Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tarvo Tammejuur

Esitamise kuupäev: 17.10.15

Essee

Esimeses loengus räägiti meile meid ees ootavast koolielust nii sees kui väljaspool klassiruume. Esimesena võttis sõna Inga Vau kellelt kuulsime infot edasiõppimise võimaluste, ÕISi, EAP’de ja akadeemilise kalendri kasutamise kohta. Lauri Võsandi andis head nõu aine raames tehtud projektide kohta - üles laadida enda n-ö portfelli eksponeerimiseks, et hiljem tööle kandideerides kasvõi tööandjalegi näidata millega juba kokku oled puutunud. See on eriti oluline just lõpetanule, kelle CV ei pruugi pakatada just erialase töö rohkusest. Andres Septer tutvustas antud ainet, ning andis üldse palju väärt informatsiooni IT Kolledžis hakkamasaamiseks. Parimad nõuanded olid koostöö (õpigrupid jm), ning üleüldine suhtlemine, milleta ei saa kusagil hakkama. Loeng oli huvitav ja sisaldas palju väärt informatsiooni.

Teises loengus käis meil rääkimas Tiina Seeman. Ta Läks alguses TTÜ-sse haldusjuhtimise erialale, sest tundis, et see on rohkem tema ala. Lisaks käis kooli kõrvalt tööl. Ta andis mitmeid häid soovitusi. Parim oli tööelust “eemaldumise” oskus. Iga inimene peab vahel saama pead värskendada, et siis tööle naasta värskete mõtetega. Eriti oluline on see tänapäeva väga stressirohke igapäeva elu juures. Tema jaoks oli see get-away tegevus jooksmine. Peale TTÜ-d magistrisse ei läinud vaid jätkas töötamist erinevatel juhtivatel positsioonidel (grupi-, osakonna- ja projektijuhina). Ma usun, et selline eneseleidmine töömaastikul on ainult hea, sest ainult nii leiad sa eriala/ töö, mis sulle kõige rohkem meelt mööda on. Samuti laiendab see tohutult ka silmaringi ja loob palju häid tutvusi erinevates ettevõtetes. Eriti hea on jääda ka hästi silma, sest kunagi ei tea, millal võib tulla jälle mõte vanale kohale naasta. Lisaks, Eesti on väike - kõik teavad kõiki… nägupidi! Tööl olles leidis ta ka endale hea sõbranna, kes hiljem osutus talle nagu mentoriks. Ja Tiina sealt endale IT-pisiku saigi, mis teda edasi IT-Kolledžisse õppima tõi. Jällegi, töö - kuid seekord lisaks ka lapse - kõrvalt. Ise veel noorena arvates, et 22-aastaselt IT-d õppima minna on liiga hilja. IT-Kolledžisse astus ta 28-aastaselt. Samuti jäi tema esitlusest kõlama nõuanne, et elus peab fun-i saama, aga samas pead elu üle omama ka kontrolli. Mõlema puhul ei tasu sattuda äärmusesse - kõik peab olema elus tasakaalus. Samuti hoiatas ta meid, tippspetsialiste ja - juhte, et algus saab olema raske ja tehakse palju vigu. Olen nõus, tasub järgida meie vanemate soovitusi, ning vigadest õppida ja edasi minna. Õppida nii kaua kuni teema selgeks saab, seejärel võtta vastu järgmised väljakutsed. Ei tasu jätta sisse suuri teadmiste lünki, mida kunagi võib vaja minna, samas pead oskama filtreerida välja ebaolulist infot.

