User:Kaikalla

Kai Kallastu Kood 10150898

Arvestus

Arvestuse töö jaotatud kahte ossa:
Õpingukorraldus

• 2 küsimuse ja ülesande lahendamine kasutades õppekorralduse eeskirja

Erialatutvustus

• kokkuvõtlik essee vormis arvamus, mis on kajastus toimunud loengutest – mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat, erinevat. Oma arvamus on väga tervitatud.

Kokkuvõtlik essee on kirjalik analüüsiv ülevaade võrdselt kõigi käsitletud valdkondade kohta kogumahus 800-1000 sõna (alamõõduline töö ei saa reeglina arvestust, ülemine piir pole kriitiline). Soovitav on otsida ja kirjeldada erinevates esinemistes leiduvaid kokkulangevusi, sarnaseid käsitlusi või siis hoopis erinevusi. Kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele? Täitmata ootused ja soovitused?

Esitamine

Margus Ernits kasutaja leheküljel on toodud näite vormistus, mida võite võtta oma vormistuse aluseks.

Väike juhend viki lehe koostamiseks http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup

Tähtaeg

Tööde esitamise tähtaeg on 22.10.2015 kell 10:00. Kui on teada, et mõjuval põhjusel tähtajaks töö valmis ei saa, siis andke aine õppejõule Andres Septerile e-kirja teel sellest teada enne tähtaja saabumist.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, vt Õppekorralduseeskiri 5.2.13.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, vt Õppekorralduseeskiri 5.3.2.

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is, vt Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, vt Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1.

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta, vt Õppekorralduseeskiri 5.2.7.

Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamise eeldusteks :

üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis

Kui küsimusega peeti seda silmas, siis õppetoetust on õigus taotleda enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel kuni 2015/16. õppeaasta lõpuni. St, et see ei puuduta 2015. aastal õppima asunud üliõpilasi.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=28 EAP

Y=27 EAP

Vajalik kogus õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP hind on 50 €

Lahendus:

Kogutud EAP-d X+Y= 28+27= 55 EAP

Vastus:

Esitatud arve on 0 €

Essee

Sissejuhatuseks kõlbab öelda, et oli täiesti korralikult põnev loengusari. Ning mis peamine - inspireeriv.

• Esimene loeng: Tiina Seeman

Tiina Seeman on väga mitmekesise haridusliku taustaga, sümbioos koolitatud juhist ja koodikirjutajast, mis annab talle võimaluse valida endale meelepärast tööd ja esitada endale tööalaselt motiveerivaid väljakutseid. Loengust jäi mulje, et oskuslikke valikuid tehes on ta suutnud huvitava töö edukalt ühendada ka pereelu ja lastekasvatamisega. Mulle väga meeldis, et ta tõi inimliku aspekti sisse oma loengusse, tuues sellega esile empaatiavõime kui olulise juhi isikuomaduse. Väga veenvalt kõlas tema loengu taustal kõlanud väide, et hea juht ei ole alati hea projektijuht ning häid projektijuhte ei ole just palju selle ameti pidajale esitatud pika oskuste loetelu tõttu. Väga hariv oli Seemani projektietappide tutvustamise osa, milles ta rõhutas mitmed korrad, et ka klient ei pruugi teada ega aru saada, mida ta täpselt vajab ja tellimas on.

• Teine loeng: Elar Lang

Elar Lang on praktiline mees, kelle õpingutesse tekkis märkimisväärne paus ja autodidakt, kes omandas iseseisvalt katse-eksituse meetodil väga kõrgel tasemel programmeerimisoskused, kuid tundis vajadust terminoloogia tundmise ja ülikooli õpingute järele. Ülikooli õppima sattus kogemata ja lõpetas ülikoolid, EIK bakalaureus ja TTÜ magister, cum laude. Elari sõnum: Valmisolekust uuteks väljakutseteks sõltub edukus ja edukus on valik: kui üldse koolis käia, siis täiega; teha seda, mis on arukas; kasulik on õppejõududega hästi läbi saada, sest nagunii on neil õigus (st pole mõtet vaielda); matemaatikat peab õppima mõtlemise arendamiseks ja kahju oli tal, et majandusõpinguid tõsiselt ei võtnud kooli ajal. Kõik algab planeerimisest, plaani täitmiseks on vaja järjekindlust, pühendumist ja tahet. Esimese asjana soovitas vabaneda eelarvamustest, nt sellest, et õppimine on raske.

• Kolmas loeng: Taavi Tuisk

Taavi Tuisk'i loeng oli üks põnevamaid, kuna oli tuntav, et tegemist on nö häkkeritüübiga, kelle kogemuste pagasis on ka päevad-ööd väldanud adminnimised, suurt leidlikkust nõudvad "päästeoperatsioonid" jne. Terve loengu vältel oli tuntav nö hästi varjatud pinge (läbi väsimuse või isegi frustratsiooni), kui vähe ta jõudis rääkida ja kui mahukas tegelikult on kogemuslik taustsüsteem selle tunnise loengu taga. Üsna veenvalt rääkis ametieetikast ja stressitaluvusest, administraatori töö ohtudest, mis võivad kogu karjääri ja usaldusväärsuse rikkuda ühe mõtlematu teoga või sõbrale osutatud teenega - raames pole vaja oma nina toppida sinna, kuhu sul administraatonina pole asja. Tuisu väide, et koolis õpetatav tehnoloogia on alati veidi ajast ja tööturust maas, on kindlasti õige ja soovitus ennast ise kursis hoida uute tehnoloogiliste lahendustega peab kindlasti ka paika.

