Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Autor: Marko Kask

Esitamise kuupäev: 18.10.2015

Essee

Aine oli huvitav ja kasulik, sest andis aimu, milline on inimese töö, kes töötab IT valdkonnas. Vahelduseks kuivale teooriale on hea, et õppekavas on üks loengusari, mis peegeldab reaalses elus toimuvat ning annab võimalusi küsida professionaalidelt otse end huvitavate teemade kohta.

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus esimene loeng toimus juba 26. augustil. Selles loengus räägiti üldiselt, mis meid ees ootab, kuidas koolis hakkama saada ja kuidas mitte välja langeda. Räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast (Inga Vau), stipendiumitest ja tagasiside andmisest (Merle Varendi), videoloengutest ja loengute järelevaatamise võimalustest, õpperuumidest ja õppekeskkonnast Moodle (Juri Tretjakov), huviringidest ehk mida koolis veel teha saab (Lauri Võsandi). Loeng andis ülevaate, kuidas toimub õppetöö ja millised on reeglid, mida peaks järgima. Saime teada, et tegu on raske erialaga ning et umbes teisel aastal lähevad paljud tudengid tööle. Sel juhul soovitati teha tööd poole kohaga, sest täiskoha puhul juhtuvat see, et kool jääb vaeslapse rolli ning üsna suure tõenäosusega ootab ees koolist välja langemine. Tagasiside kohta jäi meelde kellegi eelneva tudengi lause: "Ja jätkuvalt jääb mulje, et õppimine IT-Kolledzis on tudengi enda asi"[1]. Sel hetkel tundus see naljakas, kuid nüüd olles poolteist kuud õppinud, tajun väga hästi, mida ta sellega öelda tahtis. Andres Septerilt meenus kaks olulist mõtet: "Opossumi panemise aeg on läbi!!!“[2] ja „Nüüd tuleb oma peaga mõtlema hakata, midagi teha ei ole“[3]. Nõustun väitega, et rasked komistuskivid on matemaatiline analüüs, füüsika, java ning loogika-ja algoritmiteooria ning et edu peitub paljuski omavahelisel suhtlemisel ning teineteise aitamisel.

3. septembril toimunud Tiina Seemanni loengus sai hea ülevaate projektijuhtimisest. Kuna IT-d peetakse üsna mehiseks erialaks, oli meeldiv, et rääkima kutsuti ka üks naine. Tegu on väga mitmekülgse naisterahvaga, kes peale selle, et on tegev IT-s peab lugu ka spordist ning oskab mängida ka paari muusikainstrumenti. Meelde jäi mõte, et tuleks enda juures hoida tegevusi, mis pakuvad huvi(jooksmine, bändis laulmine):"Fun`i peab hoidma, muidu ei juhtu midagi fun`i"[4]. Nõustun väitega, et ainukesed vajalikud inimesed IT alal pole vaid programmeerijad, vaid vaja on ka häid juhte, sest ilma heade juhtideta sujuvad asjad halvasti. Kui tegemist on vähegi suurema seltskonnaga siis on vaja kedagi, kes projekti juhib ja koos hoiab. Kuna juhtimiskvaliteet jätab paljudes kohtades soovida siis on vaja häid projektijuhte, kes hoolitsevad selle eest, et projektid lõpptähtajaks valmis saaks. IT ja juhtimine koos on omaette distsipliin. On suur oskus panna inimesed, kes oskavad IT-d ja kes tänu sellele arvavad endast suhteliselt palju liikuma koos ühes suunas. Projektijuhtimisest lähemalt saime teada, mis selles protsessis üldiselt toimub ja kui keeruline see kokkuvõttes on. Näiteks mida hõlmab endas planeerimine, kuidas kasutatakse eelarvet, kuidas raha juurde saada ja milliseid järeleandmiseid teha. Projekte ei tehta kunagi projekti pärast vaid inimeste pärast. Kuna äripool ja IT vaidlevad omavahel, tuleb näha asju laiemalt ja arvestada kliendi vajadustega. Loeng oli hariv ning andis mingi üldpildi sellest, millega tegelevad juhid ning millised on nende tööülesanded. 10.septembri loengu teema oli Elar Langi “ Õppimisest. Omast kogemusest“ Tegu oli kindlasti kõige huvitavama loenguga, kuna ei räägitud nii spetsiifiliselt tööst vaid sellest, kuidas IT Kolledzis ellu jääda ja oma õppeained ära teha. Põhiliselt meeldis mõte, et asjad on täpselt nii rasked kui raskeks sa need ise mõtled. Kui keegi ütleb, et koolis on raske või teatud õppeained on rasked siis nad ongi täpselt nii rasked kui keeruliseks sa need ise mõtled. “Sa teed kas tööd või kooli ja keskendud vaid ühele asjale“[5] – minu meelest hea point mida järgida. Teine asi mille tooks välja oli mõte, et kui ülesanne tundub liiga suur ja keeruline, tuleb pihta hakata väikestest asjadest ja tükk haaval tegema hakata. Elar Lang on hea näide sellest, kuidas nõrkade keskkooli põhiste teadmistega inimene lõpetab kooli Cum Laude. Stiililt meenutas ettekanne natukene võrkturundaja ergutuskõnet kuid ausalt öeldes see väga ei häirinud, pigem süstis motivatsiooni ja entusiasmi.

