User:Shabakuk
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Signe Habakukk
Esitamise kuupäev: 6. november 2015
Essee
Tulin infosüsteemide arendust Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse õppima niiöelda valge lehena ehk inimesena, kel varasem kokkupuude IT valdkonnaga ning IT sektoris toimuvaga sisuliselt puudus. Seetõttu oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine minu jaoks silmaringi arvadav ning väga asjakohane sissejuhatus edasistesse õpingutesse.
Elar Lang andis juhtnöörid, kuidas tuleks õppida ja suhtuda õpingutesse. Näiteks kui mingi hetk võib tunda, et vaja on teha väga palju koolitöid ja see kõik tundub käivat üle jõu, siis tuleb kõik koolitööd ära kaardistada, alustada nendest, mis on kriitilisemad ja niimoodi tükk tüki haaval koolitööd ära teha. Sest kui sul on paika pandud verstapostid ja mõni nendest saab täidetud, siis see annab motivatsiooni ja enesekindlust, et saan hakkama, mis loob omakorda soodsa pinnase järgmiste koolitööde tegemiseks. Samuti tõi ta välja, et matemaatiline analüüs ja füüsika pole õppekavasse sattunud juhuslikult, vaid nende ainete eesmärk on õpetada mõtlema. Sellega ta pani mind vaatama nendele ainetele teise nurgaga ja muutis suhtumist nendesse. Tema loengu põhisõnum oli, et oluline on õppida pühendunult, sest ilma pühendumata ei tule ka kvaliteeti ning probleemi tekkimisel tuleks küsida abi, mitte lahendust. Seega mõjutab just minu enda suhtumine õpingutesse seda, millise kvaliteediga hariduse ma saan, mitte see, kes on mu õppejõud. (Lang, 2015)
Kõige olulisem mõte, mille Tiina Seemani IT valdkonna projektijuhtimise loengust enda jaoks kaasa võtsin oli, et projektide esialgsel planeerimisel kasutatakse alati sel hetkel parimat teadaolevat teadmist (wild best educated guess) ning tuleb arvestada, et tavapärane on, et projektid lähevad ikka teistmoodi, kui esialgselt planeeritud (näiteks äripool muudab oma soove, turuolukord on muutunud, IT-l pole mingit võimekust jne) ja sellest ei tasu heituda, kui projekt ei kulge esialgse plaani kohaselt, sest see ongi (IT) projektide eripära. Projektiplaanil tuleb lihtsalt silm peal hoida ning seda kohendada vastavalt muutunud asjaoludele. Kui kõik projektid läheksid plaanipäraselt, siis polekski ju projektijuhte vaja. (Seeman, 2015)
Süsteemihaldurite loengus toodi välja, et kliendi andmeid ei tohi vaadata ning toodi näide, mis võib selle reegli vastu eksides juhtuda. Kuigi tundub, et kõik on ametieetika reeglitega kursis, siis alati on tegelikult hea, kui seda aeg-ajalt meelde tuletatakse ning teema tõsidusele tähelepanu juhitakse. Väga hea soovitus oli ka see, et töövestlusel tasub üle küsida kas ja missugune on seadmete/tarkvara dokumentatsioon, sest muidu võib tekkida olukord, kus tööle minnes mõnda asja “torkida” ei tohi, sest see võib katki minna, kuna kuskil pole kirjas, mida see teeb. Ise ma sellise asja peale poleks kohe tulnudki. Eriti oluline on aga see, et programmeerijad ja süsteemiadministraatorid ei peaks üksteisega vastanduma, vaid tegema koostööd ning kui organisatsioonis valitsevad programmeerijate ja süsteemiadministraatorite vahel pinged, siis seda ei tohiks aktsepteerida ning organisatsiooni töökorraldus tuleks üle vaadata. (Tuisk, 2015)
Kõige huvitavam loeng minu jaoks oli testimise loeng, sest sealt sai selle valdkonna osas väga hea (süsteemse) sissejuhatuse ja ülevaate. Eriti huvitav info oli see, et live’i minekud planeeritakse tihti jaanipäevadeks ja aastavahetusteks, mis tähendab, et testijad ja süsteemiadministraatorid siis ei puhka. (Suvi, 2015)
Targo Tennisberg tõi välja, et tarkvaraettevõtted jagunevad kaheks: konsultatsiooniärid, kes müüvad töötunde ning tooteärid, kes müüvad konkreetset toodet. Minu jaoks oli esialgu üllatav, et konsultatsiooniärides väga suuri kasumimarginaale ei teenita. Kuid kui järgi mõelda, siis tõepoolest oma töö müümine tunnipõhiselt on palju ebastabiilsem (sõltuvalt tööde arvust ja mahust on vahepeal inimesi liiga palju, siis jälle liiga vähe), kui konkreetse valmis tehtud toote müümine ja käigus hoidmine. Seega ei tasu arvata, et IT sektoris tuleb kõik kergelt kätte. Nii see ei ole, edu saavutamiseks on vaja siiski väga head planeerimist ja ettevõtte juhtimist. Targo Tennisberg tõi välja ka praktilise näite, kuidas konsultatsiooniärides arvestatakse töötajaga seotud tulusid ja kulusid. Seda teadmist on kasulik tulevastes palgaläbirääkimistes arvestada. Esineja vaade IT sektori ja IT-st tingitud tulevikuarengute osas oli samuti väga intrigeeriv ja mõtlemapanev. (Tennisberg, 2015)