Kolmandas loengul tuli meile rääkima Elar Lang. Loengu alguses andis õppejõud Andres Septer minu arvates parima soovituse: “Õppige programmeerima!”. Ja seda olenemata erialast, mida hetkel õpitakse. Seda vajavad nii süsteemiadministreerijad, kui ka küberturvajad kasvõi skriptide tegemisel. Lisaks kui tõmmata paralleele eelmise esineja Tiina Seemani esinemisega, siis ainult enda eriala tundev arendajate tiimijuht on palju kehvem kui tiimijuht, kes on ise arendamisega ka kokku puutunud. Manuaalselt ei tehta enam midagi ja alati ei ole kõigiks võimalikeks vajadusteks olemas programmi. Vahel tuleb see lihtsalt ise teha. Samuti mainis ta ka, et arendajaks suure algustähega saab umbes 1 arendaja 10-st. Et selleks on sünnitud, omades teatud peakuju. Selle väitega ei tahaks mina väga nõus olla. Ma ei usu, et see nii müstiline on. Kõike seda annab õppida. Ja kui sellega järjepidevalt tegeleda, siis saad sa ka aina paremaks sel alal. Mida rohkem õpid, seda suurema algustähega sa ka oled. Elar Lang on veebirakenduste testija, kes õppis Tallinna Polütehnikumis, kes peale ajateenistust, enam edasi õppima ei kippunud, sest Polütehnikum “ei pannud just õppimist armastama”. Ta tõi välja ka hea mõtte, et milleks minna kooli, kui juba teenid head raha tööl käies. Eriti, kui just kooli lõpetanu saab umbes sama palju palka kui ta ise. Ma usun, et see punkt mängib ka suurt rolli töö kõrvalt õppivate tudengite väljalangemisel. Koormus ei sobi ja siis on kaks valikut. Kas jätkata töötamist (loe: areneda erialaselt, saada palka ja elada “inimese” elu) või jätkata õpinguid koolis ja töölt ära tulla. Mõistan tudengeid, kes valivad töö kasuks. Elarit ajendas tegelikult IT-d õppima tema sõnavara puudulikkus kaaskolleegidega suhtlemisel. Mis on tegelikult põhjus mille peale ma ise väga ei tulekski, et selline probleem võib ka olla. Samuti puudusid tal põhiteadmised väljaspool eriala, mis olid vajalikud projektide tegemisel ja pidi õppima läbi oma vigade, mis võis kindlasti olla tüütu ja ajakulukas. IT-Kolledžisse tuli õppima administreerimist, sest arendamisega oli ta juba tuttav. Ja nii vast ongi kõige mõistlikum ja silmiavardavam. Kui arendamine on põhimõtteliselt selge, siis üksikud lüngad saab täita ka administreerimise erialalt, sest arendajatega on EIK-is tunde küll ja peale. Samuti leidis ta motivatsiooni ka läbi oma enda õpiedukuse, mis ei lasknud tal enda latti alla poole lasta ja samas vaimus jätkata. Meelde jäi veel soovitus lõputööde kohta, mida tasub juba praegu tegema hakata, sest teemasse süvenedes aeg kipub lendama. Eriti kui teema isiklikult sulle huvi pakub. Tekib ju tunne, et tahaks teada sellest kõike!

