User:Kjuriso

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Katrin Jüriso

Esitamise kuupäev: 21.oktoober 2015

Essee

Ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" jäi kõige rohkem meelde see, et läbivaks jooneks nii mõnegi esineja puhul oli järgmine mõte: ülikoolist saab kõige rohkem kasu, kui kasutada seda õppima õppimiseks. Tööturul aitavad eelkõige paidlikkus, pidev ümber- ja täiendõpe ning oskus inimestega suhelda.

Kui vaadata loenguid täpsemalt, siis esimesest loengust sain teada, et mistahes õppealaste küsimustega tasub alati pöörduda õppekonsultandi poole, kuid arvestada tuleks, et tema tööpäev kestab siiski kella 17ni. Veel sain teada detaile koolielu korralduse kohta, nagu näiteks selle, et ülikooli hoone on avatud 7:30-22:00, printimise limiit on 50 lehte semestris, raamatukoguna saame kasutada TTÜ oma jne. Samuti sain teavet stipendiumite ja õppetoetuse kohta. Tehnokonsultant Juri Tretjakov jagas oma kontaktandmeid, et saaksime tehniliste probleemide korral temalt abi küsida.

Teises loengus jagas oma teadmisi ja kogemusi Tiina Seeman, kes praegu töötab Zave.ee-s. Tema kõneles meile projektijuhtimisest. Eelkõige jäi minule tema jutust kõlama see, et kunagi pole hilja juurde õppida ning alati tasub jääda truuks sellele, mida kõige paremini oskad. Tiina Seeman õppis küll ka juba täiskasvanuna IT Kolledžis, kuid mõistis siiski, et tema kõige suuremaks tugevuseks on projektijuhtimine. Sealt edasi ühendas ta juba osavalt need kaks oskust, sest programmeerijate ja teiste IT-alaste töötajate juhtimisel tuleb kindlasti kasuks, kui tead ise ka midagi sellest valdkonnast. Veel jäi tema loengust mulle isiklikult meelde see, et inimene on endale väga kihvte eesmärke seadnud - nagu näiteks otsus joosta kuu aja vältel iga päev 10 kilomeetrit. Kuna ka siinkirjutada on jooksuhuviline, siis sellised eksperimendid tunduvad mulle väga sümpaatsed ning näitavad, et kaugele jõudnud inimeste puhul on tihtipeale eelduseks ka oma keha eest hoolitsemine. Vähemalt ei tee see kindlasti kahju.

Kolmandas loengus saime kuulda küberteemade eksperdi Elar Langi näpunäiteid, kuidas ülikoolis hakkama saada. Minu jaoks oli see üks põnevamaid loenguid, kuna algusaegadel oli ülikoolis üsna pingeline seis ning tema soovitused aitasid leida teist vaatenurka senistele probleemidele. Näiteks küsimus, kuidas saada hakkama mitte nii sümpaatsete ainetega - tuleb need endale lihtsalt iseseisvalt selgeks teha. Ka tema jutust kõlas läbiva joonena läbi see, et ülikooli kõige suurem kasu on õppima õppimine. Meelde jäid veel sellised õpetused nagu "Edukus ei ole juhus. See on valik," "Kui sa mõtled, et sa saad sellega hakkama või kui mõtled, et ei saa, siis mõlemil juhul on sul õigus (H. Ford)," "Keskendu võimalustele, mitte takistustele," "Kool ei ole kohustus. Kool on võimalus õppida olema edukas," "Õpi seadma ja täitma eesmärke, "Õpi olema hea partner." Elar Langi loengust jäi eredalt meelde küsimus: "Miks sa tulid ülikooli õppima?" Kui vastata sellele, et tulin endale tõestamiseks, et ma suudan ning soovin õppida õppima, siis oled õigel teel. Samuti oli tal palju praktilisi soovitusi, näiteks et tuleks teha endale õpiplaan, tekitada endale koolitööde tegemisel ajalised puhvrid jne.

Neljandas loengus kõneles meile Taavi Tuisk GrabCadist süsteemiadministreerimisest. Meelde jäi see, et süsteemiadministraatori töö eeldab suurt stressitaluvust, leidlikkust, tervislikku paranoiat, programmeerimisoskust ja korralikku ametieetikat. Samuti jäi meelde see, et süsteemiandministreerimise mõttes oli nn pime keskaeg aeg, mil olid levinud unikaalsed süsteemid, puudulik või puuduv dokumentatsioon, bugisid täis ja pööraselt kallis karbitarkvara, kehvad töövahendid ja kehvavõitu maine. Tööstusrevolutsioon tõi aga uued tuuled ka süsteemiadministraatorite tööpõllule ning praeguseks on paljud endised tõed minetanud kehtivuse. Ka siin tõstatus läbivaks jooneks see, et tööturul tuleb eelkõige olla paindlik ja kohanduda hetkel aktuaalsete oludega.

