User:Ctoomast
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus 2
1. Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Vastus:
3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.
3.1.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.
6.1.3. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: 6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
6.1.6. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva
2. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus: 5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
Küsimus A
1. Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Vastus: 5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
2. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Vastus: 5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.
3. Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Vastus: 5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
4. Mis on tähtajad?
Vastus: 5.2.8. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5. Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Vastus: Korduseksamid on RF õppekohal tasuta.
6. Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus: 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
Essee
Esimeses loengus räägiti üldiselt IT kolledži tegemistest. Mainiti ära, milliste huvitegevustega saab koolis tegeleda väljaspool õppimisaega. Räägiti ka õppekorraldusest ja, et on oluline läbi lugeda õppekorralduse eeskiri. Loengus tutvustasid end mitmed kooliga igapäevaselt seotud inimesed, kelle juurde tuleks minna, kui tekib küsimusi.
Teises loengus käis esinemas Tiina Seeman, kes rääkis peamiselt IT projektide juhtimisest ning oma teekonnast sellele erialale.Tiina jutust jäi kindlasti meelde see, et tuleb hoida alles tegevusi, mis pole seotud sinu tööga. Tema näiteks tegeleb vabal ajal jooksmisega. Enne IT kolledžisse tulekut oli ta juba teinud tööd IT valdkonnas, kuid otsustas tulla kooli õppima IT analüüsi eriala. Seeman on töötanud erinevates firmades, erinevatel töökohtadel ning ütles, et juhtimine istub talle siiski kõige enam. Rääkis ka sellest, kui erinev on juhtida mehi ja naisi. Loengu lõpus rääkis ta ka projektijuhtimise tähtsamatest punktidest. Loeng oli huvitav kuulata.
Kolmandas loengus esines Elar Lang, kes rääkis õppimisest omast kogemusest. Enne ülikooli õppima minekut oli Elar juba mitmed aastad teinud tööd veebirakenduste arendajana, kuid otsustas siiski kooli minna. Õppima asus IT kolledži IT süsteemide administreerimist. Eriala valik oli just selline, kuna ta oli juba arenduses tööd teinud ja tuli kooli põhiliselt sõnavara (IT alast väljendusoskust) õppima. Kooli lõpetas ta Cum Laude’ga. Edasi läks õppima TTÜ’sse, kus lõputööks oli ’Veebirakenduste turvalisus’, mis on praktiline koolitus ning seda on antud juba üle 1400 tunni, selle kooli lõpetas samuti Cum Laudega. ’Edukus ei ole juhus, see on sinu valik’. Rõhku lisas ka sellele, et ei lükataks asju edasi, kõik tuleb kohe ära teha ning tähtis on suhtumine. Soovitas õppuritele leida oma hobiprojekt, mille kallal nokitseda.
Neljandas loengus esines Taavi Tuisk ning ta rääkis sellest, millega tegeleb süsteemihaldur. Süsteemiadministraatoritel on kindlasti vaja head stressitaluvust (alguses on raske, kuid ajaga pidi kergemaks minema), leidlikust (asjade lahenudstel) ning programeerimisoskust (mõistmiseks, mida teised on teinud). Kindlasti on selle töö juures tervislik paranoia, sest kõik töö tuleb teha ära, kui on vaja, mitte siis, kui on aega. Punkt, mida tuleb meeles pidad on ametieetika – teiste andmetes ei tohi sobrada. Rääkis ka juhtumitest, mis on juhtunud, kui süsteemiadministraator sobrab kliendi andmetes. Kuna Taavi on juba pikemat aega sellel erialal töötanud, oskas ta ka rääkida varasematest aegadest ning kui keeruline kõik oli. Varem olid kõik süsteemid unikaalsed, ning kuidas asju teha ei olnud kuskil kirjas, vaid liikus juttutena edasi. Tarkvarad olid väga kallid. Rääkis ka serveritest teenusena ’cloud’ ning organisastsiooni ehitamisest. Organisatsiooni ehitamisest rääkis juba globaalsel tasemel, kui keeruline on arvestada erinevate kellaaegadega. Tuleb palgata töötajaid igalpool.
