User:Jrebane

I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus - II Kodutöö

Tudeng	Kood	Õpperühm
Jorma Rebane	xxxxxx63	ISd-k 2015 DK13

jrebane (talk) 15:53, 30 October 2015 (EET)

Kokkuvõte loengutest

I loeng

Sissejuhatav loeng oli ühtlasi ka mitteametlikus vormis avaaktus kaugõppesse sisseastujatele. Avaloengus selgitati õppekorraldust, sooviti prorektor Toomas Lepiku poolt edu ning jagati olulist infot õppekava eduka täitmise kohta. Midagi väga revulutsioonilist loengus ei mainitud - üldised soovitused on tuttavad juba varasematest õpingutest Tartu Ülikoolis. Kõige rohkem jäi meelde Inga Vau tabav ütlus ühe tudengi tagasisidele - "Tundub, et õppimine IT Kolledžis on jätkuvalt tudengi enda teha - Teate, on jah" . Siit ka tõdemus, et kaugõppes sõltuvad kõik tulemused meist endist ning põhifaktoriks on iseseisev õpe.

II loeng

Teises videoloengus oli külalisesinejaks IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman , kes rääkis oma kogemustest IT-maastikul. Päris põnev oli näha teise inimese kogemusi võrreldes enda kogemustega, kuna olen ka ise IT valdkonnas töötanud juba 6 aastat. Näha oli palju IT ettevõtete vahel liikumist ning paljud töökohad ei kestnud Tiinal alguses väga pikalt. Seda oli ka isiklikust kogemusest, sest kõik töökohad pole ka töötajale ideaalsed ning sobiva meeskonnatööga koha leidmine võib võtta päris palju katsetust. Veelgi enam sümpatiseeris tähelepanek oskuste pidevale lihvimisele ning hobiprojektidega tegelemise tähtuse toonitus - tarkvaraarendaja ei saa jääda loorberitele puhkama, kuna tehnoloogia on pidevas muutuses.

III loeng

Loeng avati aspektiga mis mind väga paelus - kuidas saab isikust tipptaseme programmeerija? See on tõesti midagi mis sõltub kaasa sündinud talendist ja raskest fokuseeritust tööst. Kahjuks läks loeng üle Elar Langi teemale - IT Kolledži läbimine ja tema soovitused kuidas asju ära teha. Nõustun tõesti faktiga, et To-Do list on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid viise kuidas projekte läbi viia. Olen viimase 10 aasta jooksul osalenud rohkem kui mitmekümnes projektis ning kõige pingelisemal hetkel aitas ülesannete fokuseeritud lahendamine projekt edukalt lõpuni viia. Probleeme tuleks käsitleda väikeste alamprobleemidena mida on lihtne lahendada. See ühtib väga hästi tarkvaraprojektide ülesehitusega. Kaugõpe sobib ka minule just seetõttu, et saab eraldada tööd ja kooli - fokusseerid ainult ühele.

IV loeng

Taavi Tuisu süsteemiadministreerimisest rääkiv loeng mind kahjuks üldse ei paelunud. Võib-olla on tegu igivana arendajate ning süsteemiadminnide vaheline vastasseis - arendajana ei saa lihtsalt sümpatiseerida. Nõustuma pean aspektiga, et kasutajate andmed peavad olema igal juhul kaitstud, näen selleks ka ise väga palju vaeva. Süsteemidest mis püsivad vaevu koos olen juba varem teadlik ning põlastan selliseid lahendusi. Süsteemiadministraatorite koodi on vahest päris lõbus lugeda - sealt leiab tihtipeale väga loovaid häkke ja lahendusi mis vaevu koos püsivad.

V loeng

Tarkvaratestimise loengus Kert Suvi poolt toodi välja testimise vajaduse põhiaspektid - enne suurema toote turule laskmist tuleb seda alati põhjalikult testida. Välja oli toodud ka erinevad testimise keerukustasemed ja erinevad etapid milles testimist tehakse. Ise olen kõige rohkem kokku puutunud arendajapoolse testijana ning üksustestide loomisega. Koodiauditit olen teinud ka mitmele projektile või eraldi kliendile - tihti just põhjalikult katkiste süsteemide analüüsiks ning parandamistööde ennustamiseks. Tarkvaramaailmas ilma testimiseta hakkama ei saa ning viimastel aastatel kogub see järjest rohkem jõudu.

