User:Relken

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rain Elken

Rühm: DK14

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015

Essee

Kuivõrd ITK kaugõppes pole eraldi õppetöö algust kuulutavat traditsioonilist aktust ette nähtud, oli kaugõppuritele antud õppeaine raames toimunud esimene loeng kõige pidulikum üritus. Sooviti head õpingute algust, tutvustati üsna põhjalikult õppekorralduslikke küsimusi ning anti üheselt mõista, et asudes õppima ITK-sse - olete teinud täiesti õige valiku. Loomulikult manitseti, et kerge ei saa olema ning kõik ei lähe alati libedalt ning planeeritult, kaugõppe vormist tulenevalt tuleb õpingutes teha kompromisse töö- ja pereelu kõrvalt. Lisaks tutvustati võimalusi kuidas vabal ajal end erialaselt täiendada, nt robootikaklubi, üliõpilasesindus, codeclub. Ühtlasi anti suunised, kuidas antud aine läbi saada – essee loengumaterjalide põhjal + küsimused õppekorralduseeskirja kohta.

Teises loengus tutvustati IT projektijuhtimise eripärasid Tiina Seemani poolt. Lektoril on suured kogemused erinevates firmades töötamises, mistõttu oli põnev kuulata. Rõhutas projektijuhi vajalikkust ja vastutust kogu projekti õnnestumise seisukohast. Paljud IT projektid kipuvad ebaõnnestuma ning seda eelkõige puuduliku kommunikatsiooni tõttu, projektijuhil siin keskne roll tagada suhtlus tellija ja arendaja vahel. Huvitav oli ettekandes tähelepanu juhtimine tellija kui kliendile, et kogu projekti on ikkagi kliendi jaoks, projekti käigus loodav lahendus peab aitama realiseerida kliendi ärilisi eesmärke. Projektijuht peab algselt võimalikult selgelt kaardistama, mida täpselt klient vajab ning ilma milleta projekti kuidagi õnnestunuks lugeda ei saaks. Takistusi ja probleeme tekib töö käigus paraku ikka, projektijuht peab jooksvalt koordineerima nende lahendamist, nii et klient ja arendaja mõlemad oleks rahul.

Kolmas loeng oli põnev ja innustav. Elar Lang rääkis hästi – olles varasemalt pikka aega olnud iseõppijast veebiarendaja – kuidas ikkagi ilma ülikooli hariduseta edasi ei arene. Ise õppides esiteks kulub palju aega, kuniks kõik läbi proovid. Teiseks ei õpi ega tunne erialaseid spetsiifilise termineid, mistõttu on suhtlemine teiste arendajatega keeruline. Kõige olulisem moment ettekande juures oli 'õppida õppima' momendi rõhutamine, mis oli väga hästi selgeks tehtud. IT maailm muutub väga kiiresti, mistõttu peab koguaeg ka hiljem peale kooli lõppu aina juurde õppima. Tähtis on kujundada õiged õpiharjumused kohe, ülikooli alguses. Vältida tuleb tudengi sündroomi ning samm-sammult ja järjepidevalt pühenduda õppimisse.

Neljandas loengus tutvustas Taavi Tuisk süsteemiandministraatori köögipoolt. Taavi on väga pikka aega adminnimisega erinevates ettevõtetes tegelenud, valdab teemat. Väga palju on muutunud sysop’i töö, kus 90ndatel oli suurem rõhuasetus ise juppidest serveri kokkupanemine, praeguseks on olemas suured valmiskonteinerid. Tänapäeval on vajadus osata ka mõneti programmeerida, et mõningaid rutiine automatiseerida. Oluline on ametieetika ehk mitte sobrada kasutajate isiklikes andmetes. Loengus oli palju iseäralikke termineid, mida algaja IT inimene veel hästi ette ei kujuta, pisut oleks võinud neid rohkem lahti selgitada. Kokkuvõttes natuke sai sysop’i tööst aimu, palju asju jäi ka salapäraseks. Nagu ka Taavi ise ütles, sysop on nö taustategija keda reeglina ei pandagi (ka ettevõtte ülemuste poolt) tähelegi. Siis kui jama käes, vaadatakse sysop’i poole. Tema ülesanne on tagada, et jamasid üldse ei juhtukski.

Viies loeng käsitles tarkvara testimist ja selle vajalikkust, ettekandjaks Kert Suvi. Pean tunnistama, et ei osanud testimise kui sellise olulisust tarkvara arenduse protsessis varasemalt väärtustada, pidasin millekski igavaks ja tüütuks. Kert tegi väga hästi erinevate eluliste näidete varal selgeks testimise vajalikkuse ning et sellele saab ja ka tuleb läheneda professionaalselt. Testija peab olema parandamatu pessimist; ei tohi pimesi uskuda arendajat, kes väidab et asi töötab küll. Eestis panustatakse testimisse muu maailmaga võrreldes liiga vähe. Testimisel on võimalik ka spetsialiseeruda mõnele konkreetsemale alale, näiteks turvalisuse testija nagu kolmandat loengut andnud Elar Lang. Igatahes tänu Kerti ettekandele muutus testimise teema minu jaoks palju seksikamaks.

