User:Kspelman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristi Spelman

Esitamise kuupäev: 1. november 2015

Essee

Loengute külalislektoriteks olid IT Kolledži vilistlased ja IT alal tegijad, kes rääkisid enda kogemustest IT maailmas - projektijuhtimisest, testimisest, administreerimisest, arendamisest, ettevõtlusest jms. Anti soovitusi, kuidas nii koolis kui tööalaselt paremini hakkama saada. Isegi kui me paljuski neid asju teame, siis ometi kipume oma igapäevases elus ära unustama. Kuna kõik esinejad olid kogemustega praktikud, siis nad tõid väga huvitavaid näiteid elust enesest. Toon välja enda jaoks kõige olulisemad ja huvitavamad mõtted igalt esinejalt ning lõpus ettekandeid läbivad teemad.

Esimene loeng. Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult, Kristjan Karmo

Sissejuhatavast loengul mainisid nii IT Kolledži õppeprorektor Toomas Lepikult kui üliõpilasesinduse esimees Sandra Niinepuu, et õppimine IT Kolledžis on pikk ja raske töö, kuid siia õppima asumine on üks õigemaid valikuid. Õppeosakonna juhataja Inga Vau rääkis õpingukorralduslikest teemadest ja soovitas õppida nii palju kui võimalik, kuna alguses on motivatsioon laes ja edaspidi läheb aina keerulisemaks. Lisaks tutvustati ka stipendiumide, tagasiside andmise ning õppetöö välise aja sisustamise võimalusi.

Teine loeng. Tiina Seeman, „IT projektide juhtimine”

Tiina Seeman rääkis oma kogemusest juhina. Juht pole ta küll olnud kuigi pikka aega, kuid kogemust jagub küllaga. Ta on juhtinud nii IT üksusi kui äriüksusi. Tema ettekandest jäi kõlama see, et nii konkreetse ärivaldkonna, IT kui projektijuhtimine on küllaltki sarnased. Küll aga tõi ta välja ka selle, et IT alal juhina töötades on ikkagi vaja IT-alast tausta ja kogemusi, sest mida sa juhid, kui valdkonda ei tunne? Teisalt rääkis ta osaliselt sellele vastu, kuna väitis, et hea juht saab hakkama igas valdkonnas. Mina usun kohe päris kindlasti, et hea juht peab teadma oma valdkonda ja see ei kehti ainult IT juhtimisel, vaid ka kõikides ärivaldkondades. Paraku reaalsus kipub olema aga midagi muud. Olen küll ja küll näinud projektijuhte, kes projekti sisust ei tea midagi ja meeskonna tegevuse vastu tunnevad huvi ainult siis, kui on vaja juhtrühma ees aru anda või perioodilisi raporteid esitada.

Kolmas loeng. Elar Lang, „Õppimisest. Omast kogemusest”

Elar Lang tegeleb veebirakenduste turvalisuse temaatikaga. Tema on üks nendest näidetest, kes õppis esmalt omal käel programmeerise suurepäraselt selgeks ja alles siis otsustas kooli minna. Põhjuseks oli see, et tal puudus IT-alane üldpilt, ta ei teadnud elementaarseid asju ja ei tundnud erialaseid termineid. Tema peamine mõte, mida ta korduvalt rõhutas, oli see, et kool ei tee meist valmis spetsialisti, vaid õpetab õppima. Elame maailmas, kus kõik koguaeg muutub – uued tehnoloogiad, uued projektid jne. Ta rõhutas, et lisaks oma spetsiifikale tuleb näha asju laiemalt ja tunda ka teisi valdkondi, et seeläbi olla ka oma töös parem. Töötades analüütikuna, on see ka kindlasti üks põhjuseid, miks ka praegu infosüsteemide arendust õpin. Kui sissejuhatavas loengus räägiti meile, kui raske saab meil koolis olema, siis Elar Lang oponeeris sellele väitele. Ta ütles, et kunagi ei tohi mõelda, et on raske. Kui sellele keskenduda, siis lõpuks sa usudki seda ning kõik tundubki jube raske. Samuti vastas ta paljude tudengite poolt esitatud küsimusele, milleks on meile vajalik matemaatika/füüsika - selle mote on õppida mõtlema ja osata asjade vahel seoseid leida. Neid oskuseid läheb meil kindlasti vaja.

