User:Tpoder

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Põder

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015

Essee

Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus oli palju lektoreid. Loeng oli kaugõppuritele nii infotund, avaaktus kui ka sissejuhatus ainesse „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Tund oli väga informatiivne ja õppekorralduse selgitustest oli palju kasu.

Teises loengus rääkis Tiina Seeman oma kogemustest projektijuhina. Tiina alustas oma karjääti klienditeeninduse valdkonnas Elionis. Seal sai temast projektijuht. Hiljem õppis ta juurde ka IT eriala, kuid leidis siiski, et soovib töötada juhina. Nii kaasaski ta oma IT haridused, eelnevate juhikogemustega ning töötab projektijuhina Savemedia ettevõttes. Projektijuhi töö nõuab hulgalist planeerimist, kannatlikkust ja võimet pidevalt olukorraga kohanduda. Projekti eesmärgiks on hallata tema juhitavat meeskonda ja koordineerida nende tööd, et välja saata toode kindlaks ajaks ning kindlate kuludega. Projektide läbikukkumise sagedaseks põhjuseks on läbimõtlematus. Juhi tasakaalustada on kolm peamist aspekti – skoop, ootused, tähtajad. Kõik need on limiteeritud ressurss, ning üldiselt kui tahta ühte rohkem, tuleb seda teha teiste arvelt, nt. tähtaja nihutamisel varasemale kuupäevale, tuleb ohverdada ootusi ja arvestada mõningate oodatud plaanide tühistamisega. Lisaks sellele jääb rahast alati puudu – projekti loomise eripära. Loengu võtab hästi kokku Tiina Seemani öeldud lause – hea team-ita ei tule head projekti, hea team-i moodustab projektijuht.

Kolmanda loengu pidas küberkaitse spetsialist Elar Lang ja ITK cum laude lõpetanud vilistlane. Elar rääkis õppimisest. Tähtsa aspektina toodi esile õppima õppimist. Tuleb osata sorteerida suurest hulgast infomürast spetsiifiline ja vajalik osa – siis saadab inimest edu nii koolis kui ka töökohal, olenemata mis tööga tegu. Kindla eesmärgi püstitamine õpingutes aitab püüelda millegi poole ja annab sihi. Õppima õppimine ei tule kasuks ainult koolis, vaid ka hiljem töökohas, kui näiteks tuleb kasutusele uus tarkvara, mida on vaja endale selgeks teha. Kasulik viis enda edukuse jälgimiseks on graafiku tegemine. Tuleb teha selgeks, mis tähtajaks ära teha mis ülesanded. Koolis tekkinud harjumused laienevad edasi ka töökohta – kooli hilineja hilineb ka tööle jne. Elar toob välja, et „õppimine hinde saamiseks“ on tema seisukohalt hea meetod, mis näitab, et inimene on võimeline aines nõutavad teavet omandama, isegi kui ta selle ära unustab teab ta, et võib selle uuesti selgeks õppida kui hiljem tarvis. Lisaks eelnevale soovitab Elar ka õppida majandust, et rahaga targalt ümber käia.

Taavi Tuisk tutvustas süsteemiadministraatori tööd. Taavi töökohaks on GrabCAD, kui eelnevalt on ta töötanud ka Ühispangas, Skype-is ja Eesti Kaitseväe peastaabis. Loengus toodi esile, et süsteemiadministraatori üks kasulikemaid omadusi on suur stressitaluvus. Lisaks sellele tuleb kasuks ka tervislik paranoia – leidmaks üles puudujääke kui toimub mingit sorti tarkvara uuendus või code release. Lisaks mainiti ka, et eelnevalt 1990 lõpust ja 2000 algusest läheb nüüd administraatoritel vaja ka programmeerimisoskust. Üldiselt on seda öelnud ka paljud teised ITK õppejõud – vahet pole mis eriala, kui tegu on IT-ga tuleb programmeerimisoskus kasuks, kasvõi ainult selleks, et paremini mõista arendaja vaatenurka. Süsteemiadministraator peab kinni pidama ametieetikast. Kasutaja andmetes nuhkimine kaotab usalduse, mis tähendab karjääri lõppu. Siinkohal võib tuua ka eelmisest loengust Elar Langi poolt mainitud fakti, et Eesti IT ringkond ei ole suur ning seetõttu võib ka eeldada, et selline rikkumine, on Eesti mastaabis tõsisem kui näiteks mõnes suurriigis.

