User:Knogols
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kätlin Nõgols
Esitamise kuupäev: 2. november 2015
Essee
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus viib tudengeid lähemalt kurssi IT kolledži eeskirjade ja juhenditega ning tutvustab erinevaid IT valdkondi. Loengutes käivad rääkimas erinevate valdkondade inimesed, kes oma igapäevatöös on seotud infotehnoloogiaga. Esinejad tutvustavad lähemalt oma tööülesandeid ning räägivad kuidas midagi saavutada. Samuti antakse informatsiooni tudengitele tulevasest tööst. Õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagavad samuti kasulikke näpunäiteid kuidas koolis paremini hakkama saada.
Igas loengus käisid rääkimas erinevate valdkondade spetsialistid, kes tutvustasid oma tööd ning andsid näpunäiteid edasisteks õpinguteks ja tööotsimiseks. Kõige enam jäid mulle meelde testimisspetsialist Kert Suvi ja ettevõtja Tanel Unt. Kert rääkis väga huvitavalt ja kaasahaaravalt testimisest ning ma ei oleks osanud arvatagi, et testimine ka mind huvitama võiks hakata. Kert suutis ära tabada täpselt selle millest noored huvituvad ning kuidas nende tähelepanud püüda. Ta on ilmselgelt oma ala spetsialist, kellelt nii mõndagi oleks õppida. Tanel Undi puhul köitis kõige enam tema püüdlikkus ja tahe teha oma “asja”. Tal on olnud noorest saati mitmeid ettevõtteid, edukaid ja mitte nii väga edukaid, kuid sellegi poolest ta ei ole alla andnud.
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng kooliellu. Meile tutvustati kooli eeskirju, reegleid ja räägiti üleüldiselt kuidas IT Kolledžis asjad käivad. Samuti tutvustati Eesti riigi haridussüsteemi. Arvan, et sissejuhatav loeng oli kasuks nii mulle kui ka paljudele teistele tudengitele. Samas oli siiski üksikuid teemasid, mis jäid mulle selgusetuks ka peale sissejuhatavat loengut ning eeskirjade iseseisvat läbi lugemist. Üldiselt on kooli reeglid ja eeskirjad aga üsna selged ning küsimuste puhul on alati võimalus pöörduda õppeosakonda. Seal on töötajad alati valmis küsimustele vastama ning täpsemalt selgitama.
Teises loengus oli juba külalisesineja, Tiina Seeman, kes rääkis lähemalt IT projektide juhtimisest ning oma karjääriteest. Üldiselt oli tema loengut üsna huvitav kuulata. IT projektide juhtimine on oluline ja samas ka huvitav valdkond ning Tiina pühendas loengus üsna palju aega erinevate tööprotsesside kirjeldamisele. Minu arvates see ongi kõige olulisem nende loengute puhul ja seda ootasin ka järgnevatelt loengutelt. Tiina tegi oma esinemise lihtsamalt jälgitavaks tänu selgitavatele slaididele.
Kolmandas loengus käis meile rääkimas Elar Lang. Ta alustas oma loengut üsna põnevalt rääkides oma tööst. Tema tööülesandeks lühidalt on turvalisuse testimine. Minus tekkis kohe huvi, et tuleb põnev loeng. Üsna pea aga pidin pettuma. Tema tegelik loeng koosnes soovitustest ja näpunäidetest kuidas õppida. Lähemalt rääkis ta ka oma kooliteest ja kogemustest. Kokkuvõtlikult sarnanes see loeng aga esimese loenguga ning ma olin üsna pettunud, kuna oleksin pigem tahtnud lähemalt kuulda tema igapäevastest tööülesannetest.
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemihaldur Taavi Tuisk. Teda kuulasin ma kõige suurema põnevusega, sest olen ka enda erialaks valinud IT administreerimise ning olen alati tahtnud täpsemalt kuulda sellest. Kõik mida ma loengult ootasin, oli ka loengus olemas. Huvitav oli ka kuulata, milline oli süsteemiadministraatorite töö näiteks 90ndatel. Ainsaks miinuseks võib öelda, et nii suure kogemuste pagasiga mehel oli tõeliselt keerukas keelekasutus. Paljudest terminitest ma ei saanud aru, kuid loodan, et kui ma kooli lõpetan siis saan nendest terminitest aru ning oskan neid ka ise kasutada.
