User:Arzirk

From ICO wiki
Revision as of 02:56, 27 October 2015 by Arzirk (talk | contribs) (essee)
Jump to navigationJump to search

Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Autor: Arti Zirk

Esitamise kuupäev: 2015-10-27 (tegelt pidi valmis olema 2015-10-22 ja ma ei andudn teada ka, et ma selleks ajaks valmis ei saa...)

Essee

Augustis toimunud esimeses loengus räägiti meile üldiselt kooli elust ja sellist tuutor tunni juttu nagu näiteks, et tööd tuleb varakult õigeks ajaks ära teha (see siin ilmselgelt selleks ei kvalifitseeru), õppida tuleb ja muud sellist. Räägiti veel ka IT Kolledžis õppimise tehnilistest pooltest nagu näiteks EAP'de arvutamine, stipendiumid, õis ja moodle, ning ka sellest, et kui mingid kalad on erinevate süsteemidega siis tuleks Jurile sellest kurta. Räägiti ka veel sellset ,et Õppekorralduse eeskiri on IT Kolledzi piibel mille järgi kogu elu käib. Lugesin selle paar korda läbi ning isegi üllatavalt arusaadav tekst oli seal, sain paari koha pealt natuke tarkgemaks. Lauri rääkis meile esimesel loengul ka Robootika ja Linux Usergroupist ning ka teistest asjadest millest on võimalik osa võtta peale kooli

Teine loeng esines meile Tiina Seeman kes on üks IT Kolledzi vilistlane. Ta rääkis meile projektide juhtimisest näidates suurel ekraanil ilusaid word cloude ning kolmnurki sellest mis pms taandusid selleni et sul on Aeg, Raha ning projekti Suurus ning nüüd katsu sa nende kolme vahel tasakaal leida, kui tasakaalu ei leia siis pms projekt arvatavasti feilib. Ma pärast küsisin ta käest, et kas tal mõni enda tehtud projekt on feilinud täiega aga mingit sirget vastust ma kahjuks ei saanud.

Kui kellegil on aega siis võib seda defconi talki vaadata DEFCON 17: Adam Savage - Failure

Kolmandas loengus käis meil külas Elar Lang kes rääkis õppimisest. Tema loeng oli suht häid pointe täis selle kohta kuidas õppida ning kuida maksimumi saavutada. Cumlaude exceli tabel oli päris huvitav lahendus, pms suur TODO/analüüsi leht selleks et kool lõpetada. Kui paned endale eesmärgi paika ning suudad ennast pidevalt tagant sundida et see eesmärk saavutada siis on kõik võimalik.

Neljandas loengus esines Taavi Tuisk, räägitakse, et ta rääkis sellst mida teeb süsteemihaldur. Ütlen ausalt ära, ma kahjuks ei jõudnud sinna loengu, teiste käest kuulsin, et tema esitlus oli väga igav olnud, keegi isegi oli seal padjaga loengu saali laua peal magandud samal ajal ja ech360'st seda järgi vaadates saan täesti aru miks nii võis juhtuda.

24. sept käis rääkimas Kert Suvi tarkvara testimisest. Tema loeng mulle väga meeldis, sest tarkvara testimine on tänapäeval väga hädavajalik. Selles loengus oli ka seal lahe mõte mis läbi käis, et enamus Eesti IT lahendusi on põlveotsas tehtud häkid ning githubis või mujal olevaid eesti riigi poolt avalikustatud koodijuppe vaadates siis see väga ei üllata.

Üks varasem IT Kolledži loeng sarnasel teemal on üleval youtubes mis on nagu minu arvates väga lahedalt ette kantud Open Lecture by James Bach on Software Testing peale selle vaatamist hakkad üsna kindlasti testimisest natuke teistmoodi mõtlema.

Kuuenda loengu andis meile Targo Tennisberg. See on üks loeng kuhu ma väga oleks tahtnud jõuda. See kui loengut alustatkse võluri kostüümis saab ainult head tõotada

Targo rääkis tarkvara programmeerija elust, et progemine on ainult üks külg. Tarkvara programmeerija peab oskama teha ka üsna palju muid asju nagu meeskonnaga suhelda, koodi testida, koodile dokumentatsiooni kirjutada sest mitte keegi muidu ei saa aru mis toimub koodis peale seda kui see on paar nädalat kusagil git repost seisnud (on juhtunud, ei olnud tore). Kõik see viib selleni, et ilma hea suhtlus oskuseta ei ole võimalik ühtegi tarkvara arendus projekti edukalt lõpuni viia.

Tanel Unt rääkis meile seitsmendas loengus oma firma loomise kogemustest. Sealt loengust sai üsna mitmeid ideid kõrvataha pandud nagu näiteks, väike firmas töökaaslaste valimine on pms sama mis elukaaslase otsing, kui ei klapi siis no ei saa lihsatl korralikult tööd teha, oma töötajaid on vaja motiveerida, ja tarkvara testimine on tähtis nagu ühes eelmises loengus räägiti, üks väike tip oli, et genereeri enda süsteemile 100x rohkem kliente külge ja vaata kus kohas võib tulevikus tekkida kasvu probleeme, neid probleeme on alg staduiumis kergem lahendada kui seda hiljem teha. Lõpus jagati ka infot selle kohta kuidas nende süsteem praegu töötab ning kuidas nad gps asukoha navigeerimis süsteemi kasvatasid läbi aastate

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak andmeanalüüsist. Selle loengu saab kokku võtta lausega, et ilma andmeanalüüsita elaksime me jätkuvalt keskajas. Kogu tänapäevane ühiskond sõltub andmeanalüüsist, et õige aegselt sinu pakk kulleriga kohale jõuaks, ühistransport liiguks kõige optimaasemalt just sinna ja siis kui seal kõige rohkem rahvast ootamas on, igasugused finants ja riski analüüsid, jne..

Väga lahedad loengud olid. Kogemustega inimesi on alati lahe kuulata ja nende vigadest siis õppida ning muid nippe kõrva taha panna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

  • Kaua on võimalik arvestust järele teha?
  • Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
  • Mis on tähtajad?
  • Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
  • Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastused
  • Arvestust on võimalik järgi teha kuni järgmise punase jooneni. [1]
  • Akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased kes soovivad kordussooritust teha peavad tegema avalduse õppeosakonda. Kõik teised peavad ennast registreerima ÕIS-i Kordussoorituste lingi alt.[2]
  • Kordussooritusele registreerimine peab toimuma 2 päeva enne kodussooritust. [3]
  • Tastuta õppekohal on kordussooritus tasuta. [4]
  • Tasulisel õppekohal tuleb kordussoorituse eest maksta 20€. [5]

Küsimus 2

  • Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
  • Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
  • 1. Õppeainete deklareerimine [6]
    2. Lõppenud akadeemilised liikumised [7]
    3. Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine [8]
    4. Akadeemilise puhkuse avalduse lõpetamine [9]
  • Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [10]

Ülesanne

  • Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?
  • Kui suur on teile esitatav arve?
Vastused
  • Kuna ühe semestri minimum on 27 EAP-d siis esimese semestri lõpuks on vaja tasuda 27-20=7 EAP-d ja teise semestri lõpuks on vaja tasuda 27-22+7=12 EAP-d [11]
  • Kuna üks mittesooritatud EAP on 50€ siis on vaja teise semestri alguses tasuda 350€ ning kolmanda semestri alguses 600€ [12]

Viited