User:Mkonsa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marko Konsa

Esitatud: 27. oktoober, 2015

Essee

Erialatutvustuse aines käisid rääkimas väga erineva taustaga inimesed. Loengutes räägiti nii arendusest, testimisest, analüüsist, projektijuhtimisest - need aga annavadki kokku terve tarkvaraarenduse protsessi. Mõned loengud olid minu jaoks huvitavamad kui teised, kuid juurde andis nende loengute vaatamine kindlasti. Antud essees annan ma edasi esinejatest meelde jäänud lõike ja mõtteid.

Tiina Seemann rääkis IT projektide juhtimisest üleüldiselt. Projekti juhtimise oskus tuleb kasuks ka meie igapäevases elus. Inimesed peaksid planeerima oma elu täpselt samamoodi nagu planeeritakse projekte. Hea näitena selles osas tõi ta välja jõuludel kinkide ostmise. Sellega on kindel tähtaeg nagu projektidel. Ostud peavad olema läbimõeldud nii rahaliselt kui ka vaimselt. Selle peale mõeldes saab suhteliselt kiirelt selgeks, et tegelikult oleme me kõik puutunud kokku "projektide juhtimisega". Samuti rääkis ta põgusalt projektide läbikukkumise põhjustest. Kokkuvõttes projektijuhtimine on hästi tehtud siis, kui juhtimist pole tunda. Projektijuht peab saama hakkama näiteks olukorras, kus olulise rolliga inimene jääb haigeks ja pole võimeline tööle tulema. Sellisel juhul peab projekt siiski edukalt suutma edasi minna, kui seda ei suudeta, siis on projektijuht enda ametiga läbi kukkunud (Seemann, 2015).

Elar Lang rääkis õppimisest ning enda teekonnast arendajast testijaks. Rääkis kuidas tema leidis enda jaoks õppimise alles ülikooli ajal. Andis õpetlike näpunäiteid, kuidas oma tööd planeerida. Soovitas tekitada kava, märkida koduste tööde tähtajad ja teha töid enne õiget tähtaega. Üldine soovitus oli käsitleda koolis õppimist nagu tööl käimist. Olles Elariga tutvunud ka ühe teise koolituse raames, siis minu jaoks on Elar väga inspireeriv inimene. Kui tavaliselt tarkvaraarenduses inimesed liiguvad testijast arendaks, siis tema on teinud vastupidi ja leidnud viisi kuidas seda propageerida. (Lang, 2015).

Taavi Tuisk rääkis süsteemihalduri tööst. Kõige suuremaks üllatuseks minu jaoks oli süsteemihalduri suur kokkupuude programmeerimisega. Olles eelnevalt arvanud, et halduri peamisteks ülesanneteks on siiski ainult haldamine läbi liideste, siis selle loengu peamiseks infokilluks on kindlasti see. Samuti sain teada, et halduril peaksid olema ka teadmised turvalisuse ja jõudluse testimisest (Tuisk, 2015).

Kert Suvi rääkis testimisest ja sellega seonduvast. Rääkis testimise erinevatest valdkondadest, näiteks automaatiseeritud testmisest ja manuaalsest testimisest. Samuti rääkis ta palkadest, mis minu arust ei olnud kõige õigem lähenemine tudengitele, sest üritades tudengitel huvi tekitada ainuüksi palganumbrite abil ei ole hea. Küll aga oli huvitav kuulata tarkvaraarenduse teemadele vahelduseks ka testimisest (Suvi, 2015).

Targo Tennisberg rääkis kuidas tarkvaraarenduse maailma ellu jääda. Tema peamiseks õpetuseks minu jaoks oli see, et ei tohiks jälgida ainult oma töölepingus olevaid punkte. Ellujäämiseks oleks vaja vaadata suuremat pilti ja saada aru ka teiste infotehnoloogia suundade tööst (arendaja testimisest ja vastupidi) (Tennisberg, 2015).

