Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Johanna Praks

Esitamise kuupäev: 16.10.2015

Essee

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames oli meil iga nädal üks loeng, kus käisid rääkimas erinevad IT valdkonnaga seotud inimesed. Nad rääkisid oma tööst ja üldiselt elust, mis meid ootab, kui hakkame tööle IT valdkonnas. Kuigi alguses ei seadnud endale suuri ootusi aine suhtes, muutus see iga nädalane loeng heaks väikeseks nn. motivatsiooni süstiks, mida väga vaja uue eriala alguses.

Esimene loeng oli sissejuhatav ja räägiti üldiselt õpingukorraldusest EIKis ning erinevatest õppetöö välistest tegevustest, millega sisustada oma vaba aega. Teises loengus käis rääkimas Tiina Lang, kelle loengu teemaks oli IT projektide juhtimine. Ta on naine, kes on töötanud mitmes suurfirmas ja juhtinud olulisi projekte. Tundus väga võimekas naine, kellel on suur kirg oma töö vastu. Suhteliselt loengu alguses rõhutas Tiina, et töö kõrvalt on oluline säilitada ja hoida hobisid. Kuigi IT valdkonnas võivad tööajad olla hullumeelsed, peab leidma selle aja, millal ennast välja lülitada töö mõtetest ning värskendada vaimu. See mõte jäi mulle kõlama, kuna nõustun sellega täielikult.

Kolmandas loengus oli Elar Lang, kes on arendaja, veebirakenduste turvalisuse koolitaja ning testija. Tema loengu teemaks oli jagada oma kogemust õppimise koha pealt ning tuleb tunnistada, et just see loeng andis meeletult motivatsiooni juurde. Meeldis, et ta ei rääkinud ainult, et tee tööd ja siis õnnestub kõik. Ei, ta ikka rääkis ka raskustest, mis tulevad teele ja kuidas siis nendest üle saada. Tema loengust jäi kõlama mitmeid motiveerivaid lauseid, mis võivad kõlada klišeedena aga neid on oluline aeg ajalt meenutada. Vähemalt mulle need mõjusid ja tõid sellisest suvisest meeleolust välja ning n-ö. maa peale tagasi, et nüüd on jälle aeg hakata tööle. Tooks välja laused, mis mulle enim kõlama jäid: edukus ei ole juhus, see on valik; tähtis on õppida õppima; püstita endale eesmärgid ning siis täida need eesmärgid; ole valmis, et tuleb takistusi; nii nagu suhtud õppetöösse, nii suhtud ka töösse; pühendumine, distsipliin, tahtmine.

Neljanda loengu luges Taavi Tuisk, kes on süsteemi administraator. Rääkis administraatorite elust ning rõhutas korduvalt, et tänapäeva administraator peab kindlasti oskama programmeerida, kui ta tahab olla edukas. Rääkis ka kuidas vanasti süsteemi kokku jooksmise korral süüdistasid arendajad administraatoreid ja vastupidi, sest koostöö oli halb või üksteisest liiga kauge aga tänapäeval moodustatakse väiksemaid meeskondi, kus on kohe algusest koos adminni, arendajad, testijad ja teised vajalikud spetsialistid selleks, et vead tuleksid välja enne live’i minemist ning, et vastutus oleks ühine. Ühine vastutus peaks aitama vähendada stressitaset inimestel ning motiveerima kohe korralikult töötama.

Viiendas loengus oli Kert Suvi, kelle teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Tema rääkis müütidest, et testimine on igav või ebavajalik. Rääkis kui süviti saab testimisega minna ning kui palju võimalusi selles valdkonnas on. Selgitas, miks ja millal testimine kindlasti vajalik on ning kindlasti tekitas huvi nii mõnelgi selle valdkonnaga rohkem tutvust teha.

Kuuenda loengu pidas Targo Tennisberg, kes rääkis kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ehk siis rääkis päris elust selles valdkonnas ja andis mitu head edu võtit. Läbi väikese mängu tõi väga meeldejääva näite, kuidas on suhteliselt raske anda hinnang kaua uue arendusega aega läheb, millest mulle jäi kõlama, et arendamine on suhteliselt loovtöö ja tuleb lahendada väga paljusid probleeme või siis väljakutseid.

Tanel Unt oli seitsmendas loengus. Tema rääkis oma start-upidest ning miks on parem töötada erasektoris võrrelduna avaliku sektoriga. Peamine pluss oli see, et ettevõtluses on küll suur vastutus aga on ka suur vabadus. Tanelil on olnud mitu start-upi ning esimene neist oli juba enne kui ta oli 18 aastane ja seega oli väga põnev kuulata tema kogemusi. Tal on hea eesmärk, milleni tahaks isegi jõuda. Nimelt teeb ta tööd, sest talle meeldib, mitte selleks, et endale palka maksta. Loengus kõlas lause, mis oli väga tabavalt öeldud ja jäi mind natuke kummitama. Nimelt selleks, et paigal püsida, tuleb pidevalt joosta. Eks see üks põhitõdesid IT valdkonnas ole, et tuleb ige päevaselt õppida ja areneda selleks, et säilitada oma olulisus ning selleks, et püsida kaasas kõige uuega.

Viimases loengus olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes rääkisid andmekaevandamisest. Loengut oli väga põnev kuulata kuna toodi väga palju elulisi näiteid, kus on võimalik ära kasutada statistikat, kui oskad seda õigesti koostada. Ilmselgelt oli tegemist oma ala tippspetsialistidega ja selles loengus läks aeg äärmiselt kiiresti. Mõte, mis jäi kõlama oli, et huvitav on tegeleda IT äärealadega ning just nendes valdkondades on võimalik tulevikus tõeline edu saavutada.

Kokkuvõtvalt tagasi vaadates ja oma märkmeid lugedes saab leida ühiseid aspekte, mida loengu pidajad välja tõid seoses IT valdkonnaga. Nimelt tuleb valmis olla, et töötunnid ei ole üheksast viieni, peab oskama tegeleda probleemidega ja tihti nendega, mis ei ole seotud ametikirjeldusega ning meeskonnatöö on kõige alus.Üldiselt meeldis selle aine ülesehitus ja mõte. Eriti kuna puudus varasem täpne teadmine mõne ameti kohta. Väga meeldis ka see, et rääkimas käisid niivõrd erinevad inimesed, kes avasid selle valdkonna erinevaid tahkusid. See aitas palju suurema ja terviklikuma pildi saada nn. päriselust IT valdkonnas. Aine andis kindlasti väga palju julgust juurde ikka jääda selle valdkonna juurde, sest mitu esinejat tõid välja, et ka ilma varasema kogemuseta on võimalik IT Kolledž lõpetada ja edukalt edasises töömaailmas hakkama saada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [3]. Riigi finantseeritaval (RE) õppekohal ei ole kordussooritused tasulised. Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus 20€ [4].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb: 1. ära kinnitada semestri individuaalne õpingukava [5]; 2. registreerida õppeosakonnas ained, mis on võetud teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilastena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest [6]; 3. esitada õppeosakonda õppekava vahetamise taotlus; 4. esitada õppeosakonda õppevormi muutmise taotlus [7]. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kirja tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne [8].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?