Kuues loeng oli sissepõige tarkvara arenduse maailma hingeellu, mida tutvustas Targo Tennisberg. Huvitav ja haarav loeng, meeldis alguses toodud paralleel kunagiste alkeemikutega. Sai palju selgemaks, et arendaja ei tegele sugugi ainult koodi kirjutamisega, sellele kulub isegi vähem osa ajast. Tegeleda tuleb erinevate ettenägematute takistuste kõrvaldamisega, rõhutab sarnaselt T.Seemani loengule kommunikatsiooni olulisust nii arendajate kui ka tellija-arendaja vahel. Võtmetähtsusega isik on projektijuht. Enamus IT projekte ebaõnnestuvad mitte tehnoloogilistel põhjustel. Tihti üritatakse erinevaid probleeme lahendada kirjutades rohkem ning paremat koodi. Enamasti ei vii see paremini sihile. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projektiga seotud inimeste arvu kasvades, kes omavad erinevat nägemust ja soove. Oluline on selgeks saada need pidepunktid, mis peavad kindlasti olema realiseeritud loodavas lahenduses. Ettekandes meeldis projekti mahu hindamise seisukohalt toodud mänguline võrdlus viktoriiniga, kus toimub suhteliselt pimeduses kobamine. Piiratud ajaga peab samas võimalikult mõistliku hinnangu andma, mitte keegi samas ei oma ettekujutust asja kogukeerukusest. Minu jaoks oli huvitav järeldus, kuidas Targo arvates edu saavutamiseks olulisem on teostus, mitte niivõrd idee. Üheltpoolt nõus – teostus määrab kuidas projekti tulemus kasutusse jõuab ning kas võetakse omaks, kuid idee peaks samas hõlmama teostuslahendust. Lihtsalt ideest on tõepoolest vähe abi.

Seitsmendal loengul tutvustas Tanel Unt oma IT äri püstipanemise võlusid ja valusid. Enda firmaga on üheltpoolt vabadus kõiges otsustada, mis sa teed ja mida ei tee, teiseltpoolt vastutad naha ja karvadega iga otsuse eest. Alustaval ettevõttes oleks kavalam omada pigem rohkem väiksemaid kliente, kui paari suuremat klienti. Viimase variandi puhul ühe kliendi ärakukkumisel võivad olla suured tagajärjed. Tähtis on ebaõnnestumisest, mida algajal ettevõtjal ikka ette tuleb, mitte pead norgu lasta, vaid teha omad järeldused – muuta äriplaani ning proovida uuesti ja paremini. Eriti väiksemas ettevõttes on väga oluline meeskond ja selle sisekliima, kõik peavad läbi saama ja üksteist tundma, kriitilisi situatsioone tuleb ikka ette. Meeldis lähenemisviis, kuidas (jõudlus)probleemide tekkimisel keskenduti tarkvara ja koodi optimeerimisele, mitte ei investeeritud rauda. Teatud maani saab ebaefektiivset tarkvara küll järele aidata võimsama raudvaraga, kuid õigem oleks kood paremaks teha. Huvitavalt mõjus vahepeal kajastatud Kosovo seiklused.

Viimases, arvult kaheksandas loengus sai aimduse, kuidas üldisemalt andmete taga peitub info. Ettekandjateks Oliver Kadak ning Oleg Bogdanov. Vaja on osata suurest andmemassiivist meile vajalik infot üheltpoolt välja sõeluda, teiseks seda analüüsida ning selle põhjal erinevaid järeldusi teha. Põhjaliku andmeanalüüsiga on võimalik kaardistada näiteks inimkäitumise mustreid, tuvastada ostueelistusi, mis omakorda aitab äri planeerimisel. Oli põnev loeng paljude näidetega reaalsest elust.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et antud kursus minu jaoks väga oluliselt laiendas IT maailmapilti, sai näha käsitlusi erineva nurga alt. Selle aine juures meeldis esinejate mitte väga akadeemiline kõneviis. Vabamalt, igapäeva töökeeles ning eluliste näidetega vürtsitatult sai mõtte väga hästi edasi antud ning oli hea kuulata. Tundus ka et kõik esinejad on oma eriala fanaatikud.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punasejoone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida ainet läbi viiva õppejõuga. Kordussooritusele registreeritakse ÕIS-is ning registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestus on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta, tasulisel õppekohal (OF) õppijale on see tasuline (20€ kord).

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: Hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb esitada ÕIS-i vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Varasemate omandatud pädevuste vastavust õppeainete väljunditele hindab VÕTA komisjon. Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus:

X=24

Y=26

IT Kolledžis on täies mahus täitmise määr semestris 27 EAP-d, aastas teeb see kokku 27 + 27 = 54 EAP-d.

Hüvitada tuleb 54 - (24 + 26) = 4 EAP eest. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, teeb see kokku 4 * 50 = 200 €