Viiendas loengus esines Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Hariduselt on ta veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja, viimast õppis IT kolledžis. Testida tuleb informatsiooni saamiseks. Probleemid on selles, et testitakse liiga vähe. Võrreldes välismaadega, testitakse Eestis väga vähe, põhjusega, et testimine on kallis, aega ei ole (sellega ei arvestata), pole testijaid ning mõnede arvates ei loo testimine väärtust, kuid vastupidiselt maandab testimine riske. Kert tõi näiteid, mis võib juhtuda, kui ei testi, tagajärjed võivad olla väga suured, kuid võivad olla ka vastupidiselt väga väiksed. Kõik, kes on seotud programmi tegemisega peavad mingil määral testimisega tegelma, vale on mõelda olles arendaja, et ei peagi testimisega tegelema.
Kuuendas loengus rääkis Targo Tennisberg sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Kohe alguses viskas Targo nalja, et infotöötluses on vaja programeerijat, kohvi ja raha, ning kõik saab tehtud. Mainis, et enamik maailma IT projektidest ebaõnnestub, kuna kommunikatsioon inimeste vahel on segane. Programeerija ja kliendi vahele jääb väga suur hulk tugiinimesi, kelle kaudu info võib muutuda ing seejärel ei saagi klient seda, mida ta tegelikult alguses otas ja soovis. Suur probleem projektide juures on vale ajahindamine. Tegelikult me keegi ei oska öelda aega, mis kulub millegi tegemiseks, kui me pole seda varem teinud. Palju pani Tennisberg rõhku sellele, et tuleb teha asju, mis on väljaspool sinu töökirjeldust, mida rohkem sa oled valmis ootamatusteks, seda parem. Rääkis ka, kuidas saada head töökohta, mõned näpunäited. Ütles, et koolis õppimise olulisus on just selles, et tuleb õppida koostööd tegema, kooli lõpetamise saavutus ning oskus asju lõpuni viia. Asju, mida me koolis õpime on võimalik ka internetist juurde õppida. Lõpetuseks rääkis sellest, kuidas inimesed ise muutuvad tehnoloogia tõttu nin, et inimesed alahindavad tulevikuvõimalusi ja ülehindavad lühiajalisi muutusi.
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt rääkides oma IT ettevõttest. Esimese ettevõtte tegi ta juba enne 18 aastaseks saamist, kuid see ei kestnud eriti kaua. Vahepeal töötas ta muudes firmades, kuid juba peagi hakaksid sõbraga töötama uue startup’i kallal. Neil oli idee teha oma digibox, kuid siiski otsustasid ümber. Nad hakkasid tootma äritarkvara üksikutele ettevõtetele, küsiti palju laene sõpradelt, kuid siiski ei tahetud allaanda. Hiljem käis ta üks sõber messil, kus nägi GPS vidinat, kuid sellel puudus tarkavara. Tanel käis küll maksuametis tööl, kuid kõrvalt hakkas arendama tarkvara GPS seadmele. Otsiti meeskonda stiilis ’kas keegi tunneb kedagi?’. Investorit neil ei olnud, kõik startup kapital läks oma enda taskust. Mainis ka seda, et mida rohkem on inimesi, seda rohkem on probleeme. Üldisest jutust mainis ta, et ülikooli haridust tal ei ole, ning ei näe ka põhjust selle saamiseks, kuna seal ei õpetada palju asju, mida inimesed peaksid just teadma (meeskonna kokkupanekut, probleemidest jms). Palju rääkis ta just meekonna kokkupanekust ning sellest kui oluline on omavaheline läbisaamine. Näpunäitena ütles ka seda, et ei tohiks oma ettevõtet liiga vara maha müüa ing ei tohi karta muutusi.
Kaheksandas ehk viimases loengus käisid esinemas kaks meest: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, nemad keskendusid andmekaevanduse ja analüütika teemadele. Põhiline rõhk loengus oli planeerimise oskus, kuidas tuleb kõik alati läbi mõelda ja kaalutleda, kas on ikka vajalik. Leiab, et just see tegevus on puudu paljutel Eesti firmadel ning, et välismaal tehakse seda palju enam. Tõi palju näiteid ka väljaspool IT valdkonda.