Neljas loeng. Taavi Tuisk, „Millega tegeleb süsteemihaldur”

Taavi Tuisk rääkis oma tööst süsteemiadministraatorina. Tema ettekanne oli kõige tehnilisemat laadi, kohati ta vist natukene unustas, kes tema kuulajaskond oli. Kogemust süsteemiadministraatorina on tal ca 20 aastat ja töötanud mitmes Eesti mainekas ettevõttes. Andis väga detailse ülevaate sellest, kuidas süsteemiadministraatori töö on selle aja jooksul muutunud. Peamiselt on muutunud kaks asja. Esiteks see, et tänapäeval süsteemiadministraator ei tee praktiliselt mitte midagi käsitsi ja peab ilmtingimata oskama programmeerida, kuna see lihtsustab ja automatiseerib väga suure osa tema tööst. Teiseks see, et töötatakse meeskonnas ja see on muutnud kogu tööprotsessi tunduvalt efektiivsemaks. Ühe potentsiaalse ohukohtadena nimetas ta ametieetikat, kuna administraatoril on üldjuhul võimalus toppida oma nina konfidentsiaalsetesse andmetesse. Vastupidiselt levinud eksiarvamusele väitis ta, et süsteemiadministraatori töö ei saa kunagi otsa, alati on mida parandada ja täiendada.

Viies loeng. Kert Suvi, „Testimine ja tarkvara kvaliteet”

Kert Suvi on tegev tarkvara testimise vallas. Ta rääkis testimise olulisusest, rollist ja sellega seotud müütidest. Ta tõi välja kaks olulist probleemi – tarkvara testitakse liiga vähe ja spetsialiste on liiga vähe. Paraku on just testimine tavaliselt see, mille arvelt hoitakse kokku, kuna see on kallis ja ei loo lisaväärtust. Võrreldes arendamise ja administreerimisega on testimine tunduvalt ebapopulaarsem. Ta üritas oma ettekandega kummutada ka mõningad väärarusaamad testimisest, mis testimise mainet alla viivad. Näiteks arvatakse, et testida oskab igaüks, aga reaalsus on see, et ka testimisel on väga erinevaid tasemeid, alates tehnilisest koodi tasemel toimuvas automaattestimisest lõpetades tellijapoolse vastuvõtutestimisega. Samuti arvatakse, et testimine on igav, kuid tegelikult on testimine vägagi mitmekülgne – alates nõuete analüüsi testimisest ja lõpetades koodiauditiga. Lisaks on testimine kindlasti midagi sellist, millega puutuvad kokku põhimõtteliselt kõik tarkvaraprojektis osalevad rollid. Seega jällegi oskus, mida kindlasti vaja läheb.

Kuues loeng. Targo Tennisberg, „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”

Targo Tennisberg on pea terve oma teadliku elu tegelenud tarkvaradega ja töötanud erinevates tarkvara tootmisega tegelevates ettevõtetes. Ta selgitas, et programmerija elu pole ainult koodi kirjutamine ja lausa väitis, et programmeerijad tegelevad programmeerimisega vähemuse oma ajast. Lisaks koodi kirjutamisele tehakse ka kõike muud - testakse, dokumenteeritakse, suheldakse, õpetatakse, õpitakse jne. Samuti tõi ta välja huvitava paralleeli, et programmeerimine on oma olemuselt tegelikult kommunikatsioon – tellija soovi tõlkimine arvuti jaoks sobivasse keelde. Ta andis häid näpunäiteid selleks, kuidas olla oma alal edukas ja esitas isegi programmeerija edu valemi. Ta tutvustas ka oma nägemust tuleviku ühiskonnast, mis seisnes selles, et IT muutub iseenesestmõistetavaks tarbeaineks, praktiliselt kõik töökohad automatiseeritakse ja vaja on ainult neid töökohti, kes olemasolevaid tehnoloogaid püsti hoiavad.

Seitsmes loeng. Tanel Unt, „Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel”

Tanel Unt rääkis IT ettevõtja karjäärist. Tema enda IT ettevõtja karjäär sai alguse juba keskkoolis, kuid kõrgkooli pole ta kunagi jõudnud. Ettevõtjaks olemise positiivse küljena toob välja vabaduse ise otsustada ja võimaluse igal ajal suunda muuta. Tanel Unt andis väga põhjaliku ülevaate, kuidas tal firma Navirec ülesehitamine läks, milliste probleemide ta selle kasvuajal kokku puutus ja kuidas neid operatiivselt lahendas. Samuti andis ta mitmeid soovitusi ettevõtjaks olemise osas, mis aga vähemalt minule kohati tundusid natukene küsitavad olema. Näiteks üks soovitustest oli mitte liiga vara välisinvestoreid kaasata, kuid minu hinnangul võib see tegelikult sageli hoopis suuremaid uksi avada ja võimaldada väiksele ettevõtjal fööniksina taeva tõusta. Huvitava mõttena käis ta välja selle, et uue rakenduse peale võib võtta keskpäraseid inimesi, kuid kui on olemas optimeeritud ja keerukam kood, siis sinna on vaja võtta üle keskpäraste inimeste. Ühe huvitava vastandliku seisukohana märgin ära veel selle, et Tanel Unt väitis, et erinevalt süsteemiadministraatorist, kes ei pea kunagi tööd tegema, ei saa arendaja töö kunagi otsa. Samas nagu eelpool mainitud siis Taavi Unt kui pikaaegne süsteemiadministraator pole tööpuuduse käes kunagi vaevelnud.

