User:Elaansal

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erki Laansalu
Rühm: 13
Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Infotehnoloogia Kolledžisse astudes ei olnud mul visiooni, mida ma oma eluga tahan teha, veel päris selge. Kuigi teadsin, et IT alased teadmised avavad palju uusi uksi, ei teadnud ma täpselt milliseid uksi ja kas mul neid üldse vaja läheb. Selle hägususe lahendamiseks on kolledžis ellu kutsutud selline õppeaine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“, mida aitab läbi viia õppejõud Andres Septer. Õppejõud kutsus loengutesse erineva taustaga IT maailmaga tugevalt seotud inimesi. Kuna praktiliselt iga esineja kohta saab kirjutada eraldi artikli, keskendusin essees sellele, mis mulle meelde jäi ning kõige olulisemana tundus.

Esimese tunnina läks arvesse juba 26. augustil õppejõudude ja kooli töötajate esinemised, kus räägiti teemadel ülikoolis hakkama saamise teemadel. Info iseenesest oli väga kasulik, kuid kuna seda oli väga palju ning kõik on esimese aasta tudengile uus, siis ei jäänud palju just meelde. Kuid küsimuste tekkimisel ülikoolis saab alati nendele vastused kas kaastudengitelt või koolimeeskonnalt.

Esimeseks esinejaks oli Tiina Seemann, kes on kolledži vilistlane. Ta on elu jooksul pidanud mitmeid ameteid ning tegeleb hetkel põhitöökohaga projektijuhtimisega. Ettekande lõviosa ajast õpetas Seemann, kuidas projekti edukalt lõpule viia ning erilist rõhku pani ta IT alaste projektide ellu viimisele. Tema jutust jäi kõige enam kõlama väide, et kasulik on hoida aktiivsena hobisid, mis tõmbavad tööst. See on oluline, sest läbipõlemise oht on suur, kui sa ei suuda töö ja puhkeaja vahele selget piiri tõmmata. Tiina Seemannilt sain väga palju inspiratsiooni, et hakata ise tegelema projektidega, mis tükk aega silmapiiril olnud. Saades veel täpsed juhised, mida projekti juhtimisel arvestada, oli ajastus ja asjakohasus suurepärane.

Teine esineja oli Elar Lang, kes on küll tööalaselt väga tunnustatud, kuid tuli meile esinema ühe eesmärgiga - meid motiveerida paremini õppima. Väga aktiivse ja eesmärgikindla inimesena on Lang väga palju jõudnud elus ära teha. Tema ettekanne pani mõtlema, mida ma kolledži abil tegelikult saavutada tahan. Produktiivsust tõstvad meetodid, millest Elar Lang rääkis, olid kõik mulle tuttavad, seega sain ma ainult esinejalt kinnitust, et need toimivad. Minu puhul ei ole küsimus niivõrd meetodites kuivõrd eesmärkides. Kui mu eesmärgiks oleks ülikoolis cum laude saada, siis ma arvatavasti selle ka saavutaks, aga ma ei näe sellel mõtet. Mida aeg edasi, seda vähem näen osadel ainetel ülikoolis mõtet. Elar Lang istutas minu peas seemne, kuid tõenäoliselt vastupidise efektiga.

17. septembril tuli meile rääkima oma süsteemihaldur Taavi Tuisk. Näha oli, et mees teadis oma asja väga hästi, kuid oli tunda ka seda, et Tuisk pole esineja tüüp. Nimelt rääkis ta väga spetsiifiliselt, mida tuleb jälgida ja mida tuleb kindlasti vältida, kui toimetada serverite ning suurte andmetega, eriti delikaatsete andmetega. Näpunäiteid tuli ridamisi, alustades Amazoni Auto-Scaling serveriteenusest, ametieetika järgimisest, dokumenteerimisest, leidlikkuse vajalikkuseni. Mulle tema esinemine üldmuljena samas jäi kehvaks. Ma pidin väga pingutama ning internetist juurde otsima, et aru saada, millest esineja üldse räägib.

Kert Suvi rääkis meile 24. septembril testimisest ning selle vajalikkusest. Tema arvates peaks jämedalt iga kolme arendaja kohta olema üks testija. Tema sõnul testitakse projekte väga väikses mahus ja põhjus on tihti ajas ja inimestes. Nimelt ei arvestata projekti läbiviimisel testimisele kuuluvat aega. Isegi kui testimine on sisse arvestatud, venivad projekti teised osad tavaliselt pikemaks, lõppaega edasi ei nihutata ja seda kõike testimise arvelt. Kert Suve soovitusel tuleks programme kogu aeg jooksvalt testida, et mitte lõpus avastada, et miski väga oluline osa programmist ei tööta. Testimisel soovitas ta kasutada kindlasti scriptide abi. Näiteks 1 kuu koormustesti teeb script ära päevaga. Tema esituses sain teada, kui oluline on testija amet ning tulevastes projektides oskan nüüd sellega paremini arvestada.

