maailmas edukas olla, üteldes, et me kõik oleme teinud õiget valikut ning rääkis oma karjäärist . Kahjuks, migadi uut ma ei saanud teada, sest olles närvis, Carolyn ei saanud end kuulama panna.
Kuues loeng[7] toimus 2. oktoobril ja selle teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet" milles meile esines Kristjan Karmo. Kristjan rääkis meile testimisest ja sellega seotud müütidest ning rääkis 2000 aastast, millal kaotati palju raha. Samuti ütles ta, et on vähe inimesi, kes oleksid huvitatud testimises. Minu jaoks see oli huvitav loeng, sest sain tõesti palju uut teada. Tema amet ei ole kerge amet ning mitte igaüks saab sellega hakkama.
Andres Septer, kes kais rääkimas seitsmendal loengul[8] oli ka hea esineja. Tema loeng oli huvitav, sest ta tõi palju näiteid IT tööturust ja rääkis ka IT tööturu negatiivsetest küljedest . Andres töötab iseenda peale ning see tekitas suure austatuse tema kohta. Samuti ta rääkis väikestest ja suurtest firmadest, et kus on parem töötada ja missugused olukorrad võivad tekkida. Ta tõi välja seda, et suur firma ei tähenda alati suurt palka ja et pigem minna väiksemasse firmasse töötama. Meelde jäi mõte, et kui midagi teha, siis teha seda korralikult ja hästi. Mulle väga meeldis see loeng , sest sain palju uut teada.
Viimasel, kaheksandal loengul[9] meile esines Elar Lang. Ta rääkis suhtumisest õppetöösse ja ebaturvalisusest internetis, rääkides paroolidest ja sellest, et neid on väga lihtne teada saada. See pani mind mõtlema, kas minu paroolid on piisavalt turvalised. Elar on väga pühendunud inimene ning tema loeng oli äärmiselt huvitav.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et see aine oli väga huvitav ja kasulik minu jaoks, sest sain palju uut teada ning õppisin hea meelega. ITK lõpetanud inimestega tutvumine andis mulle head motivatsiooni õppimiseks ja ITK lõpetamiseks. Lisaks motivatsioonile tean nüüd, et isegi kui on väga raske õppida, on vaja rohkem tööd teha ja siis saad kõikega hakkama.


Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust on võimalik teha järgi kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust.Järelarvestuse tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga, arvestades õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [10]. Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i vähemalt 2 tööpäeva enne järelarvestuse sooritamist. Riigi poolt finantseeritaval õppekohal õppides ei pea järelarvestuse eest maksma, kuid tasulisel õppekohal olles kehtestatakse maksumus rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕIS-is[11]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Ei olegi. Akadeemilisele puhkusele on üliõpilasel võimalus minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada kuni semestri punase joone päevani[12]

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[13]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Tervislikel põhjustel- kuni kaheks aastaks.
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks- kuni üheks aastaks.
Lapse hooldamiseks- kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Muudel põhjustel- kuni üheks aastaks.[14]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Üliõpilasel tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks rektori nimele.
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks, siis lõpetatakse see automaatselt.[15]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
1.)keskmise, raske või sügava puudega isikuga.
2.)alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
3.)akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
Tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[16]

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Jah, avaldus tuleb esitada õppeosakonda.[17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Esimese semestri lõpuks on kogutud 24 EAP. 27-24= 3 EAP. Teise semestrilõpuks on kogutud 19 EAP. 27-19= 8 EAP.
2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. 8+3=11 EAP kuulub tasumisele. Mulle esitatav arve: 11*50=550 eurot.

Viited