VI loeng

Kuidas tarkvaraarendusmaailmas ellu jääda - Targo Tennisbergi loeng oli eelmisest kahest loengust palju põnevam, osalt ülesehituselt ja köitvast kõneoskusest. Alguses lõi Targo pildi sellest kuidas arendus pärismaailmas erineb suuresti ideaalmaailma ootustest. Arendajatel on pidevalt ees raskusi mittetöötavate süsteemidega ning enamus arendamisajast läheb sellistest vigadest ümbersaamise peale. Lisaks räägiti ka sellest kuidas projekti suuruse kasvades suureneb ka selle keerukus eksponentsiaalselt mitte lineaarselt. Veelgi raskemaks muutub olukord inimeste lisandumisel projekti, mis suurendab inimeste vaheliste möödarääkimiste hulka. Töötasu mittelineaarne aspekt on samuti asi millega on isiklikult kogemust - kuna töötan enamasti C ja C++ projektide kallal siis on tööturul oodatav palk kõrgem kui Java/Android arendajatel, samas kui saadavate töökohtade arv on kõvasti väiksem.

VII loeng

Tanel Unti loeng Oma IT-ettevõte loomisest Navirec näitel. Navirec on Taneli loodud startup ettevõte mis suutis ka välja töötada reaalse toote ning luua kasumit. Tanel võttis üldises pildis kokku kuidas käib IT ettevõtte loomine ning kui palju reaalseid probleeme tekib sellises loomisprotsessis. Sümpatiseerin ka Taneli õppekogemusega, kus tema CV on juba olulisem kui see mis üks IT kõrgharidus pakuks. Samas leian, et kõrghariduse aspektid - matemaatiline oskus, algoritmiteooria, riistvara tundmine on tugevale arendajale ikkagi väga tähtis aspekt; seetõttu jätkan ka õpinguid selle asemel et lihtsalt tööd teha.

VIII loeng

Viimane loeng Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaku poolt räägiti andmekaevandusest ja analüüsist. Oliver Kadak oli kõigist eelnevatest külalislektoritest vaieldamatult kõige ilmekam ning põnevam, suutes audientsi tähelepanu piltlike näidetega üleval hoida. Oleg Bogdanov jättis mulje viisakast koodiveteranist, kes on väga pikalt IT-elu näinud. Andmeteadlane - "Data Scientist" on uus eriala mis on kujunemas just viimaste aastate jooksul - see tekib IT, statistika ja analüüsi kokkusidumisel. See on kindlasti eriala millele tasuks tulevikus keskenduda, sest see pole veel täielikult välja kujunenud. Mulle meeldis ka väide, et kui sulle tõsiselt meeldib millegagi tegeleda, siis peaksid seda tegema sõltumata sellest kas see on kohe tasuv. Datamining puhul on kindlasti tegemist teemaga mida peaksin veelgi rohkem uurima.

Üldpildis

Antud loengud andsid ülevaatliku ning üldise pildi tarkvaraprojektide loomisest ja aspektidest. Enamus räägitust oli mulle juba varasemalt tuttav, seega sain lihtsalt värskendava ülevaate ning huvitavaid kogemuskilde tarkvaraarendusest. Pakun, et tudengitele kes pole varem tarkvaraarenduse valdkonnas töötanud tundub see loengute seeria väga avardava pildina

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B - Kukkusid arvestusel läbi

• Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Arvestuse kordussooritust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

• Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

V: Kokkulepe tuleb teha õppejõuga.

• Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Kordussooritus tuleb registreerida läbi ÕIS-i.

• Mis on tähtajad?

V: Registreerimine tuleb teha hiljemalt 2 päevan enne kordussooritust.

• Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

V: Riigifinantseeritaval õppekohal on sooritus tasuta.

• Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

V: Tasulisele õppekohale maksab kordussooritus €20.

Küsimus 2

• Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

1. Individuaalse õpingukava deklaratsiooni esitamine
2. Akadeemilise puhkuse deklaratsiooni esitamine
3. Akadeemilise liikumise deklaratsiooni esitamine
4. Lapse hooldamise tõttu akadeemilisel puhkusel oleva tudengi deklaratsioon õppejõus osalemiseks akadeemilise puhkuse ajal

• Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

V1: Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul.

V2: Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

• Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?
  • V: Minimaalne nõutav koormus on 27EAP semestris. Esimesel semestril on puudujääk (27-25) = 2EAP. Teisel semestril arvestatakse puudujääki juba I ja II semestri summaarsest minimaalkoormusest ning puudujäägist 54EAP, seega puudujääk (54-25-22) = 7EAP.
• Kui suur on teile esitatav arve?
  • V: Ühe EAP hüvitustasu on €50. Esimene semester saab tudeng arve 2EAP eest -> €100. Teisel semestril saab tudeng arve 7EAP eest -> €350. Kokku peab tudeng terve aasta eest tasuma €450.

---