Oktoobrikuu esimesel neljapäeval esines meile Targo Tennisberg, kes alustas oma esinemist müstiliselt. Nimelt võrdles ta programmeerija tööd natuke alkeemikute tööga keskajal kandes ise võlurikostüümi, rõhutades sellega programmeerijate sarnasust võluritega. Tennisbergi ettekande sisu kattus palju Tiina Seemanni ja Elar Langi mõtetega. Kõige olulisem vast, mis tema esinemisest mulle kõrvu jäi ja mida ma ise ka siiralt usun, on see, et tulevikutöökohad on sotsiaalsed töökohad ja IT süsteemide jaoks hädavajalikud töökohad. Tulevikus kaovad ära kõik tööd, mida robot saab asendada. Samuti võttis Targo Tennisberg hästi kokku minu arvamuse koolist. Kool annab sulle esiteks saavutuse tunde, teiseks võime õppida ja kolmandaks oskuse asju lõpule viia. Saavutuse tunne on vajalik, kui sul on vaja endale, vanematele või kellegile teisele tõestada, et sa seda suudad neid asju teha. Võime õppida on vajalik, et pärast ülikooli sinu areng ei peatuks. Eriti, mis puutub uute programmeerimiskeelte õppimisse. Oskus asju lõpule viia, mis on arvatavasti oluline igas eluvaldkonnas, on ilma seletamatagi selge.

Ettevõtlusega täiskohaga tegelema innustas mind Tanel Hunt. Nimelt ka tema alustas õpinguid kolledžis, kuid kukkus pärast teist aastat välja. Mitte seepärast, et ta oleks rumal olnud, vaid aega jäi väheks. Ka Hundi sõnul saab koolist kõige olulisema oskusena õppimisoskuse. Ilmselt sai ta selle oskuse juba teisel aastal ning ei näinud enam motivatsiooni pikemalt seal olla. Kuid nagu me teame, ei löö elus läbi mitte üksikud talendid vaid tugevad meeskonnad. Seega rääkis ta meeskonna kokkupaneku oskusest ja selle olulisusest ning kuidas seda saab õppida ainult läbi kogemuste. Meeskonna puhul on kõige olulisem, et meeskonnas oleksid professionaalid, kuid samas, et neil oleks ka lõbus koos aega veeta. Et lõbusat meeskonda töös hoida peab töökoha atmosfäär olema lõbus. Näiteks igapäevased pisikesed lollitamised on hea viis, kuidas meeskonna tuju üleval hoida. Tanel Hundi sõnul on häid meeskondi väga vähe. Selle punkti peale hakkasin ma mõtlema oma elu peale ning kui vähe tegelikult on neid inimesi, kes tõeliselt armastavad seda, mida nad teevad ning et kui ma tahan edukaks saada, siis peab juba täna alustama meeskonna otsingutega. Inspireerivaid inimesi oodatakse igasse meeskonda, neid on alati puudu.

Meeskonna olulisust mainis ka andmeanalüütikaga tegelev ettevõtja Oliver Kadak, kellel muuseas on rahvusvaheline proffidest koosnev meeskond. Teda toetas esinemisel tagasihoidlik, kuid väga kogenud IT spetsialist Oleg Bogdanov. Kadaku esinemise ajal oli saalis tunda pinget ja põnevust, sest ta oskas esineda ning oli näha, et sai rääkida oma kirest. Kadaku sõnul on ideid maailmas küllaga, kuid indiviidi eesmärk peaks olema leida oma nišš. Oluline on selle valikul keskenduda oma mõtetele, mitte teiste inimeste müügitööle. Oliveri rääkis ka sellisest huvitavast ametist nagu andmekaevaja. See on IT inimene, kes otsib suurtest andmemahtudest välja vajalikku ja kasulikku infot. Ta tõi palju näiteid, kuidas suurte andmemahtudega on firmad oma kasumeid suurendanud. Näiteks kliendi lahkumiste ennetamine. Oliveri kõne inspireeris mind sellel teemal edasi uurima ning tulevikus kindlasti selle alaga uuesti kokku puutun. Samuti inspireeris mind Oliveri elukoht – Hiiumaa. Ka mina olen mõelnud pikalt minna kuskile väikelinna elama minna. Ettevõtjana ei oleks see väga keeruline. Oliveril Kadakult sain kinnitust, et see on vägagi võimalik.

Üldiselt olid Erialatutvustavad loengud huvitavad. Sain väga palju mõtteainet ning tutvusin erinevate inspireerivate inimestega. Kindlasti üks huvitavamaid loenguid kolledži esimesel aastal. Sain palju motivatsiooni ja mõtteainet, mida ma elus teha tahan. Sain kinnitust, et IT huvitab mind väga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Arvestus on võimalik järele teha järgmise semestri punase joone päevani. [punkt 5.2.13]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussooritus tuleb eelnevalt kokku leppida õppejõuga [5.2.13.]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Korduseksamile registreerimine toimub ÕISis [5.2.8.1.] Mis on tähtajad? Koduseksami õigus kestab 2 semestrit. Registreerimise ja soorituse vahel peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.13. ja 5.2.8.] Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? RF õppekohal on eksam ja korduseksam/arvestus tasuta [5.2.7] Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? Tasu suuruse kehtestab rektor käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5.2.7]

Küsimus 5 Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspõhist toetust saab taodelda Eesti kodanik, kui õpilane õpib täiskoormusega koolis ning on täidetud kumulatiivselt õpingute nominaalmaht (30EAP semestris). Samuti peab kuusissetulek pereliikme kohta olema alla 329€. Toetuse suurus sõltub kuusissetuleku suurusest pereliikme kohta. Vastavalt mida vähem pere teenib, seda suurem on toetus. Toetuse saamiseks peab esitama taotluse eesti.ee keskkonnas. - punkt 2. ja [1]

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Koodi number 89. Esimene semester 27EAP ja II semester 28 EAP. Kuna kumulatiivselt on 5 EAP puudu, siis õpilane täidab 75% õppemahust ning jätkab tasuta kohal. Ei pea tasuma puudu jäänud EAP eest.

---