17.septembril käis rääkimas Taavi Tuisk teemal "Millega tegeleb süsteemihaldur". Süsteemihalduri karjääri alustas ta TTÜ-s 95-96 aastal ühte serverit hallates. See oli hea kogemus seetõttu, et hallatav masin tuli ise tükkidest kokku panna. Ta väitis et masina kokkupanemine on asi, mida tänapäeval enam teha ei saa. See on muidugi väide, millega ma absoluutselt ei nõustu, kuna tean piisavalt inimesi(eraldi kategooria on hardcore mängurid ja arvutientusiastid), kelle jaoks arvuti iseehitamine enda välja valitud komponentidest on ainus võimalus. Ostsin kevadel isegi lauaarvuti välja valitud komponentidest ning oleksin tahtnud selle ise kokku panna kuid ei julgenud kogemuse puudumise tõttu seda ette võtta. TTÜ aega peab ta huvitavas, kuna kasutusel oli igatsorti masinaid(IBM Mainframe, Solaris, Dell jt). Tema meelest on tänapäeval pilt üsna igavaks läinud kuna figurereerivad põhiliselt Linux või Windows. Minu meelest on sellel loogiline põhjus. Üheksakümnendatel kui turul oli veel palju tootjaid ja ühised standardid veel välja kujunemata oligi loogiline, et iga firma püüdis oma lahendust müüa mõtlemata üldisele ühilduvusele. TTÜ-st sattus ta edasi Ühispanka - internetipank ja sellelaadsed süsteemid, seejärel järgnes ajateenistus, töö Kaitsejõudude Peastaabis ning peale seda Skype ning siis Crabcad. Taavi mainis, et süsteemihalduri töös on väga oluline stressitaluvus, oluline on, et stressiolukorras oleks inimene võimeline suhtlema meeskonnaga samal ajal kui probleeme lahendatakse. Hea näide - asutuse juhtkond on närviline kui mingi elutähtis süsteem maas on, süsteemihaldur peab seda parandama kuid samal ajal nõuab juhtkond närviliselt vastuseid. Ta tõi ka välja mõtte, et vanasti ei olnud üldiselt süsteemihalduril eriti programmeerimist vaja kuid tänapäeval peab iga süsteemihaldur oskama programmeerida. Kõikide vahenditega, mis tänapäeval eksisteerivad on kõige lihtsam suhelda mingi programmeerimiskeele vahendusel. Minu jaoks oli kõige põnevam osa see, kui juttu tuli süsteemihalduri ametieetikast. Nimelt siis reeglist, et süsteemihaldur ei lähe kunagi sobrama kasutaja andmetesse. Selline asi tähendab usalduse kadu ja töökarjääri lõppu. Kui süsteemihaldur leiab kasutaja kõvakettalt materjali, mis on kuidagi seadusega vastuolus, siis on ta olukorras, kus on valida halva ja halva vahel. Teavitades korrakaitseorganeid täidad sa küll oma kodanikukohust kuid samas saavad kõik teada, et oled rikkunud ametieetikad ja sobranud andmetes, mis ei puutu sinusse. Üheksakümnendatest rääkis ta et sel ajal olid üsna halvad töövahendid, asju tehti põlve otsas ja probleeme oli dokumentatsiooniga. Samuti oli probleemiks kallis karbitarkvara, mida praegu korvab aina enam vabavara levik ning koolituste puudumine. Üldiselt koosnes loeng väga spetsiifilistest terminitest, millest kindlasti said hästi aru inimesed, kes enne süsteemihaldamisega kokku on puutunud. Minul oli seda natuke raske kuulata, kuna ma ei mõistnud paljut. Natuke häiris ka see, et jäi tunne, et loengupidaja ei olnud juttu eriti ette valmistanud ning et rääkimine on talle natuke ebamugav. Vaatamata mõningatele miinustele usun, et tegu oli kasuliku loenguga, kuna sain aimu, mis asi on süsteemihaldamine ja millega tegelevad päevast päeva administraatorid. Hea administraator on ilmselt inimene, keda väga näha ei ole, sest süsteemid töötavad hästi ja pole vaja kodust välja tulla. Tundub, et süsteemihalduril on ka oma peakuju - selleks sobivad ilmselt inimesed, kellele meeldib jälgida, parandada ja kel on hea ettekujutus süsteemist kui suurest tervikust, mis koosneb väikestest organismidest.