Kaheksas loeng. Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, „Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat”

Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast. Nad mõlemad töötavad SAS Instituudi partnerfirmas. Nende ettekande peamine mõte seisnes selles, et meil on tohutult igal pool andmeid ja nendes andmetes peitub tohutu potentsiaal, kui neid vaid analüüsida viitsitaks. Andmekaeve või analüüsi meetodeid ja vahendeid saab kasutada igas eluvaldkonnas, kus andmeid eksisteerib – meditsiinis, avalikus sektoris, ettevõtluses uue toote lansseerimisel. Minu arvates kõige intrigeerivam tema ettekandes oli ennustus, et tarkvara ettevõtetes tunnihinna alusel suvalisse projekti maha müüdavatel programmeerijatel pole enam pikka tulevikku. Tema peamine soovitus oli leida mingi niši valdkond ehk infotehnoloogia ääreala, mis oleks huvitav ja pinget pakkuv.

Kokkuvõtteks ehk mis on peamine...

Ettekannetest jäid läbivalt kõlama teatud mõtted ja soovitused. Esiteks ja ehk kõige peamiseks soovituseks on see, et tuleb õppida programmeerima. Sõltumata sellest, kas sa hakkad programmeerijaks või mitte, on seda oskust vaja ka teistes valdkondades oma töö automatiseerimiseks, aga miks mitte ka lihtsalt loogilise mõtlemise arendamiseks. Praktiliselt kõik esinejad rõhutasid ka teistest valdkondadest aru saamise olulisust, sest see aitab oma igapäevase tööga tunduvalt paremini hakkama saada. Ehk kui testija peaks oskama programmeerida, siis programmeerija peab oskama ka testida.

Nii Elar Lang, Targo Tennisberg kui Tanel Unt rõhutasid seda, et järjepidev õppimine on ülioluline ja IT maailmas kõige alus – kogu aeg tuleb uusi tehnoloogiad, mida tuleb piiratud aja jooksul selgeks teha. Kool seejuures ei ole vajalik niivõrd teadmiste ammutamiseks, vaid justnimelt õppima õppimiseks. Taavi Tuisk, Targo Tennisberg ja Tanel Unt rõhutasid ka meeskonnatöö ja koostöö olulisust. Kuna tänapäeva käib enamikes ettevõtetes töö ühise jagatud vastutusega meeskondades, on ülioluline, et meeskonnaliikmed omavahel hästi läbi saaksid, rollijaotus oleks paigas ja kõik püüdleks võrdselt ühise eesmärgi nimel. Üheks oluliseks märksõnaks on ka kommunikatsioon ja võime pidevalt aasa mõelda – seda nii meeskonnas kui ka väljapool meeskonda. Seejuures ei tohi IT pool olla passiivne, vaid peab aru saama, miks äripool midagi tahab ja kas see tegelikult ka on vajalik. Samuti on märksõnaks paindlikkus ja muutustega kohanemisvõime. Nii Tiina Seemann, Elar Lang kui Taavi Tuisk rõhutasid, et kuitahes ilus plaan teha, siis kunagi ei lähe nii nagu plaanitud, alati tekib probleeme. IT maailmas on see tavalisem, et asjad on katki, kui see, et asjad on korras. Nii Kert Suvi kui Tiina Seeman leidsid, et elu lõpuni ei tasu ühe ameti peal olla. Võib ja ehk tulekski proovida erinevaid ameteid, olla nii spetsialist, ning miks mitte ka juht või ettevõtja. Kõige olulisem on see, et sa teed seda, mis meeldib ja sa teed seda südame ja entusiasmiga.

Võtame kokku: õpi seadma, õpi täitma eesmärke, õpi õppima, õpi olema hea partner ja tee seda, mis sulle päriselt ka meeldib. Siis on kõik hästi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-i kaudu. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal õppides tuleb kordussoorituse eest tasuda 20 eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus:

Enne punase joone päeva tuleb teha järgmised tegevused:

• esitada oma individuaalne õpingukava ÕIS-is;
• esitada avaldus, kui soovitakse taotleda akadeemilist puhkust;
• esitada avaldus, kui soovitakse lõpetada akadeemilist puhkust või seda pikendada;
• esitada avaldus, kui soovitakse vahetada õppevormi või -kava;
• teha kordusooritus, kui ebaõnnestunud eksam või arvestus toimus üle-eelmisel semestril.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus:

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta

Esimese semestri puhul tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 27 – 19 = 8 EAP ulatuses ja teise semestri puhul 27 – 22 = 5 EAP ulatuses. Kevadsemestril esitatava arve suurus on 8 * 50 = 400 eurot ja sügissemestril (8 + 5) * 50 = 650 eurot.