Tanel Unt rääkis IT ettevõtlusest, ettevõtte majandamisest. Taneli peamiseks mõtteks, miks ta tahab ise ettevõtja olla on vabaduse omamine. Ettevõtluses ei tohi alla anda ühe ebaõnnestumise korral. Statistika näitab, et üks startup kümnest saab edukaks. Edukaks saamisel on meeskonna valik ja järjepidevus väga olulised. Nagu juba varemalt mainisin siis ebaõnnestumise korral ei tohiks kohe alla anda. Meeskond on ka väga oluline, sest ettevõtte algusaegadel ollakse nende inimestega koos rohkem kui oma perega. Kui inimesed kellega üritatakse ettevõtet luua ei ole motiveeritud ja mõtted ei sobi kokku, siis on väga raske majanduslikult ja tehniliselt edasi liikuda. Ettevõtet tehes peaks müüma oma toodet, mitte proovida seda igale kliendile vastavaks teha. Samuti ei tohiks asju proovida teha võimalikult kiiresti, pigem peaks mõtlema ikkagi ka pikemas perspektiivis, et toodet oleks võimalik hiljem edasi arendada. Andis mõisa ka testimise vajalikkusest (Unt, 2015).

Oliver rääkis andmete töötlemist selles valguses, et nende andmete kaudu oleks võimalik teha igasuguseid järeldusi. Meil oleks võimalik jälgida reaalajas inimeste käitumist internetis ning sellele vastavalt käituda. Kui inimene näiteks veebilehel kuidagi imelikult käitub, siis oleks võimalik kusagil baasis lipukene püsti tõsta ja sellele vastavalt järeldusi teha. Antud uurimise tulemusena on võimalik pakkuda nii reklaami kui ära hoida terrorirünnakuid. Teine teema oli turu uurimine. Turgu uurides on võimalik palju asju selgeks saada. Näiteks kui palju on võimalik müüa ning kuhu paigutada reklaami. Selliste uuringute tulemusena on võimalik üpriski hästi prognoosida potentsiaalset müüki.
Oleg soovitas otsida infotehnoloogias põnevust äärealadest (Bogdanov, Kadak 2015).

Antud loengutes oli palju huvitavat. Oli teemasid millest ma ei teadnud varaselt suurt midagi ja oli teemasid millest ma tunnen ennast tugevana. Üheks selliseks teemaks, milles ma end tugevana tunnen, on testimine. Kert Suvi aga ei jõudnud antud teemaga sinna, kuhu ma oleks tahtnud. Tema rääkimine oli väga pinnapealne ning ei jõudnud asja tuumani.

Elari Lang, keda ma juba varasemalt olen nimetanud selle loengusarja kõige inspireerivamaks inimeseks, oleks võinud rääkida rohkem enda päris erialast. Turvatestimine on kiirelt kasvav tarkvaraarenduse valdkond, mille olemasolust ja sisust võiksid tudengid rohkem teada.

Oliveri teema oli ka minu jaoks väga huvitav, kuid tegemist on tundmatu teemaga. Oskas asja huvitavalt rääkida ning tekitas huvi, et seda iseseisvalt edasi uurida.

Kokkuvõttes antud loengud olid asjalikud ning annavad kindlasti mingi ülevaate IT maastikul toimuvast.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kokkulepped arvestuse tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ning selleks registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (IT Kolledž, 2015). Kordussoorituse hind REV õpilastele on 20 €, RE õpilastele tasuta (IT Kolledž, 2015).

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aastal on õpilasel võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.Taotlemiseks ja katkestamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Maksimaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Tervislikel põhjustel ütleb arst, milline oleks soovitud puhkuse aeg. Lapse hooldamiseks on maksimaalne aeg kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Ajateenistuse ja muude põhjuste korral kuni üheks aastaks. Akadeemilise puhkuse aeg on võimalik teha järele eksameid ja arvestusi, esitades avalduse õppeosakonda. Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik deklareerida aineid kolmel erineval põhjusel. Juhul kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistusega läbimisega (IT Kolledž, 2015).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 22, Y = 24

Vastus

Kuigi ülesande püstitusest võib välja lugeda, et X EAP esimese semestri lõpuks ja teise semestri lõpuks Y EAP, ehk puudujääk oleks kõvasti suurem. Selle järgi oleks teisel semestril teenitud vaid 2 EAP. Arvan siiski, et ülesande püsitaja on mõelnud, et need X on EAP´de arv esimesel ja Y EAP´de arv teisel semestil, seega kokku X+Y.

X + Y = 46

27*2 - 46 = 8

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 8 EAP ulatuses õppekulusid. Arve suuruseks on 8 * 50 = 400 EUR.