Kert Suvi rääkis viiendas loengus meile testimisest. Meelde jäi eelkõige see, et testijaks saamiseks on vajalik "testija peakuju". Tema sõnul on testija loomuses olla alati kahtlustav, bugisid otsiv ja äärmiselt põhjalik. Kert Suvi rõhutas, et kuigi varasemalt ei ole testijate maine olnud kõige parem ning testijaks olemist peeti eelkõige esimeseks sammuks teel programmeerijaks saamisel, siis tänapäeval on saanud selgeks, et ka testijana saab teha eraldi karjääri ning spetsiifiliste testimisoskuste omandamisel tõuseb sinu väärtus ka tööturul palga mõttes väga kõrgele. Meelde jäi ka see, et testijana peab olema järjekindel selles, et tarkvaraettevõtetele ja nende juhtidele selgitada, miks testimine on oluline, sest praegusel hetkel on testimine alles jõudmas sinnapaika, kus iga tarkvaraettevõte peaks õigeaegset testimist oma töö vajalikuks osaks.

Kuuendas loengus kuulsime Targo Tennisbergi rääkimas tarkvaraarenduse ja projektijuhtimise kokkupuutepunktidest.

Tanel Unt: IT ülikooli haridust ma ei saagi ilmselt endale kunagi, aga mu CV on olulisem kui haridus."Peaasi on see, et teed midagi, mida sa oskad hästi, et sa teed seda südamega, sa teed seda tõesti entusiasmiga. See on tegelikult palju olulisem kui mistahes ametlik haridus."

Peaasi, mida haridus peaks tegema on see, et ta peaks õpetama õppima. Sest tänapäeval IT maailm muutub nii kiiresti, et ülikool lihtsalt ei saa anda kogu seda haridust, mida on vaja näiteks oma ettevõtte alustamiseks. Ja kõige parem viis oma ettevõttet alustada on proovida, läbi kukkuda, proovida uuesti. Mitte võtta endale pangast suuri laenusid kaela suure hurraaga, et võtame laenu, teeme ettevõtte. Kui sa sellega läbi kukud, on sul laen kaelas ja järgmist ettevõtet on palju raskem teha.

Üks asi, mida ülikoolis ei õpetata, on see, et kui palju on asju, mida sa ettevõtjana pead teadma. Probleemid tekivad töö käigus. Nende lahendamine on äärmiselt oluline. Ettevõtjana sa pead olema psühholoog, raamatupidaja, finantsarvestaja, müügimees, erialast tööd ka veel väga hästi tegema. Ise ettevõtja olemine annab palju rohkem adrenaliini kui palgatöö.

Olen enda aja peremees, saan valida, mida ma teen. Teen tööd selle pärast, et mulle meeldib seda teha. See on tegelikult kõige parem üldse, kui sa teed seda, mida sulle meeldib teha. Kui sa lihtsalt järjest teed seda, püsivusega jõuab tegelikult päris kaugele.

Teine asi on meeskonna valik. Oma äripartneritega olete te phmts abielus. Hea läbisaamine on ülioluline. Meeskonnaliikmed peavad meeskonda sobima. Et oleks lõbus.

Ühel päeval tuli mõte, et teeks ettevõtte koosoleku Riias, väga tore oli. Töötajate motiveerimine on ülioluline ettevõtjaks olemise juures, ei piisa sellest, kui teed oma erialast tööd hästi.

Uskuge iseendasse ja ärge müüge oma ettevõttet liiga vara maha. Pigem alustage väikselt, kui hakkab minema, siis on palju lihtsam leida ka investoreid.

Tihtipeale on vahepeal tarvis kardinaalselt suunda muuta. Tuleb julgeda muuta asju - iseennast, tehnoloogiat, äriplaani - mida iganes. Ette mõelda selliseid asju on väga raske, paindlikkus on kõige parem.

Ettevõtja igapäevane töö: lahendada probleeme. Hästi oluline on mitte neisse kinni jääda, vaid teha ka oma erialast tööd.

Programmeerijad on küll tööturul nõutud, aga see töö on üsnagi raske, eriti just vaimselt ja läbipõlemine kipub kiiresti tulema. Läbipõlemise oht on ettevõtluses kindlasti suurem kui kuskil palgatööl olles.

Soovitas Garage48 üritustel osaleda.

Investorid tahavad esimese asjana näha teie meeskonda. Põhiline startupi loomise raskus on teha omale meeskond.

Notes

Kokkuvõtteks

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Ühe õppeaine raames on õigus eksamit sooritada kolm korda. Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreeruda ÕIS-is.

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Riigi finantseeritaval kohal (RF) on kordussooritus õppijale tasuta. REV/tasulisel õppekohal on korduseksamid õppijatele tasulised. Tasu suurus sellel õppeaastal on 20€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Siia tuleb vastus

Viited

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/