Neljandas loengus käis meil külas Taavi Tuisk, kes on hallanud väga suuri it-süsteeme, seega kogemust rohkem kui küllaga. Kuid sellegipoolest oli mul raske keskenduda. Räägiti palju administreerimise seisukohalt ja ei suutnud teemaga samastuda. Nii nagu eelnevad kõnelejad on rääkinud, nii mainis temagi, et alguses saab olema raske. Süsteemiadministraatoritel ja arendajatel ühtemoodi. Juurdeõppimist on palju ja seda oma terve oma karjääri vältel. Reaalses elus võib administraatoritel elu natukene etem olla - tehnoloogiad ei uuene nii ruttu. Kindlasti oli hüva nõuanne adminnidele jätta sulle usaldatud kasutaja andmed puutumata - "sellest tuleb vaid probleeme". Õppejõud Septer tõi sealkohal välja ka väga hea näite elust. Nii nagu eelmisel loengul räägiti, mainis ka Taavi programmeerimise vajalikkusest igapäevatöös. Tihti tuleb adminni töös ette, kus ei ole nii spetsiaalset tarkvara, mis ülesande lahendaks ja see tuleb ise valmis kirjutada. Seda olen ma alati arvanud, et arendamise algteadmised ei jookse mitte kunagi mitte kellegil mööda külgi maha. Eriti kui vaadata kuidas tänapäeva veebi-maailm tohutu kiirusega edasi areneb. Tavainimene võiks osata natukene orienteeruda ja mõista mis toimub “tagaplaanil”. Räägiti ka koostöö suurest vajalikkusest. Arendajad, ning adminnid võiksid mõõgad ja kirved nurka visata ja rohkem suhelda. Sest kui probleemidest ei räägi ja oma rida n-ö edasi aetakse, siis projekti/ toote väljalase kannatab. Samuti toodi välja ka tõenäoliselt väike tõde, et adminnid kipuvad suurtes firmades bürokraatia tõttu jalad lauale viskama ja lihtsalt “idlema”. Enne kui ma jõudsin enda jalgu laual kujutama hakata, ütles õppejõud Kristjan Karmo vahele, et pikemas perspektiivis ei anna see sinule ega su karjäärile midagi juurde. Võib juhtuda, et mingi hetk sind lihtsalt enam ei vajata ja siis juba uuele tööle saada saab olema äärmiselt keeruline. Ja tal on tuline õigus. Näiteks olid 10 aastat firmas töötanud ja siis pead rääkima oma eelmistest tööülesannetest töööandjale ja kuidas sa pole uute tehnoloogiate/ lahendustega kursis ja ei mäleta enam elementaarsemaidki asju. Suur risk, mida ei tasu võtta.

Viiendas loengus käis rääkimas Kert Suvi. Kes tegeleb testimisega. Ta rääkis, nagu kõik mitte-arendajad siin loengutel rääkinud on, et arendajad ei ole enam need n-ö põhivennad, kes kõik raske töö ära teevad. Tõusmas on uued tähed adminnid ja testijad. Kindlasti nende inimesteta ei saa. Eriti väärtuslikud on testijad suuremate projektide hulgas. Kert jagas testijatele häid nõuandeid, millest kõrvu jäi asjade etteteadmine/-nägemine ja tüüpvigade esmane kontroll. Ei ole mõtet hakata kõiki test-case’e kontrollima, kui viga on levinud ja selle leiaks ruttu üles. Saab ju töö uuesti arendajale tagasi saata - ei pea edasi kontrollima. Lisaks soovitas ettevõtte siseselt uurida teisigi erialaga kattuvaid ameteid. Suurtes ettevõtetes arenemise võimalusi on palju ja laialt. Näiteks kui omada juhiomadusi, siis võiks kätt katsetada mõne tiimi juhina. Eriti hea nõuanne, kuna see laiendab jällegi silmaringi, sest näed kuidas asjad teiselpool lauda käivad. Mis mulle aga üllatuseks tuli oli see, et testimist kui sellist ei saagi Eestis väga kuskil õppida ja teadmiste tõestuseks on eelnev töökogemus ja sertifikaadid. Kindlasti lähutulevikus see haridusmaastikul muutub. Alles viimastel aastatel on hakatud testijatest rohkem juttu olema. Kutse- ja kõrgkoolidel on IT-erialadel testimine küll valikaine, kuid see ei ole piisav, et testijaks saada. Sellele peaks omaette eriala olema. Nii nagu õppejõud Marko???? loengus mainis, siis tasub see valikaine isegi kohustuslikuks teha. Arendajad peavad oskama oma koodi vähemalt moodultestida. Samuti räägiti testimisest kui kahe otsaga asjast - ühelt poolt ei tunne vajadust, samas, tulevikus võib juhtuda midagi hirmsat. Eks tulebki mingisugune tasakaal leida, et kui kriitiline see vajadus on. Kas saab endale läbikukkumist rahaliselt lubada vs testimise hind. Hiljem küsimuste voorus vestles Kert õppejõududega ka sellest, et elukogemus annab testijate puhul vaata, et rohkem kui töökogemus. Tekivad teistsugused raamistikud ja asju vaadatakse teise nurga alt, suuremas plaanis. Seda kinnitab ka eelnev, kus mainisin testijate oskust ettenägemise-teadmise osas. Lõpumõte oli tore: tasub olla erialaselt ja isikuliselt väärikas - suure tõenäosusega saavad täna meie kõrval istuvatest kaastudengitest meie ülemused, kaaskolleegid.

