User:Ejogi

From ICO wiki
Revision as of 08:48, 24 October 2015 by Ejogi (talk | contribs) (→‎Essee)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Evelin Jõgi

Rühm: DK14

Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2015

Essee

Minu senine haridustee on olnud juba päris pikk. Tallinna Tehnikaülikoolist sain bakalaureuse kraadi rahvamajanduses ja majanduse magistrikraadi omandasin Tartu Ülikoolist. Senine töökogemus on finantsvaldkonnast. Juba pikemat aega olen tundnud huvi IT valdkonna vastu ja alates sellest sügisest otsustasingi jätkata oma haridusteed Eesti Infotehnoloogia Kolledži kaugõppes.

Juba esimene loeng [1] oli väga positiivne kogemus. Kõiki esinejaid oli nauditav kuulata. Tutvustati IT Kolledžit ja õppetöövälise tegevuse võimalusi ning anti ülevaade kõige olulisemast õpingukorralduses. Samuti tutvustati eriala, kust jäi enim meelde 6 soovitust paremaks toimetulekuks. Nii mõnigi neist oli selline, mida on vahel hea meelde tuletada. Eriti tihti pean endale meelde tuletama soovitust "ära karda!".

"IT projektijuhtimise" loengus [2], mida viis läbi Tiina Seeman, meeldis mulle eriti, kuidas ta süsteemselt mõtleb ja erinevates asjades seoseid näeb, see väljendus nii ennast tutvustades kui ka IT projektijuhtimisest rääkides. IT valdkonnas töötava inimesele on see oluline omadus. IT projektijuhtimisest oli palju kasulikke praktilisi näiteid tegelikest olukordadest, mis töö käigus tekivad, mida võibolla projektijuhtimise teooriatundides ei kuule. IT projektides on eriti oluline tellija ja projekti tegijate vaheline suhtlus, projekti skoop tuleb detailselt läbi mõelda ja paika panna, et tellija saaks, mida soovib ja mõlemad osapooled oleksid tulemusega rahul. Kõlama jäi mõte, et on oluline, et lisaks projektijuhile oskavad ka projekti liikmed näha suurt pilti, see kehtib kindlasti ka teistes valdkondades.

"Õppimisest. Omast kogemusest." loeng [3], mida viis läbi Elar Lang, oli väga õppima motiveeriv. Edukas õpiprotssess oli väga süsteemselt kirjeldatud ja toodud praktilised näited ja nõuanded. Julgen arvata, et tudengisündroomil ja valesti valitud erialal on päris suur korrelatsioon. Enda kohta võin tuua näite, et kui alustasin Tallinna Tehnikaülikoolis rahvamajnduse erialal õpinguid, siis vähemalt esimestel aastatel olid mul enamus kodutööd enne tähtaega esitatud. Magistris avastasin, et teen asju viimasel hetkel enne tähtaegu ja tagantjärgi hinnates ma arvan, et üks oluline põhjus võis olla selles, et mulle tundus sellel erialal õppides oppimine kohustus mitte meeldiv ajakasutus. Ma olen olnud enamasti õpingutes edukas, sest ma olen pühendunud ja kohusetundlik, aga see ei olnud midagi, mida ma oleksin nautinud.

"Millega tegeleb süsteemihaldur" loengust [4], mida viis läbi Taavi Tuisk, saime ülevaate süsteemiadministraatori tööst ja sellest, kuidas see on aja jooksul muutunud. Oleks oodanud rohkem rõhuasetust sellele, kuidas tänapäeval süsteemihalduri tööpäev välja näeb, mitte ajaloo ja tänapäeva võrdlusele. Näited minevikust on samuti head, kuid natuke liiga palju infot oli selle kohta, et kuidas kunagi on seda tööd tehtud. Taavi toodud näited õpetasid, kui olulised on töövahendid, mida kasutatakse.

"Testimine ja tarkvara kvaliteet" loengus [5] selgitas Kert Suvi, et miks on testimine vajalik ja tutvustas testimise erinevaid tasemeid. Testimise eesmärgiks on saada informatsiooni ja seda peaksid tegema erinevad osapooled projektis. Info on oluline, et maandada riske ehk siis testimine mõjutab tarkvara kvaliteeti. Kert rõhutas juba alguses, kui oluline on laisilmaring, viidates, et erialavälisel ametikohal töötavad tudengid võtaksid seda kui kõige väärtuslikumat kogemust, mis tuleb tulevikus kindlasti kasuks. Ma olen mõelnud, et ma sooviks olla pigem arendaja, aga mingil perioodil ma tahaksin kindlasti ka testimist proovida. Hea arendaja oskab vajadusel mõelda ka kui testija.

"Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" loengus [6] tutvustas Targo Tennisberg projekti protsessi ja arendaja rolli projektis. Riskide maandamiseks on väga oluline, et programmeerija mõtleb kaasa, mitte ei kirjuta koodi ainult etteantud juhiste järgi. Arendaja töös on võrreldes teiste projektis osalejatega kõige keerulisem anda hinnangut, kui palju koodi kirjutamine võib aega võtta, samas on teistel osapooltel ootus, et arendaja oskab seda hinnata. Targo rõhutas, et tulevikus saab üha olulisemaks spetsialiseeritud väärtuse pakkumine, mis on kvalitatiivselt teistsugune, kui see, mida pakub keegi teine.

"Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" loengus [7] rääkis Tanel Unt oma ettevõtluse kogemustest. Ettevõtja peab olema valmis muutusteks ja oskama tegutseda ebastabiilses keskkonnas.

"Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" loeng [8], mida viisid läbi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, ...

Eriala tutvustavale ainele kohaselt sai loenguseeriast väga hea ülevaate erinevatest IT valdkonna ametikohtadest. Hea IT töötaja on pühendunud ja võimeline õppima. Palju loeb suhtumine, sa pead tundma huvi selle vastu, mida teed. Igast loengust jäi kõlama mõte, et programmeerimise oskus on väga oluline, olenemata sellest, millisel ametikohal sa IT valdkonnas töötad. Üldse on erinevatel ametikohtadel oluline osata ka teisi asju peale oma töö jaoks vajaliku spetsiifilise oskuse. Näiteks hea projektijuht on programmeerinud, hea programmeerija oskab mõelda kui testija ja hea testija oskab programmeerida. Samuti tuli välja igast loengust, et väga oluline on koostöö ja suhtlus, et projektid oleksid edukad ja kõik osapooled rahul. Rõhutati ka seda, et kui võimalik, siis tuleks korduvaid tegevusi automatiseerida. See on IT inimestele õige mõtteviis, sest paljude IT projektide eesmärk on teistes valdkondades töö lihtsustamine ja efektiivsemaks muutmine, näiteks võib tuua finantsvaldkonna, kus töö lihtsustamiseks tellitakse majandustarkvarde arendamist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[9]. Kordusarvestusele registreerutakse ÕISis[10]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[11]. Riigifiantseeritaval õppekohal on kordusarvestus tasuta[12]. Tasulisel õppekohal õppijatele maksab kordusarvestus 20 eurot[13]. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[14].

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikele 21 on üliõpilasel õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui: 1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75 protsenti või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril; 3) tema õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.[15]

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna sissetuleku suurusest ühe pereliikme kohta. Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikele 72 esitab üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas. Minimaalne ainepunktide arv semestris on 22,5 punkti.[16]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, siis tuleb järgmisel semestril tasuda 6 EAPe eest. Kui teisel semestril tehakse 28 EAPd, siis kokku on esimese õppeaasta eest 49 EAPd ja tasuda tuleb 5 EAPe eest.[17][18]

Esimese semestri eest esitatakse arve 300 eurot ja teise semestri lõpus 250 eurot.[19][20]

Viited

  1. ↑ Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2015) kaugõpe" (Kristjan Karmo, Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) 25. september loengusalvestus
  2. ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus
  3. ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus
  4. ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus
  5. ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus
  6. ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus
  7. ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus
  8. ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus
  9. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.
  10. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1.
  11. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.
  12. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.
  13. ↑ 30.06.2015 rektori käskkiri nr 3-1/121-15 "Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal" P.5
  14. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.7.
  15. ↑ Õppetoetuste ja õppelaenu seadus1, RT I, 23.03.2015, 280
  16. ↑ Õppetoetuste ja õppelaenu seadus1, RT I, 23.03.2015, 280
  17. ↑ Õppkorralduse eeskiri P1.2.18.
  18. ↑ Õppkorralduse eeskiri P1.4.9.
  19. ↑ Õppkorralduse eeskiri P1.2.19.
  20. ↑ 29.06.2015 rektori käskkiri nr 3-1/120-15 "Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal"
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ejogi&oldid=94672"