24.septembril käis rääkimas Kert Suvi teemal "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kert on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja, töökogemuselt 14 aastat vabakutseline veebidisainer. Pärast kolledzit sai temast testija ning tõuke andis sellele ITK õppeaine tarkvaratestimise alused. Pärast testijakarjääri sai temast testijuht ning nüüd juhib ta tarkvarateenuseid pakkuvat ettevõtet. Ta väitis, et inimestele kes on tegelenud ja töötanud teistel erialadel peale IT, tuleb teistsugune töökogemus kasuks. Ma ei saanud küll täpselt aru mida ta sellega mõtles, ehk seda, et mida mitmekülgsem inimene, seda parem. Niisiis räägiti selles loengus testimisest. Miks testida? - selleks, et maandada riske ja testima peaks väga erinevates rollides. Arendaja peaks testima sellepärast, et veenduda, et see mis ta tegi on kvaliteetne. Tarkvara tellija peaks testima, et veenduda, et kas toode on see, mille ta tellis ning võibolla peab testima keegi kolmas osapool kui arendaja ega tellija kumbki ei taha testida. Selgus, et maailmas testitakse vähe ning on liiga vähe spetsialiste, kes võtavad seda kui eriala. Maailmas testitakse umbes 25% projektimahust. See teeks jämedalt 3 arendaja kohta 1 testijat. Tekib küsimus, miks ei testita? Tuuakse igasuguseid ettekäändeid: testimine on kallis, testimine ei loo väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimesi, kes testiks. Huvitav ongi see, et toote loomise ajal pole firmadel aega testida kuid pärast toote välja laskmist on aega vigu parandada küll. Põhiprobleem on selles, et testimine planeeritakse tavaliselt tähtaja lõppu kuigi võiks testimise tootearendusse arvestada juba projekti alguses. Vigu on kergem parandada kui need avastatakse võimalikult vara. Mulle jäi mulje, et testija töö on suurelt alahinnantud ja mingis mõttes ehk isegi alavääristatud. Testimist peetakse igavaks ja mõttetuks, sellepärast on ka testijaid vähe. Teine aspekt on see, et ilmselt pole tänapäeval ikkagi päris selge, kes siis testija ikkagi on. IT koolides ju pole eraldi testija eriala. Üldiselt oli loeng hariv. Testimise teema on mulle võõras ja hea oli teada saada, mida teevad testijad ning et ka professionaalse testimiseksperdina on võimalik teenida korralikku palka. Minu meelest on testija peakujuga inimene see, kellele meeldib asju katki teha, neid lõhkuda ja nõrgad kohad üles leida. Võhikule tundub testimine ilmselt üsna igav ja üksluine kuid minu meelest võib see olla väga loominguline ja rahuldustpakkuv töö. Välja mõelda ja proovida erinevaid stsenaariume, et leida üles süsteemi nõrgad kohad võib olla väga põnev.

1.oktoobril esines Targo Tennisberg teemaga "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda." Targo on enamuse oma elust teinud tarkvara. Esimeste programmide kirjutamisest on möödas üle kahekümne aasta. Ta on töötanud erinevates tarkvaratootmisega seotud ettevõtetes. Targo alustas loengut väikese ülevaatega alkeemia ajaloost. Sain teada, et IT on kliendi rahulolu võttes üks tänapäeva madalamaid. Loengus räägiti IT olemusest laiemalt. Lahati selliseid erinevaid küsimusi nagu: miks enamus IT-projekte ebaõnnestuvad, kuidas tarkvara toodetakse. Tarkvaratootmine ei ole ainult programmeerimine ja koodi kirjutamine vaid vajab sinna ümber palju erinevaid tugitegevusi, mis sellele kaasa aitavad. Ajast, mis tarkvara valmimiseks läheb moodustab programmeerimine vähemuse. Ka programmeerijad ei tegele ainult programmeerimisega - nad tegelevad sellega vähemuse oma ajast. Probleem on selles, et see mida koolis õpetatakse, on ainult väike osa sellest, mida tuleb tegelikult teha. Projekti edu määrab see, kas projektijuht näeb ainult kitsalt koodi või saab aru ka maailma üldisest keerukusest. Enamus maailma tarkvarast on kihtides, mis loodud mingeid tingimusi silmas pidades - kahjuks mitte neid, mis päriselus toimuma hakkab. Ükski tänapäeva isik ega ettevõte ei suuda hoomata tänapäeva IT-süsteemide kogu keerukust. Selleks, et tänapäeval mõista keerulisi masinaid, peavad inimesed ehitama masinaid mis mõistaksid teisi masinaid. Probleem on selles, et inimkond on seda ringi teinud juba mitmeid kordi ning elu hakkab aina hullumeelsemaks muutuma. Loeng oli huvitav, sest andis infotehnoloogiast laiema pildi, sain teada, kui keerulised on tänapäeva IT protsessid ja kui paljudel erinevatel erialadel on võimalik töötada.