Viiendas loengus oli üks minu lemmikesinejatest, Kert Suvi. Ta oskab tõeliselt hästi rääkida oma erialast, milleks on testimine. Tal on edukas firma ASA. Ta keskendus loengu vältel põhiliselt sellele, miks on testimine ja testijad olulised ning mis võib juhtuda siis kui ei testita. Kert viis noori kurssi erinevate testijate tasemetega ning kuidas neid saada võib. Minul tekkis küll soov vähemalt üks nendest sertifikaatidest lähiajal omandada. Samuti mainis Kert, et testimine on heaks “hüppelauaks” infotehnoloogia valdkonnas.
Kuuendas loengus ma osaleda ei saanud ning kuulasin selle järgi internetikeskkonnas. Esinejaks oli tarkvaraarendaja Targo Tennisberg, kes rääkis kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Targo mainis ära minu arvates ka kõige olulisema, et programmeerijate töö ei koosne vaid programmeerimisest. Palju on selliseid tööülesandeid, mida näiteks töölepingus ei ole mainitud. Samuti rääkis Targo ka sellest, mida muud põnevat on võimalik IT-alase haridusega teha. See list oli lõpmata pikk, mis on väga positiivne, sest see tähendab, et IT-alane haridus on väga praktiline. Esinejat oli natukene raske jälgida, sest teemasid oli palju ning üldisatavlt oli tema etteaste natukene “laialivalguv”.
Seitsmendas loengus esines minu teine lemmik, Tanel Unt. Mind köitis temas enim soov ja tahe luua oma ettevõte ning samuti tema suur kogemus sellel alal. Üsna märkimisväärne on see, et oma esimese ettevõtte lõi ta juba 17 aastaselt. Tanelil pole küll ülikooliharidust, kuid selle asemel on tal tõeliselt palju kogemusi. Ta ütles ka loengus, et kui on piisavalt suur soov ja tahe midagi teha, siis selleks ei ole vaja ilmtingimata ülikooliharidust. Tanel jagas ka rohkelt näpunäiteid oma ettevõtte loomiseks, millest oluliseimaks pean seda, et ei tasu laene võtta.
Kaheksandas ehk viimases loengus olid külalisesinejateks Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Nende loeng oli samuti äärmiselt huvitav ja köitis väga minu tähelepanu. Oliver Kadak suhtles palju nö publikuga, mis teeb iga loengu huvitavamaks. Nende loengust sain teada palju huvitavat, näiteks, et peaaegu kõik baseerub andmeanalüüsil. Oliver tõi palju elulisi näiteid.
Kõiki neid inimesi ühendas üks sõna: spetsialist. Nad on tõelised oma ala spetsialistid ning neil kõigil oli palju tööalaseid kogemusi. Nad armastavad oma tööd ning see viib neid edukalt ka edasi. Kursuse alguses ei saanud ma väga täpselt aru, miks meil selline aine on ning ma ei olnud ka väga vaimustuses sellest, kuid nüüd seda esseed kirjutades sain ma selle aine vajalikkusest aru ning see andis mulle väga palju juurde. Need esinejad andsid juurde motivatsiooni õppida ning arendada end IT valdkonnas.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1] Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[2] Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISis.[3] Üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. *** Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.[4] 2015/16 õppeaastal on see €20. [5]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
- Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava[6]
- Toimunud akadeemilised liikumised[7]
- Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks [8]
- Akadeemilisele puhkusele minnes saab avaldust esitada semestri punase joone päevani[9]
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[10]
Ülesanne
1.Semestri EAPd - 22 2.Semestri EAPd - 25
Täiskoormusel õppides on ühes semestris vaja täita vähemalt 27EAPd. Puudujäävad EAPd tuleb hüvitada ning 1EAP hind on 50€. [11]
1.Semestri kohta esitatakse arve 250€ 2.Semestri kohta esitatakse arve 100€ + 250€ = 350€
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 7.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.
- ↑ Kõrgharidusreform