Kuuendas loengus käis meil rääkimas Targo Tennisberg, kes üritas natukene avada arendajate silmi tulevase tööelu kohta. Näiteks, hoiatas ta meid juba ette, et töökuulutuses olev amet sisaldab ka väga palju kõrvalameteid, mida veel teadma ja oskama peaks. Seda kõike siis põhitööle lisatuna. See on asi, mis on tegelikult kõigile teada. Terve tööturg on täis “lahjalt” kirjeldatud töökuulutusi ja tööotsija jätab lihtsalt kandideerimata. Seega tööandja kasutab nippi, kus valib põhiala, millele kandideeritakse ja hiljem tutvustatakse lisaülesandeid kohapeal -- väiksem tõenäosus, et töötaja ära läheb (töö on olemas, palka tuleb, jne). Lisaks käis läbi ka nõuanne tulevastele startuppide asutajatele, et tiimi ei tasu palju inimesi (alguses) võtta. Info liikumine muutub telefonimänguks, ja nagu ka eelnevad esinejad on öelnud, suurem tõenäosus, et tekivad konfliktid. Näiteks: erinevad väljavaated/ suunad ühisfirma tulevikust jne. Samuti andis Targo ka nõu, kuidas saada head töökohta: olla nutikas, teha asjad õigeaegselt ära ja olla hea tiimikaaslane. Sellega olen ma rohkem kui nõus, eriti viimase punktiga. Hea läbisaamine tiimikaaslastega on ääretult tähtis. Täpselt nagu ka eelnevad esinejad, ütles Targo, et (kõrg)kool ei ole üldse oluline. Kõik vajalik info on ka internetis kättesaadav. Palju tähtsam on võime ise asjad selgeks teha. Seda läheb tulevases tööelus väga vaja. Lisaks, ei tasu piirduda ainult arenduse tuupimisega. Maailma tasub näha laiemalt. Õppida juurde majandust ja olla uudistega kursis. Ja punkt, mis minu arust on üks kõige olulisemaid üldse: otsida endale mentor ja üleüldse ümbritseda ennast tarkade inimestega. Mentoritelt on võimalik nii palju õppida. Neid teadmisi ei saa sa naljalt mitte kuskilt mujalt. Targo jättis ka huvitava lõppmõtte, inimtööjõu tapmisest tehnoloogiaga. Töökohad kaovad kiiremini, kui uued peale tulevad. Oleme murdepunktis. Ühesõnaga, tulevik saab olema põnev ja meie saame seda kõike oma silmaga paarikümne aasta pärast ka näha.

