User:Moldja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mari-Liis Oldja
Rühm: 13
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi. Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.

Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda.

Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega.

Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik.

Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi.

1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.

Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse.

Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuse tegemiseks tuleb registreeruda ÕISi vahendusel, juhul kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. Kordussoorituseks peab registreeruma hiljemalt kaks päeva enne sooritust. Riigi finantseeritaval õppekohal õppivale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, kui aga õpid tasulisel kohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Et saada vajaduspõhist õppetoetus saab 2013/14. õa või hiljem sisse astunud tudeng, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel, õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (või õpib täiskoormusega esimesel semestril), ning kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Toetuse suurus oleneb keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Õppetoetuse saamiseks tuleb kumulatiivselt täita õppekava 100%. See tähendab, et aastas tuleb sooritada 60EAPd. Semestri raames piiranguid ei ole, kuid aasta kohta peab kokku saama 60 EAPd.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus Aasta lõpuks tuleb kokku saada 54 EAPd, kui tudeng saab aasta lõpuks kokku 23+28=51 EAPd, siis 3 EAP ulatuses tuleb tasuda õppemaksu. Kuna tasu on 50€/EAP, siis aasta lõpus esitatav arve on 150€. (Pärast esimest semestrit tasus tudeng 4*50€=200€ arve).