User:Klomper

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerstin Lomper

Esitamise kuupäev: 22.10.2015

Essee

Kursuse esimeseks eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Kursuse põhirõhk on kohtumistel esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest, avardamaks maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevasest tööst ([[1]]).

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus algas 26. augustil Inga vau, Merle Varendi, Juri Tretjakovi, Lauri Võsandi, Andres Septeri ning Kristjan Karmo poolt läbiviidud sissejuhatava loenguga. Inga Vau Rääkis õppekorraldusest ning sisekorrast, andis ülevaate õppekorralduse esmastest ja kõige hädavajalikumatest aspektidest. Tutvustati kõrgharidusruumi ning õppekorralduseeskirja, mis on meie, tudengite, jaoks kui Piibel. Lisaks räägiti ka akadeemilisest kalendrist ning ÕISist, millega isiklikult olen juba varasemast tuttav. Merle Varendi tutvustas tagasiside andmise võimalusi ning stipendiume. Juri Tretjakov andis ülevaate vajalikust tehnoloogilisest infost, Lauri Võsandi aga avardas silmaringi erinevate klubide ja gruppidega. Samuti võtsid esmases loengus sõna antud aine õppejõud Andres Septer ning Kristjan Karmo, kes tutvustasid õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainet ennast.

Teist loengut viis läbi Tiina Seeman, kes lõpetas IT Kolledži 5 aastat tagasi. Ta rääkis iseendast, mida IT Kolledži haridusega teha ning projektijuhtimisest, mis on osa tema igapäevaest elust. Lisaks on ta ka omandanud haldusjuhtimise eriala, milles küll töökohana rakendust leida ei soovinud. Juba esimeses töökohas avastas Tiina, et talle meeldib juhtida ning juhtimisvaldkond pakub huvi. Selle naise elukäik on üsna muljetavaldav ning inspireeriv – mõnda aega peale lapse sündi otsustas õppida IT analüüsi, olles samal ajal endiselt oma järeltulijaga kodune ning juba teisel kursusel läks ka tööle IT spetsialistiks. Seejuures tundis siiski, et tahab olla juht, korraldaja. Kusjuures IT valdkonnas on peale osava programmikirjutamise oskuse oluline ka hea juhtimine. Loengus sidus ta projekte ning projektijuhtimist eluliste olukordade ja näidetega, mis tõi mind arusaamale, et nii ongi – kõik toimingud inimese elus võivadki olla projektid. Planeerimine, eesmärk, tulemus.. Rääkis ka Moustafajevi raamatus „Delivering Exeptional Project Results“ tutvutud projektide läbikukkumise põhjustest. Tähtsaim neist oli see, et ei tehta endale selgeks, mis peaks olema lõpptulemus. Loeng pani mõtlema ning olles ise pisut kokku puutunud ettevõtluse ja ärindusega, tekkis tema toodud mõtetega samastumine.

Õppimisest, omast kogemusest, rääkis kolmandas loengus arendaja taustaga Elar Lang, kelle tegevusaladeks on veebirakenduste turvalisuse koolitused, veebirakenduste turvalisuse testimised ning küberkaitse õppused. It alaselt on ta läbinud pika koolitee erinevates asutustes. Aastatel 2001-2007 oli ka pikem paus koolitees mitmetel erinevatel põhjustel, kuid siiski leidis peale kõiki neid aastaid tee tagasi kooli. Esialgselt küll põhjusel, et tüdruksõber läks kooli ning oli kuidagi vaja oma aega sisustada, mis küll minu meelest kõige õigem põhjus ei ole – pigem on oluline ikka see, kui võtta vastu otsus, et nüüd tahan minna ja teha. Siiski läks tal juba kohe alguses koolis hästi, mis andis motivatsiooni ka edasiseks. Nagu ütles ta ise, et kui on antud võimalus, siis on tähtis tahta see ära kasutada. Kuna programmeerimist oli õppinud varasemalt omal käel juba 6 aastat, siis erialaste ainetega oli lihtne. Teiste ainetega aga pani ennast proovile, näiteks matemaatilise analüüsiga. TTÜ magistrisse minnes oli juba kool prioriteediks. Meelde jäi ka tema ütlus: „Tähtis on õppida õppima!“ Tuleb kohaneda olukordadega, erinevate rollidega, teiste mõistmisega. Tema sõnul ei ole kooli eesmärk teha inimesest spetsialisti, vaid anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse, laiendada taustateadmisi ja silmaringi. Edukus ei ole juhus, see on sinu valik. Kõige ohtlikum asi, mida endale teha, on mõelda, kui raske kõik on, või et inimene ei saa hakkama ning kõike on liiga palju – mida rohkem endale neid negatiivseid mõtteid sisendad, seda rohkem nii hakkabki olema. Loengus tõi ta oma slaidil välja ühe moto: „If you think you can or you think you can’t, you’re right“ – Henry ford, mis on olnud pikka aega ka minu motoks ning sama lausega slaidi tõi 2013. Aastal Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine loengus esinenud Merle Liisu Lindma ning mida mainisin ka juba toonases essees. Elar rääkis ka oma aja ning asjade planeerimisest – elus väga vajalik. Viimasele minutile asjade kuhjamine on viga. Kooli tuleks võtta kui tööl käimist. Nii nagu suhtud praegu oma õppetöösse, suhtu hiljem ka töösse. Ta tõi välja ka suhtumise paralleelid – kas teed ära asjad „kuidagi käib kah“ või „olen panustanud“. Väga kaasahaarav esitus!

Teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur“ pidas meile neljanda loengu Taavi Tuisk. Tema alustas süsteemiadministraatori tööga TTÜs 95.-96. aastal ühte serverit hallates. Töötas ka skypes ning hetkel töötab GrabCADis. Olles ise valinud seekordseks erialaks IT süsteemide administreerija, oli hea teada, et olulisel kohal on kõrge stressitaluvus, kuigi alguses käsitletud stressiteemast tekkis natuke justkui pessimistlik või negatiivne alatoon, oli aru saada, et tema töö on olnud pingeline. Oli hea kuulata, kuidas toimisid administreerijate tööd varem ning kuidas kõik on läbi aja muutunud. Tutvustas väga selgelt adminnide töökäike. Pean aga ausalt ütlema, et minul oli natuke raske jälgida aeglaselt ja ehk monotoonselt peetud loengut, seega esituse läbiviidavust ma niivõrd ei kiidaks (ehk ka seepärast tundis õppejõud loengu lõpus vajadust ise tähtsamad punktid üle korrata?). Et aga lõpp oleks positiivne, siis tõden, et teema ise oli huvitav ja kasulik ning oli näha, et pikaajaline kogemus on andnud tõesti head teadmised ning avara silmaringi.

Viiendana esines meile Kert Suvi teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Hariduselt on Kert veebispetsialist ning infosüsteemide arendaja. Töökogemuse pagas on tal üsna lai - veebidisainer/kodeerija, trükivailide küljendaja, testija, testijuht, ettevõtte juht. Juhib tarkvarateenust pakkuvat ettevõtet. Kert rääkis, et testimine on vajalik informatsiooni saamiseks ja riskide maandamiseks, mis on need põhjused miks ei testita piisavalt ning mis juhtub, kui ei testita. Kuigi testimisfaasis on lihtsam ja ka odavam vigu parandada, toovad ettevõtted ettekäändeid, miks mitte testida. Ta tõi välja ka põhjused, miks on vähe testijaid, näiteks, et see nimetus juba ise ei ole atraktiivne ning testimine on igav. Testimine on oluline tarkvara kvaliteedi jaoks. Kert tõi välja, et testija/testijuht peab olema professionaalne skeptik, peaks puuduma pime usk, oluline on teistsugune mõtlemine, tugev analüüsivõime ning kavalus. Ma ei ole ise üldse testimise valdkonna peale varem mõelnudki, kuid see loeng haaras tõesti kaasa ning tekitas huvi.

Kuues loeng rääkis sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Sellest rääkis meile Targo Tennisberg , kes on töötanud paljudes erinevates tarkvaratootmisega tegelevates ettevõtetes. Loeng oli üsna kiire ja üldine, oli palju materjali, mida püüti pooleteisetunnisesse loengusse ära mahutada. Jäid meelde laused „Tarkvara ei koosne vaid programmeerimisest“ ning „Programmeerijad ei tegele vaid programmeerimisega“. Arendaja teeb tohutult palju ka selliseid asju, mida töölepingutes kirjas ei ole ning sellega tuleb arvestada. Targo tutvustas erinevaid IT tööalaseid võimalusi, mille nimekiri oli tõesti üüratu, alustades juhtivanalüütikust lõpetades konsultandiga. Antud loengu puhul meeldis väga ka see, et lektor kaasas publikut näiteks oma töömahu viktoriinika, mille mõte oli näidata, millise metoodikaga hinnatakse tarkvaraprojekte.