8.oktoobri loengut viis läbi Tanel Unt teemal "Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel". Taneli IT karjäär sai alguse üsna varakult. Juba keskkoolis oli tal hea IT õpetaja, kes viitsis talle programmeerimist õpetada. Esimene ettevõtluskogemus on pärit ajast kui ta oli alles alla 16 ja koos arvutitest innustunud sõpradega esimesed tellimused sai. IT äri oli siis internetipõhine keeleõpe. Tanel on töötanud suuremates ja väiksemates ettevõtetes(Eesti Energia, Maksuamet) kuid pole kunagi tundnud, et palgatöö on tema jaoks. Pärast firmades töötamist tuli tal sõbraga idee, teha omaenda digibox kuid kolmele inimesele käis sellise mahuga projekt üle jõu. Seega loobuti digiboxist ja hakati tarkvara tootma. Navigeerimistarkvara tootmine tuli temani tänu sõbrale, kes nägi Lätis autodele paigutatud navigeerimisseadmeid, millel puudus tarkvara. Oma firma koha pealt oli ta kõige õnnelikum otsuse üle mitte kasutada investorite raha, vaid teha kõik oma raha eest. Selline lähenemine pani ka firmale peale kohustuse olla kohe algusest peale kasumlik. Loeng oli kindlasti kasulik neile, kes tulevikus oma IT ettevõtet looma hakkavad. Andis hea ülevaate, mismoodi toimivad protsessid ühes alustavas firmas ja millele rõhku pöörata. Minu jaoks jäi sellest hommikust meelde lause, et "IT kolledzist tulevad vaid keskpärased programmeerijad". Usun et tal on õigus, sest ükski koolist tulnud programmeerija ei saa iseõppinud programmeerija vastu, kel kümned tuhanded tunnid elul põhinevat programmeerimise kogemust. Veel jäid meelde põnevad meenutused sellest kuidas mindi kohtuma äriklientidega Balkani poolsaarelt.

15. oktoobri loengut viisid läbi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Teemaks siis seekord "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat". Nagu pealkiri ütleb, oli teema natuke segane ja laialivalguv. Põhiliselt räägiti, mis eelneb enne ühe toote turule toomisele, millised prognoosid ja analüüsid on vaja läbi viia, et kuulutada tootearendus avatuks ja toode kasumlikuks. Ettekanne oli värvikas kompott analüüsimisest, registritest, statistikast ja andmekogumisest. Ausalt öelda jäi mulle selle loengu mõte natuke segaseks.

Kokkuvõtteks ütleks et tegu oli huvitava ja silmaringi avardava õppeainega. Enne ITK-sse tulemist nägin IT maailma üsna mustvalgelt – on programmeerijad ja administraatorid. Tegelikult on tegu väga laia valdkonnaga. Minu jaoks oli üllatav kui palju on IT-s erinevaid ameteid ja erialasid, veendusin, et see ala on oluliselt laiem kui ma enne ette kujutasin. Kõige kasulikum enda jaoks oli, et sain teada, milline on reaalselt IT alal töötava inimese töö, päevaplaan, millised on igapäevased tegevused ja toimingud ning millised on väljakutsed ja probleemid – jämedalt öeldes, milline on päris elu. Oleksin tahtnud, et loengut oleks tulnud pidama ka keegi, kes tegeleb mängude loomisega.

[1]https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305

[2]https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305

[3]https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305

[4]https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36

[5]https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]

Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga.[2]

Kordussooritusele registreerumisel on nõutav registreerumine ÕIS-is. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, nõutakse avalduse esitamist õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasuta. Aine korduv deklareerimine on tasuline.[5]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [7]

Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9]

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

Kahe semestri peale on vaja kokku saada minimaalselt: 27 * 2 = 54 EAP

Esimese semestri võlg: 27 - 23 = 4 EAP

Teise semestri võlg: 27 - 19 = 8 EAP

EAP puudujääk: 4 + 8 = 12 EAP

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[11]

Tasuda on vaja: 12 * 50 = 600 eur