User:Aaasalai
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Annely Aasalaid
Esitamise kuupäev: Loodame parimat
Essee
Läksin „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele vastu rõõmsa meele ning optimismiga. Seda siis just peamiselt erialatutvustuse osa pärast. Kuna olen tulnud IT-valdkonda täiesti kogenematuna, siis ootasin silmaringi avardavaid sõnavõtte, mis teeksid mulle selgeks, kuhu ma ennast õieti seganud olen.
Esimesena kuulasin Tiina Seemani loengut IT projektide juhtimise teemal[1]. Kuna olen muudes valdkondades projektijuhtimisega tegelenud, siis ootasin põnevusega infot, kuidas see kõik IT valdkonda edasi kandub. Lektor ei valmistanud pettumust ning tekitas huvipakkuva pildi projektijuhtimisest IT-s. Eriti jäi mulle kõrva tema mõte, et projekti tehakse kliendi jaoks, mitte arendajate ega tööandjate jaoks. Klienti peab hoidma kursis asjade käiguga ning tema soovidele tuleb (võimaluste piires) vastu tulla. Lisaks oli põnev mõttekäik, et projektijuhi väärtus on muutustega toimetulek – kui kõik läheks ludinal, siis ei oleks seda ametikohta vajagi. Ning kõige olulisem – raha PEAB alati juurde küsima.
Järgmisena nägin Elar Lang’i loengu teemal „Õppimisest. Omast kogemusest“[2]. Kuna olen varem päris palju olnud seotud koolitusvaldkonnaga ning kuulnud „õppima õppimisest“ söögi alla ja peale, siis ei olnud ma sellest teemast just eriti vaimustuses. Sellegi poolest on hea endale aeg-ajalt ka kõige vanemaid tõdesid jälle meelde tuletada. Näiteks jäi mulle kõrva tuntud Henry Ford’i tsitaat “Whether you think you can, or you think you can't--you're right.” Kui ma otsustasin IT Kolledžisse kandideerida, hoidsin seda üpriski saladuses. Ka juba sissesaanud, ei julenud ma seda suuresti laiale maailmale kuulutada – ootan vähemalt ühe semestri ära, siis näen, kas üldse hakkama saan.. See tsitaat aga tuletas mulle meelde, et ma kas otsustan hakkama saada või mitte ning muidugi saan! Peale seda loengut otsustasin, et minu õpingud ei ole enam salajane „vaatab-mis-saab“ hobi, vaid otsus, et ma tulin, õpin ning saan hakkama.
„Millega tegeleb süsteemiadministraator“ oli üks järjekordsetest oodatud loengutest[3]. Kahjuks aga pean tunnistama (riskides sellega ehk essee hinde madaldamisega), et sellest loengust ma eriti aru ei saanud. Lektor Taavi Tuisk valdas oma teemat väga hästi ning rääkis sügavuti süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli see aga liiga keeruline ning praeguste teadmiste põhjal ei mõistnud tihti asja sisu. Proovin loengut ehk peale esimest õppeaastat uuesti kuulata ning siis saan kindlasti ajale paremini pihta.
Kert Suvi rääkis „Testimisest ja tarkvara kvaliteedist“[4]. See oli minu jaoks väga põnev ning sain uut arusaamist IT projektide elutsüklist. Lisaks, kuna sain teada, et testijatele meeldivad kassid + minule meeldivad kassid => minust võib saada testija. Igal juhul oli meeldiv näha oma valdkonnast innustunud inimest ning tema ettekanne tekitas kindlasti huvi ka testimise kui protsessi vastu.
„Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“[5] loengut pidas Targo Tennisberg ning andis oma esinemise jooksul edasi palju põnevaid mõtteid, mis mõjusid koos inspireerivalt. Näiteks rääkis ta sellest, et oluline ei ole idee vaid teostus - 1% edust moodustab idee ning 99% töö. Lisaks peame me olema võimelised eristuma. Mitte osutama sama teenust, mida teised, vaid midagi erilist ning sealhulgas kvaliteetset.
Tanel Unt rääkis oma IT ettevõtte loomisest ja selle juhtimisest[6]. Oli näha, et ta on palju vaeva näinud ning väga sihipäraselt edasi liikunud. Selles mõttes tekkis isegi väheke hirm – kas mina üldse oleksin selleks valmis. Nagu ta ka ise ütles – enamus Start-Up’e kukkuvad läbi ja see on normaalne. Niimoodi me arenemegi – kukkume läbi, et siis püsti tõusta, sellest õppida ning edasi minna. Eriti eredalt jäävad tema esinemisest meelde Kosovo seiklused.
Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsi olulisusest[7]. Toodi palju prakitlisi näiteid, kus andmeanalüüsi põhjal tehakse olulisi majanduslikke otsuseid. Jällegi rääkisid väga vaimustunud inimesed väga põnevatel teemadel ning kuigi töö sisust otseselt ei räägitud, siis igal juhul tekkis huvi ka selle ameti vastu. Väga motiveeriv oli ka nende lõpumõte, et selle asemel, et keskenduda mingisugusele praegu populaarsele IT valdkonnale, võiksime me avastada nö.äärealasid ning leida teemasid, mis pakuks just meile endale huvi.
Kokkuvõtteks leian, et aines läbitud teemad olid kõik vajalikud ning suurendasid minu arusaamist erialast ning tulevikuvõimalustest. Küll aga tekitas vahepeal mõtteid, et kas siis tõesti kõik õnnestuvad. Meie ette toodi noored, edukad ning üldiselt väga varakult oma valdkondades tegutsema hakanud inimesed. See tekitas natuke tunnet, et kas mina olen nüüd lootusetult hiljaks jäänud, et ma pole veel enda huvi suutnud defineerida ning sellega juba alustada. Oleks tahtnud kuulata ka nende inimeste lugusid, kes ehk peale kooli lõpetamist on kätt proovinud ühe ning teise ametiga ning ka vahel feilinud. Kuid kuidas nad on siiski sellest välja tulnud ja ka edu saavutanud.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
Eksamit on võimalik järele teha 2 semestri jooksul, st. ülejärgmise semestri punase joone päevani [8] Korduseksamile on kohustuslik registreeruda ÕIS'is, kusjuures registreeruma peab vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust [9] Kordussoorituse tasu 20 €, kehtib ainult tasulisel (OF) õppekohal.
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus:
1.Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud enne punase joone päeva [10]
2. Selleks kuupäevaks peab olema esitatud semestri õpingukava [11]
3. Registreerida ained, mida õpilane soovib läbida külalisüliõpilasena teises ülikoolis [12]
4. Esitada avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks [13]
Kui eksam on sooritatud positiivsele hindele, võib tudeng kahe semestri jooksul taotleda ühe korduseksami. Akadeemilisele õiendile läheb kahest eksamist kõrgeim hinne [14]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
X = 28EAP
Y = 21EAP
Kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt, siis aasta peale tuleb kokku 49 EAP-d. Vastavalt EIK Nõukogu otsusele[15] on õppekava täies mahus täitmiseks vaja läbida 27 EAP-d semestris, ehk 54 EAP-d aastas. Vastavalt näitele on sooritatud 49 EAP-d ning puudu on 5 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, seega peab õppur tasuma arve 250€.
Viited
- ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3.september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10.september loengusalvestus
- ↑ Loengu „Millega tegeleb süsteemiadministraator“ (Taavi Tuisk) 17.september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.september loengusalvestus
- ↑ Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ (Targo Tennisberg) 1.oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 1.oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15.oktoober loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P7.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P3.1.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.
- ↑ Protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013