Testimise ja tarkvara kvaliteedi teemal pidas loengu Kert Suvi. Kert juhib tarkvarateenuseid pakkuvad ettevõtet, kuid eelnevalt on töökogemust ka testija ja veebidisainerina. Tarkvara ei testita piisavalt. Seda vaadatakse kui sekundaarset valikut, mille arvelt võib hoida kokku raha. Reaalselt juhtub aga vastupidi - hiljem vigu parandades kulutatakse palju rohkem ressursse, kui seda oleks tehtud testimise käigus. Testimisega tuleks alustada tarkvaraarenduse algfaasides ja teha seda jooksvalt, nii valmis kvaliteetne toode, mida hiljem peab võimalikult vähe parandama. Tihti teevad firmad aga just vastupidi, jättes testimise arenduse viimasesse faasi. Testimise vähesus tuleneb ka tööjõu puudusest, kuna inimesed vaatavad testijat kui ametit, mida tehakse mingi teise töö kõrvalt.

Tarkvaramaailmas ellujäämisest rääkis Targo Tennisberg. Loengus käsitleti mitmeid teemasid alustades alkeemiast kuni IT projektide ebaõnnestumisteni. Programmeerimine on vaid väike osa tarkvara loomisest, mis on isegi ainult programmeerijatele ainult osa nende tööst. Targo tõi välja, et kool valmistabki IT tööks inimesi ette ainult osaliselt. Rõhutati teistega suhtlemise olulisust ja sarnaselt Tiina Seemani peetud loengule toodi näiteks, et paljud tarkvara projektide ebaõnnestumised tulenevad ebapiisavast või ebaefektiivsest suhtlemisest. Loengus mainiti ära ka erinevad ametid IT valdkonnas, mille rohkus on muljetavaldav.

IT ettevõtte loomisest pidas loengut Tanel Unt. Tanel on loonud mitmeid startup-e ning lektori varajaseim IT ettevõte asutati enne täisealiseks saamist. Vaatamata paljudel startup-ide ebaõnnestumisele on Tanel Unt nüüd eduka firma juht, luues navigeerimistarkvara. Loengus toodi välja investorite mittekasutamise plusse. Näiteks mainiti, et investoreid mittekasutades peab rohkem pingutama ja looma ettevõtet mentaliteediga, et firma peab algusest peale kasumit tootma. Räägiti, et koolist saadud diplom ei ole kõige olulisem, vaid pigem loeb loovus ja tahe midagi teha. It ettevõtte loomisel on tähis visadus, järjepidevus ning nurjumistest õppimine. Oma firmat luua on raskem kui teha palgatööd, kuid kui on järjepidevust toob see kokkuvõttes ka rohkem rõõmu.

Viimases loengus esinesid 2 lektorit – Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes rääkisid peamiselt andmeanalüüsist ning kus seda kasutatakse. Loeng oli stuudiumit kaasav ja huvitav. Põhiline rääkija oli Oliver. Mõlemad lektorid on töötanud mitmetel aladel – Oleg kirjutas oma esimese koodi juba aastal 1974. Käsitleti mitmeid alasid kus läheb vaja andmeanalüüsi. Näidetena toodi välja riigikaitse, toote välja laskmine, bussi- ja lennugraafikute koostamisel. Lisaks toodi ka tõsieluline näide pangandusest. Läti esimeste pangaautomaatide väikseim väljastatav kupüür oli 5 latti, mis oli aga suurem kui keskmise Läti pensionäri pension – halb andmeanalüüs. Veel mainiti, et kui tegeleda idee või erialaga, mis on oma ajast 5 aastat ees, on tulu garanteeritud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

5.2.8.1. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.

Mis on tähtajad?

5.2.8 Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

5.2.7 Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksami sooritamine tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal

5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Millised on tegevused?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e.taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:

a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;

b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;

c. motivatsioonikirja;

d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

Millised on tähtajad?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Jah, VÕTA komisjoni otsused protokollitakse ja õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.

X = 19; Y = 25;

27-19= 8 (EAP)

27-25= 2 (EAP)

8+2=10 (EAP)

Esimene semester = 8 x 50€ = 400€

Aasta lõpuks = 10 x 50€ = 500€

Vastus: Aasta lõpuks tuleb õppekulud hüvitada 18 EAP ulatuses, mille maksumus on 900€.