User:Kleemets
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kristo Leemets
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2015
Essee
Pärast seitsme loengu läbivaatamist sain aru, et kõik loengud on omavahel kuidagipidi seotud. Mitmes ettekandes mainiti projekti juhtmist ja selle tähtsust. Samuti rõhutati mitmeid kordi, kui oluline isik on projektijuht ning läbimõeldud projektiplaan on projektis number üks. Läbivalt kasutati ka lauset : "Tähtis on õppida õppima!". Sain targemaks, mis seisus on IT-valdkonna tööturg ning missugustele ametitele tulevikus kandideerima saab hakata. Paljud loengupidajad tõid välja, et tänapäeval ei ole programmeerija ainult programmeerija, vaid midagi rohkemat.
IT projektide juhtimine
Kõige tähtsam ei ole alati oskuste omamine, vaid peab olema keegi, kes oskaks neid oskusi juhtida. Projekt on ühekordselt saavutatav eesmärk. Projekt on alati kliendi jaoks vajalik, eriti peaksid seda endale rõhutama ja meelde tuletama tehnoloogia valdkonna inimesed. Pidevalt peab olema suhtluses lõppkasutajaga või kliendiga, kes selle projekti on tellinud. Projektijuhtimise erinevad dimensioonid : aeg, skoop, raha, kvaliteet ja pingutus. Väga vähe on projekte, kus peavad kõik parameetrid paika. Projektijuhi roll on kohaneda muutustega ja seeläbi saavutada parim tulemus. Projektiplaani tuleb pidevalt täiendada ja vajadusel muuta. Kõiki asju ei ole võimalik alati ette planeerida. Pidevalt võib muutuda turuolukord, inimeste võimekus või kliendinõudmised. Alati on mõistlik panna kuskile projekti keskele puhveraeg. Projekti riskid tuleb läbi mõelda, aga ei tohi neisse kinni jääda. Projektijuhil peaks olema suurema mahulises projektis juhtgrupp, kellega vastavatel teemadel arutleda või nõu küsida. IT ei lõppe ära peale arendust, tähtis on järel tegevused (testimine, koolitus, projekti esitlus). (Seeman, 2015)
„Õppimisest. Omast kogemusest.“
Inimene peab enda jaoks seadma kindlad eesmärgid. Ilma eesmärgita ei ole kuskile püüelda. Ülikoolis on tähtis õppida õppima. Inimene peab ennast pidevalt täiendama ja kohanema uute olukordadega. Ülikooli eesmärk on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse, laiendada taustateadmisi ja silma ringi. Inimene peab alati pigem suhtuma rasketesse asjadesse positiivselt, sest selline suhtumine toob edu. Kui üliõpilane saab esimeste ainetega vedama, siis ülejäänud peaks olema lihtne, sest siis on üliõpilane endale tõestanud, et saab hakkama. Kui üliõpilane on enda eesmärgiks seadnud kooli lõpetamise, siis eesmärgini jõudmist aitab ülikoolis kaasa õpiplaan ja „ToDo“ nimekiri. Võimalusel vältida olukorda, kus asjade tegemine jääb viimasele minutile. Seda saab ennetada tehes eelpool mainitud asju (õpiplaan, „ToDo“ nimekiri). Kooli oleks vaja näha kui tööna, kus õppeained on projektid. Selline mentaliteet tõstab õpilase suhtumist kooli ning see kandub edasi töösse. Seoste leidmine IT-s on kriitilise tähtsusega, selleks ka ained nagu matemaatika ja füüsika.(Lang, 2015)
Millega tegeleb süsteemihaldur
Süsteemihaldurid peavad olema väga suure stressitaluvusega ja leidlikud. Tänapäeval peavad süsteemihaldurid oskama programmeerimist, sest see lihtsustab nende tööd. Laias laastus võrreldes 1990. aastate lõpuga ja 2000. aastate algusega on tänapäeval süsteemihaldurite tööd tehtud mitmeid kordi mugavamaks ja lihtsamaks. Peamiselt on uuendused tehtud meeskondade struktuuris, uuenenud on töövahendid, serverid on viidud pilve ja nõudmised süsteemihalduritele (peavad oskama programmeerimise). Samuti on mindud üle „Waterfall“ tööpõhimõttest „Scrum“ tööpõhimõttele. Süsteemihalduri töö on ajapikku paljugi muutunud. Nad peavad töötama meeskonnas, mis suudab kõike käigus hoida. Süsteemihalduri peamiseks ülesandeks on peensusteni teada, mis moodi töötab süsteem kõige all. Ametieetikast peavad süsteemihaldurid kinnipidama ja seda mitte rikkuma. Kliendi isiklikud andmed peavad jääma ainult kliendi silmade jaoks. (Tuisk, 2015)
Testimine ja tarkvara kvaliteet
Testimine on vajalik selleks, et saada kätte infot ja maandada riske. Kõigi jaoks on testimine vajalik, et katsetada erinevate funktsioonide toimimist. Hetkel on tööturul testijate kui spetsialistide puudus, seega testitakse liiga vähe. Peamised ettekäänded miks ei testita: testimine on kallis,testimine ei loo väärtust ja testimiseks ei jää aega. Testima peaks tellija (tellimus), analüütik (analüüs), arendaja (kood), testija (kaotus), tellija (lõpptulemus), lõppkasutaja (kasutuskogemus) ja admin (paigaldus/hoodus). Testija peaks olema pessimist/skeptik ning suutma mõelda enda peaga ja samuti väljaspool kasti. Testijate töö enamasti ei ole igav, sest testijate tööülessandeid on mitmesuguseid ja testijate tüüpe on mitmeid. (Suvi, 2015)
Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda
IT on kliendirahulolu poolest võrreldes teiste tööstusharudega üks madalaimaid. Tarkvara arenduses on vaja palju tugiinimesi, mitte ainult programmeerijat. Tarkvara ei koosne vaid programmeerimisest ning samuti ei tegele programmeerija ainult programmeerimisega. IT projektide ebaõnnestumise (ei saanud üldse valmis, läks üle eelarve/tähtaja) tõenäosus suureneb, kui kasvab projekti suurus. Põhjuseks rohkem inimestevahelisi suhteid. Iga tarkvara projekti on põhimõtteliselt tundmatu. Tarkvara projektide edu võtmed: 1.) probleemide ennetamine ja riskide maandamine 2.) valmisolek teha tegevus, mis jäävad väljaspoole sinu ameikirjeldust 3.) efektiivse kommunikatsiooni võime 4.) valmisoleks ootamatusteks. Enamik IT tööst on kommunikatsiooni edastamine. IT sektoris on maksustamispoliitika samasugune nagu teistes valdkondades. Tähtsal kohal on nõudluse ja pakkumise suhe. Tarkvaraettevõtted võib laiaslaastus jaotada kaheks - konsultatsiooniärid ja tooteärid. Enamik Eesti IT ettevõtteid on konsultatisooniettevõtted. IT muutub tulevikus tarbeaineks (teenust pakutakse turul ilma kvalitatiivsete erinevusteta). Inimesed ise muutuvad tehnoloogia tõttu. Tulevikus kaob rohkem töökohti kui neid asemele tuleb. (Tennisberg, 2015)
Oma IT ettevõte – GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel
IT ettevõtte loomisele peab olema inimene olema tugeva isiksusega, sihikindel, entusiastlik ja järjepidev. Kõige parem viis eduka IT ettevõtte algustamiseks on proovida ning peale läbikukkumist uuesti proovida. Meeskonna koostamine on äärmiselt raske tegevus ja selle oskuse saamiseks on ainuke võimalus kogemus. Ettevõtjane pead sa olema psühholoog, finantsarvestaja, müügimees, raamatupidaja ja muidugi pead oskama enda erialast tööd. Ettevõtluse suurimaks plussiks on vabadus. Ettevõtjana saad ise teha otsuseid ning neid ellu viia. Tegelikus on see, et enda ettevõtte maha müümisega ei tohi kiirustada. Ettevõtja igapäevane töö seisneb probleemide lahendamises. Investorite otsimisel peab erilist tähelepanu pöörama just meeskonnale. Ideid on paljudele, aga vähestel on tugev meeskond, sellesse on nõus investorid kergemini investeerima. Palgakulud on ettevõtluse kõige suuremad kulud. Alustaval ettevõttel on mõistlik omada palju väikseid kliente kui paari üksikut suurt klienti. Erilahenduste tegemine erinevatele klientidele peab olema tehtud peale suuri kaalutlusi, sest see võib endaga kaasa tuua palju lisatööd. Äripartnerite valikul peab veenduma, et partner soovib sinuga koostööd teha. Kvaliteetse tarkvara taga on suured investeeringud, aga pikas perspektiivis tasuvad nad ennast ära.(Unt, 2015)
Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat
Infotehnoloogia, statistika ja analüütika kokku panemisel tekib data scientist. Ennem tarkvara välja laskmist oleks mõistlik teostada tarkvara eelanalüüs. Alati on olemas andmeid, mida eelanalüüsida. Eelanalüüside tegemine on vajalik igas valdkonnas, näiteks teostatakse analüüse igapäevaselt panganduses, lennunduses, transpordis, toidlustuses jpt valdkondades. Analüütilise IT-inimese ülesanne on lisada lisaväärtust. Riskianalüüs tugineb alati vastavatele andmetele. (Bogdanov,Kadak, 2015)
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kokkulepped arvestuse tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ja kordusarvstusele peab registreeruma ÕIS-is. Registreeriumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal on tasuta. REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.(IT Kolledž, 2015)
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; d. on kajastatud kogemusest õpitut; e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. (IT Kolledž, 2014)
EIK võib õppekava täitmisel arvestada õppuri varasemaid õpinguid ja erialast töökogemust vastavalt dokumendile „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord” Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.(IT Kolledž, 2015)
Ülesanne
X väärtus 26 ja Y väärtus 26
Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 2 EAP ulatuses. Esitatav arve on 100€.
Viited
Seeman, T. (03.09.2015) IT projektide juhtimine [1]
Lang, E. (10.09.2015) "Õppimisest. Omast kogemusest." [2]
Tuisk, T. (17.09.2015) Millega tegeleb süsteemihaldur [3]
Suvi, K. (24.09.2015) Testimine ja tarkvara kvaliteet [4]
Tennisberg, T. (01.10.2015) Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [5]
Unt, T (08.10.2015) Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [6]
Bogdanov, O. Kadak, O. (15.10.2015) Andmekaevandamine ja analüütka ning muud põnevat [7]
IT Kolledž (12.03.2015) Õppekorralduse eeskiri [8]
IT Kolledž (28.01.2014) VÕTA kord [9]