„Oma IT ettevõte – GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel“ seitsmendas loengus tõi meieni Tanel Unt. Tema IT ettevõtja karjäär sai alguse üsna varakult. Juba keskkooli lõpus pidas ta ennast IT alal üsna osavaks. Veel enne 18-aastaseks saamists alustas ta ettevõtlusega ning jõudis noorena juba mitmes suures ettevõttes töötada ning omab praeguseks palju häid kogemusi ärivaldkonnas. Tanel Unt on näide sellest, kuidas mitte minna kergema vastupanu teed ja teha lihtsalt mingit palgatööd, vaid tõesti hingega ajada oma asja ja mitte alla anda. Kes tahab, see suudab. Navireciga koostöö algas Maksuameti töö kõrvalt ning muudkui arenes edasi. Navireci puhul otsustati mitte võtta investoreid, mis sundis neid olema algusest peale kasulikud, raha kasutust planeeriti mõistlikult. Ülikooli õpingud jäid pooleli, kuid kogemust on tohutult ning hea näide, et lihtsalt õpingute paber ei anna midagi juurde, kui reaalsel neid õpinguid elus kasutada ei oska ja tahtejõudu pole. Ka siin loengus toodi välja punkt: tuleb õppida õppima. Vabadus ise otsustada on põhjus, miks Tanel valis ettevõtluse, mitte palgatöö. Lisaks on olnud ka ebaõnnestunud startuppe, kuid kõigest on midagi õppida ning alla ei ole ta kavatsenud anda – püsivus viib sihile. Usun, et siiski kõik ei suuda nii hästi raskustega toime tulla ning igaühele ettevõtlus ei sobi, mistõttu enamik inimesi valib palgatöö. Kel aga vähegi tahtejõudu ja ambitsioone, hoidku nendest iga hinna eesti kinni. Loeng oli tõeliselt inspireeriv ja süstis minusse ka motivatsiooni.

Viimases ehk kaheksandas loengus tutvustasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak andmeanalüüsi ja mida sellega teha saab. Põhiliseks loengu läbiviijaks oli Oliver Kadak. Analüüsi on vaja pea kõikjal, analüütiku ülesanne on leida analüüsitu lisaväärtus. Juttu tegi ta ka näiteks andmeanalüüsi kasutusvaldkondadest, mille juurde tõi ta elulisi näiteid, mis pani palju pingsamalt kuulama – asju on enda jaoks palju kergem selgeks teha, kui osata seda millegagi samastada. Seega loengut oli mõnus kuulata. Lisaks tegi huvitavaks kuulamise ka see, et Oliver suhtles aktiivselt kuulajaskonnaga, mitte ei pidanud tuima monoloogi slaididelt mahalugedes. Teine esineja, Oleg Bogdanov, on spetsialist mitmes valdkonnas. Oma esimese koodiriba kirjutas ta aastal 1974, on sõitnud merd, tehes laeval IT tööd, tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutanud programme nii haiglatele kui pankadele ning viimasel ajal toimetab analüütikuna. Jällegi näide tohutult paljudest erinevatest IT võimalustest ning oli üks huvitavamatest loengutest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik loengud andsid mõista, kui palju võimalusi on meie valitud erialal ning üks olulisemaid omadusi on osata õppida õppima. Sain endale palju kasulikku informatsiooni ning mõtteid edaspidiseks. Põnevamaid teemasid uurin kindlasti omal käel edasi, ning loodan, et need aitavad mul tulevikus teha paremaid ja mulle sobivamaid valikuid.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [1]

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. [2]

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; [3]

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]

Korduseksamid ja -arvestused on RF õppekohal õppijatele tasuta. [5]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [6]

Küsimus 3 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Esimesel õppeaastal on akadeemilisele puhkusele võimalik minna ainult: tervislikel põhjustel - kuni kaheks aastaks; Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kuni üheks aastaks; Lapse hooldamiseks - kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks lisab üliõpilane avaldusele lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. [7]

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [8]

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. [9]

Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [10]

ÜLESANNE

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=21

Y=23

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. ([[2]])

27-21= 6 (EAP)

27-23= 4 (EAP)

4+6=10 (EAP)

1. semester 6*50€ = 300€ 2. semester 10*50€ = 500€

Seega tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 16 EAP ulatuses ning esitatav arve on 800€