Seitsmendas loengus käis esinemas Tanel Unt, kes rääkis meile startuppidest. Põhiline soovitus algajatele oli: teha ettevõte, kukkuda läbi, õppida vigadest ja teha järgmine ettevõte, saades läbi selle paremaks juhiks. Lisaks on algajal ettevõtjal palju kõrvalülesandeid, mis hõlmavad põhitöö kõrvalt ka raamatupidamise oskust jm ülesandeid, mida finantspõhjustel töötajatega täita veel ei saa. Raskemaks ülesandeks peab Tanel meeskonna koostamist. Tõsi, seda ei saa kuskilt õppida ja kõik tuleb läbi praktika. Inimeste omavaheline klapp on väikeettevõtetes ääretult oluline, et ei tekiks konflikte, mis firma tuleviku ohtu seaksid. Tanel rääkis, kui hea on olla firma juht, et see on just talle. Pole olemas teist ametit, kus sul selline vabadus oleks. Kuid koheselt hoiatas, et sellega kaasneb ka suur vastutus. Nõustun, enda aja planeerimise seisukohalt oleks firma juht tõesti hea olla, kuid riskid on sellevõrra ka suuremad. Samuti oli noortele ettevõtjatele soovitus luua võimalikult vaba keskkond, kus oleks kõigil hea töötada. “fun’i peab saama”, ütles ta. Mäletan, et Tiina Seemann, ütles sedasama. Sest see on see, mis motiveerib inimesi töötama. Lisaks, väikeettevõtetes tekivad ka tugevad sõprussidemed kaaskollegidega, töötades ühise eesmärgi nimel suure kirega. Räägiti ka optimiseerimisest, kus pidevalt täiustati olemasolevat koodi, tänu millele sai kokku hoida riistvara poole pealt. Ja seal kohal mainiti ka ühe hea arendaja kusulikkust kümne keskpärase arendaja ees. Selle väitega olen ma täiesti nõus. Usun, et selles olukorras poleks mitte ükski kesktaseme arendaja suutnud vajataval tasemel süsteemi optimiseerida. Esitlus oli huvitav ja täis elulisi näiteid.

Kaheksandal loengul käisid meil esinemas Oleg Begdanov ja Oliver Kadak, kes rääkisid IT-st statistikat armastavate inimeste poole pealt vaadatuna. Räägiti kui tähtis on teha enne firma alustamist põhjalik turuanalüüs konkurentidest, sihtgrupist jne. Sellest sõltub sinu ettevõtte tulevik - võib-olla ei ole mõtet üldse asutatagi. Samuti hoiatati meedias läbikäiva statistika kohta - kõike ei tasu tõepähe võtta. Tõsi, meedias levib palju huvitavat (inimesi tõmbavat) statistikat, aga üldjuhul ei avaldata kuidas täpsemalt statistiline analüüs läbi viidi. Millised olid valimid jm parameetrid. Terve loengu vältel üritati meie silmi avada, kui palju tegelikult kasutatakse statistikat. Kõige tüüpilisem on käitumuslik analüüs, mis uurib käitumuslikke mustreid. Tegelikult hämmastav kuidas meid “suunatakse” täiesti alateadlikult. Hiljem andis Oleg väga head nõu arendajatele, et tuleb lisaks valida praktiline ääreala, mis oleks reaalse eluga seotud - annab värvi juurde. Näiteks meditsiin, ärindus, ehitus ... mida iganes! Õige jutt, kuskil keldris programmeerida WordPressi pisikesi mooduleid ei kõla tõesti väga huvitavalt.

Kokkuvõtvalt, esinejad olid oma ala spetsialistid ja teadsid millest rääkisid. Sain palju uut ja huvitavat teada, millega õpingute ajal ja hiljem tööelus arvestada. Suured tänud esinejatele!

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

KÜSIMUS A:

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

kohaselt on tudengil õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. [2]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Toimub korduseksamile registreerumine ÕISis. [3]

Mis on tähtajad?

Mmääratakse õppeosakonnas eksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti kolm päeva. [4]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid meeles tasub pidada, et registreerida korduseksamile tuleb ikka. [2]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. [2]

KÜSIMUS 3:

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Selleks on kolm võimalust: tervislikel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks lubatakse tudengil võtta akadeemiline puhkus mistahes ajal õppeaasta vältel. [5]

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [6] Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane juurde vasatava tõendi [5]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Pikim puhkus on määratud lapse hooldamiseks, kuni tema kolme aastaseks saamiseni. [7]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [9]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja õppekorralduse eeskirjale punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [10] [11]

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Jah, selleks tuleb esitada avaldus õppeosakonda. [12]

ÜLESANNE

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

x = 8=> 27 EAP'i

y = 4 => 23 EAP'i

Olemas: 50 EAP'i

Vaja: 54 EAP'i [13]

Iga EAP on 50€, seega esitatakse arve summas: (4*50=) 200€ [14]