User:Ptiganik
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Priit Tiganik,
toetudes Kristjan Karmo näidis-wikilehele [1]
Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2015
Essee
kokkuvõtlik essee vormis arvamus, mis on kajastus toimunud loengutest – mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat, erinevat. Oma arvamus on väga tervitatud. Kokkuvõtlik essee on kirjalik analüüsiv ülevaade võrdselt kõigi käsitletud valdkondade kohta kogumahus 800-1000 sõna (alamõõduline töö ei saa reeglina arvestust, ülemine piir pole kriitiline). Soovitav on otsida ja kirjeldada erinevates esinemistes leiduvaid kokkulangevusi, sarnaseid käsitlusi või siis hoopis erinevusi. Kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele? Täitmata ootused ja soovitused?
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust [2] sain teada ...
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[3].
Notes
Kokkuvõtteks soovin
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Mis halvasti, see uuesti. Õnneks lubab õppekorralduse eeskirja [4] punkt 5.2.12. mul arvestuse või eksami teha ühe aine deklaratsiooni raames kuni kolmel korral ning selleks on mul 5.2.13. alusel aega semester pluss paar nädalat järgmise semestri punase joone päevani. Õppekorralduse punktile 5.4.2. vastavalt sisalduvad kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Järelvastamisele tuleb mul võrreldes esimese katsega ennast ÕISis registreerida ja teha tuleb seda 2 päeva enne järelarvestust (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.)
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.7. on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui kahe kordussooritusega hakkama ei saa, tuleb aine uuesti deklareerida ja selle eest maksta ka siis, kui oled tasuta kohal.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Lahendus
Tundub, et mul ei olnud esimese õppeaasta jooksul töö kõrvalt piisavalt aega kooliga tegeleda. Vastavalt õppekorralduse eeskirja [5] punktile 1.4.8 on mul kohustus õppekulud osaliselt hüvitada, kui semestris ei suuda ma reaalselt ära teha 27 EAP (õppeaasta 2015/2016) [6]. Kuna neid punkte loetakse kumulatiivselt ehk terve õppekava täitmise ulatuses, pean õppeaasta lõpus hüvitama nii esimese kui ka teise semestri puudu jäänud osa: (27-23)+(27-24)=7 EAP väärtuses tegemata aineid. Kuna ühe osaliselt tegemata ainepunkti hinnaks on 50 eurot [7], esitatakse mulle arve suuruses 7*50=350 eurot.
Kuna ma ei suutnud esimesel semestril 27 EAPd ära teha, siis ilmselt olin saanud kevadsemestri alguses ka arve 4*50=200 eurole.