• Neljas loeng: Kert Suvi

Samuti väga veenev loeng, mis äratas tõsist huvi testimise kui eraldi IT valdkonna vastu. Isiksusetüübi sobivuse testi läbimine on eelduseks, et sellele alale tööle pääseda, vajalikud isikuomadused: erinev mõtlemine, tugev analüüsivõime, kavalus, kahtlemisoskus, raamidest väljaspool mõtlemistüüp. Väitis, et testida ja testijaid on palju rohkem vaja. See ei ole projekti tüütuim ja ebaolulisim etapp, vaid peab kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, see on ääretult tähtis osa, mille pealt ei tohi kokku hoida. Testimine on vajalik ennekõike tarkvara kvaliteedi tagamiseks. Kui planeerida tarkvara projekti, siis testimisperiood on kindlasti vajalik ja selleks peab planeerima eraldi aja. Ideaalvariandis teevad programmeerija ja testija koostööd, programmerija annab testijale pidevalt infot võimalikest programmi nõrkustest. Ehk oli see loeng minu jaoks üks põnevamaid ka seetõttu, et mul puudus ettekujutus testija töö iseloomust.

• Viies loeng: Targo Tennisberg

Arendada või mitte arendada, selles on küsimus.[5] Jällegist tõi esineja välja projektijuhtimise tähstust, et ilma selleta ei saa. Rääkis täpsemini, milline on hea projektijuht ehk asja tundev isik. "Kõrva taha" sain panna järgmist: üldjuhul teostused on tähtsamad kui ideed, mida rohkem saavutusi seda parem ka kool käib selle alla, suhtlemine on kriitiliselt tähtis. Paljud eelistavad või tahaksid suhelda läbi emaili või smsi meelsamini, kui rääkida näost näkku või isegi lihtsalt helistada. Kahjuks inimest mitte nähes ega kuuldes võib palju kaduma minna, tekivad arusaamatused, konfliktid. Esinejat oli meeldiv ja huvitav kuulata.

Tarkvara arendajatel on küllaltki raske tänapäeval kliendi nõudmisi täielikult täita. Kokkuleppimisel kliendiga on ebamäärasus väga suur. Keegi ei tea täpselt, kuidas kokkulepitu tegelikult realiseeritakse. Sellest hoolimata tuleb tarkvara pakkujal jätta enesekindel mulje, et kõik saab tehtud. Enamasti on ka tulemus oodatust teistsugune, mistõttu on kliendi rahulolu IT teenuste suhtes madalamaid. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega. Targo on olnud nii arendaja kui ka mänedžeri rollis. Siiski näitas elu, et temale sobib just arendaja roll rohkem. Ta peab ennast isehakanud guruks. Peamised madala kvaliteedi põhjused on, et töid hakatakse hiljavõitu tegema. Tudengielus on see tüüpiline. Programmeerimine on vaid väike osa tarkvaraarendaja igapäevatööst. Palju on tegevusi, mida koolis ei õpetata. Nendeks on suhtlemisega ja tiimitööga seotud oskused. Paljudel juhtudel ongi just sotsiaalsed barjäärid kõige suuremaks tootlikkuse pärssijaks. Nende arendamiseks on hea, kui koolis saab just rühmatöid teha. Reaalmaailmas ei ole lihtne, sest pidevalt tuleb tegeleda mitmesuguste probleemidega: infrastruktuur, arendusvahendid, välised komponendid, partnertiimid, teised programmid. Tarkvaraarenduse protsessi on kaasatud palju tugiisikuid, programmeerija ei tegutse üksi. On erinevatel tasemetel analüütikuid, arendajaid, kvaliteedispetsialistid. Edu võtmeteks on: probleemide ennetamine; valmisolek teha mistahes vajalikku; efektiivne kommunikatsioon; valmisolek ootamatusteks; loominguline kaasamõtlemine, mitte tuim tellimuse täitmine. Hea töökoha saamiseks: olla taiplik; olla teoinimene; olla hea tiimikaaslane. Elulise oskused: sinu eelnevaid saavutusi hinnatakse. Ka kooli lõpetamine on saavutuseks. Mitte otseste teadmiste pärast, vaid teovõime näitajaks. Otsestest kooliteadmistest olulisem on võime õppida. Ole õigel ajal õiges kohas, (tõusva ettevõtte ukse taga). Tulevikus paljud töökohad kaovad. Siiski on suur lootus IT inimeste töö säilimiseks, sest tehnoloogiat on vaja jätkuvalt arendada ja käitada.

• Kuues loeng: Tanel Unt

Luua või mitte luua, selles on küsimus.[6] Tuleb välja, eraettevõtte juhtimine on võrdlemisi sarnane hea projektijuhiga. Väidetavalt väikses ettevõttes on lõbusam töötada, sest kollektiiv on veel piisavalt väike ning bürokraatiat on vähe. Probleemid tulevad siis, kui inimesed soovivad samal ajal puhkusele minna ning asendajaid pole võtta kusagilt.

• Seitsmes loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak

Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...

Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt.

Kategooria

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)] ]