User:Alaada
Erialatutvustus aine arvestustõõ
Autor: Aleksandr Laada
Esitamise kuupäev: 22.10.2015
Kood: ..*27
Esse
Õppeaine eesmärgiks on tutvusta neid inimised, kes tulnud IT Kolledzisse, ja motiveerida tudengeid oma õpinguteese. Loengut toimub iga neljapäev ja igal loengul meil oli külalised, kes seotud IT-valdkonnaga. On hea, et kõik loengut on salvestatud, sest mitte kõik võib olla kõikidel loegutel. Sellises aines räägitakse IT eriala kohta, millissugused võib olla takistused mis on vaja teha, et edukalt õppima edasi.
Esimese loengul esines Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo, kes rääkinud meie õppekorraldust ja sisekorrast. Nad markinud et meie on võimalus kasutada TTÜ raamatukogu ja võtta osa erinevates klubi tegevutest. Lauri Võsandi rääkis meile ülikooli tegevustest, näiteks Robotikaklubi, Meediakluubi ja Pythonikluubi, mille asuvad lähedal IT Kolledzil . Merle Varendu rääkis stipendiumitest ja toetust. Ta ütles, et 1/3 administratorit ja ½ süsteemi arendajad saavad stipendiumi. Esimesed stipendiumid tulevad juba novembris.
Teise loengul esines Tiina Seeman. Ta õppis TTüs haldusjuhtimist ja IT Kolledzis infosüsteemide analüsi. Ta rääkis meile proektijuhtimist ja selgitas miks see on vajalik. Ta soovitas arendada oskust planeerida, näiteks raha kuulutuste planeerima, kui palju sul on vaba raha ja kuidas seda võib kasulikum kulutuda. Talle esitluses olnud pildid ja tabelid. Ta rääkis miks palju proektid läbi kukkuvad ja kuidas võib seda parandada. Ta ütles, et oskus tööma meeskonnas ja suhtlemis oskust see on vajalikum tööoskuseid.
Kolmandal loengul esines Elar Lang, kes on veebirakenduste testija ja koolituste läbiviija veebirakenduste turvalisuse teema. Selle loeng eesmärgiks oli tudengite motiveerida oppida edasi. Ta rääkis oma kogemusest ja kooliteest. Ta rääkis et tuntuim isikud kes ei käinud ülikoolise, temal oli väga kõrgeva eesmärk ja nad saavutasid seda. Aga seda ei tähendab, et kõik võib ei tulla ülikoolisse. Ülikool läiendab meie silmaringi ja annab meil võimalus oma ideed kehastada.
Neljandal loengul esines Taavi Tuisk. Ta on süsteemi administrator ja alustas oma tööks TTÜ-s. Tä rakkis meile milline peab olema süsteemiadministrator ja kuidas välja näeb süsteemi-administratori töö, milliseid võivad olla probleemid jne. Mulle meeldis pilt kus näidanud mingi rööv, kus inimised tehti kõik mille rääkinud nende boss, aga süsteemi administrator kõik parandas. Ta töötas ka Skypis ja teistes suur IT-firmades.Ta rääkis et tänapaeval ilma programeerimise oksusega on raske hakkama saama, ja selle ühenduses adminstratorit peavad töötama koos programeerijatega.Ta ütles seda, et administatori töö mõnikord kaasneb stress, ka juhtub seda et teil on vaja palju aega töös olema, et midagi parandada.
Viiendal loengul esines Kert Suvi, kes on ettevõtte juhtija ja testija. Ta rääkis natuke iseendast ja tarkvara testimisest. Ta andis meile aru saama, et testimine on vajalik osa tarkvara kostamises. Testimine tehakse, et oma tarkvara kvaliteedi parandada. Kõneleja selgitas, et selles valdkonnas on probleemid. Esimeseks on seda, et testijaid on vahe kui ka spetsialistijaid. See on tinginud, sellega, et testija palk on madal ja testimine võib olla igav.
Kuuendal loengul esines Targo Tennisberg. See oli väga huvitav loeng, Alguses ta pandi endale maagi riietus, ja alustas rääkida et programeerija töö on sarnane alkeemiku töö. Alkeemikud ja programeerijad segavad ja segavad, ja pärast seda saavad midagi. Ta töötanud erinevatest tarkvara tootmise nii vaiksetse kui ka suurest firmades. Ta rääkis meile missuguseid raskused kohtuda IT ellujäämiskursusest. Tuleb melde jäätma, et hea projekt sõltub ressursidest,ajast ja kvaliteedist. Ta ütles loengus, et leida head töökohti on vaja olla taiplik, teha asjad õigeaglaselt ära ja olla hea tiimikaaslane. Oli huvitav millal ta tehti küsitlus, ja lõppuks oli ainult 10% vastusi oli õiged.
Seitsmendal loengul esines Tanel Unt. Ta on firmajuht ja tarkvaraarendaja. Koos oma sõbradega ta tehti oma digiboksi, aga see oli väga raske. Praegu Tanel on firma, mis tegeleb GPS lahendusega. Ta andis meile nõu – õppima õppida, sest tänapaeva maailm muutub nii kiiresti, et praegu võib juhtuda nii et uued tehnoloogiad luuakse ja sellele peab olema õppida iseseisvalt. Ta rääkis meile, et kui sina tahab saada ettevõtjaks teil on vaja tulla ettevõtte koolitusele. Sellises koolituses räägitakse, kust saab võtta raha ja kuidas leida investorid, et oma ettevõte arendada. Ta rääkis CV koostamine on ka vajalik oskus.
Kaheksandal loengul esinejad oli Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Külalised rääkis meile statistikat ja analüütikast ja milline roll nad mängivad IT-st. Oleg Bogdanov rääkinud vähe, ta rääkinud ainult seda, kuidas ta 1974 aastal alustas programeerimisega paberil ja siis oli laevaprogrameerija, kes reaalselt pidi ka koguaeg kohapeal olema, sest mingit välisühendust leavaga polnud. Rohkem rääkis Oliver Kadak, kes rääkis meile andmeanalüüsi olilisest.
Kokkuvõteks ma tahan õelda, et selline aine andis mulle ülevaade minule eriala ja missuguseid probleemid võib kohtuda tööst. Mõned loengut oli natuke igav, mõned oli väga huvitav, aga sellised külalised läendanud meie silmaringi. Kõik see andab meile motivatsionni õppima edasi. Ma sain aru, et on vaja individuaalset õppida, sest koguaeg IT-valdkonnas kõik muutub ja kool ei saa seda anda oma õpilastele. Läbi loengute rõhuti seda et kõik on oma vahel seotud, kui suur on programeerimisoskus väärtus, et miite üksi administratori ei saa olla ilma automatikata, ja miks on vajalik hea projektijuht oskus.
Küsimused
Küsimus B
Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
1. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1]
2. Korduseksamile pääsemiseks tuleb kontakteeruda õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavad ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks[2].
3. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.[3]
4. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[6]
5. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [8]
6. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; [9]
Küsimus 4
Küsimus 4 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
1.1 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. [8]
2.1 Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
2.2 õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
2.3 tehtud tööde näidised;
2.4 kolmandate osapoolte tagasiside jms. [9]
3.1 VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. [10].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus
X = 21
Y = 26
Kogutud EAP on 21 + 26 = 47
Vajalik EAP arv on 27 + 27 = 54
Puudub 7 EAP
Inimine peab maksma 7 * 50 = 350 € [11]
Allikad
1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.13]
2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.13]
3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.8.1]
4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.14.2]
5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ [5.2.8]
6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ [9.]
7. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ [9.]
8. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
9. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/