Tanel Unt andis ülevaate, mida tasub silmas pidada ja oodata, kui hakata ise ettevõtjaks IT valdkonnas. Meelde tasub jätta soovitus mitte kaasata võimaluse korral väliskapitali (investorid, pangalaenud), sest see sunnib võimalikult ökonoomselt tegutsema ning osalus ettevõttes jääb reaalsetele tegijatele ning ebaedu korral (mis on IT algatuste puhul tavapärane) ei jää kohustusi näiteks panga eest ja saab uute projektidega kergemini tegelema hakata. Kindlasti tasub tulevikus arvestada ka seda, et tuleb olla paindlik ning vajadusel muuta äriplaani, tehnoloogiat ja suunda. Samuti panin kõrva taha teadmise, et oma esialgset sihti (arendusplaani) ei tohi klientide erisoovide ja tehniliste probleemide tõttu tahaplaanile jätta, vaid tuleb leida mõistlik tasakaal arendusplaani realiseerimise ja kliendi soovidele vastutulemise vahel. Väga hoolikalt tuleb läbi mõelda, kas teha tootele juurde erilahendusi lähtuvalt erinevate klientide soovidest, sest oht on see, et lõpuks rakendus koosnebki erilahendustest konkreetsete klientide jaoks, mis teeb aga raskeks oma toote edasiarendamise, sest erilahendustel on komme jääda kasutusse pikaks ajaks. (Unt, 2015)
Viimases, andmekaevandamise ja analüüsi loengus selgitasid esinejad, et alati ei pea tegelema puhtalt IT valdkonnaga, vaid on võimalik leida enda jaoks huvitav ja lõbus töö ka IT valdkonna äärealalt. Nii selles loengus, kui ka teistes loengutes jäi silma, et esinejad rääkisid oma valdkonnast suure õhinaga ning neile tõeliselt meeldib see, mida nad teevad. Kõik see annab mulle julgustust otsida ja proovida, kuni leian töö, mis mu silmad tõeliselt särama paneb. (Bogdanov, Kadak, 2015)
Igas loengus üritati käsitleda teemasid erineva nurga alt, kuid siiski oli teemasid, mida käsitlesid mitmed esinejad. Minu hinnangul näitab see nende teemade olulisust.
Nõustun Elar Langi ja Tanel Untiga, et ülikoolis käimise eesmärgiks peab olema õppima õppimine, sest IT maailm areneb väga kiiresti ja tulevikus kasutatakse paljude tänaste tehnoloogiate asemel uus tehnoloogiaid, mis tähendab, et ainult koolis omandatud teadmistele tuginema jäädes pole keegi IT maailmas pikalt konkurentsivõimeline.
Nii Tiina Seeman, kui Targo Tennisberg rääkisid IT projektide õnnestumise ja ebaõnnestumiste põhjustest. Mõlema jutust jäi kõlama mõte, et IT projekti õnnestumise eelduseks on see, kui projektijuht saab aru nii suuremast maailmast kui ka programmeerimisest ning suudab probleeme ette näha ning luua tingimused nende lahendamiseks. Tiina Seemani ettekandes välja toodud IT projektide ebaõnnestumiste põhjuste osas üllatas see, et nii kõrgel (teisel) kohal on tegevjuhtide kaasatus. Väga huvitav teadmine, mille endale kõrva taha panin on see, et IT projekti ebaõnnestumise tõenäosus suureneb meeskonna suurenemisega, sest kommunikatsiooniahel läheb sellistel juhtudel väga pikaks ja tekivad infokaod ning info moondumine. Seega tasub meeles pidada, et IT projektide õnnestumiseks tuleb nii kliendi ja ettevõtte vaheline kui ka ettevõtte sisene kommunikatsioon korralikult tööle saada.
Elar Langi ja Taavi Tuisk loengust jäi kõlama ka mõte, et süsteemiadministraatorite töö on tänapäeval muutunud ja selle töö efektiivseks tegemiseks on samuti vaja programmeerimise oskust.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et igas loengus oli midagi uut ja silmaringi avardavat, kuid need olid vaid mõned mõtted, mille erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest enda jaoks kaasa võtsin. Õnneks on veebis kättesaadavad ka eelmiste aastate loengud ja pole üldse välistatud, et ka sealseid loenguid mõnel rahulikumal hetkel kuulan.
Esimesest loengust [1] sain teada ...
Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? (Karmo, 2015)
Vastus
Vastavalt ÕKE punktile 5.2.13 on arvestust võimalik järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Vastavalt ÕKE punktile 5.2.14 planeeritakse kordussooritused aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral (ÕKE punkt 5.2.14.2.). Vastavalt ÕKE punktile 5.2.8.1 tuleb kordussoorituse (kordusarvestuse) tegemiseks registreeruda ÕIS-is, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Vastavalt ÕKE punktile 5.2.7 on kordusarvestuse tegemine tasuline, kui olen tasulisel (OF) õppekohal. (IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri, 2015) Seega kui olen riigi finantseeritaval (RF) õppekohal, siis kordusarvestuse tegemise eest tasuma ei pea. Kordussoorituse tegemine tasulisel (OF) õppekohal olles maksab 20 eurot (IT Kolledž, Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal, 2015).
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? (Karmo, 2015)
Vastus
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem; 2) üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; 3) üliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Üliõpilane, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust (perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta). Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on kuni 74,75 eurot, siis saab üliõpilane õppetoetust 220 eurot. Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on 74,76–149,50 eurot, siis saab õppetoetust 135 eurot. Kui üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51–329 eurot, siis saab õppetoetust 75 eurot. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)
Toetuse saamiseks peab üliõpilane esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)
Minimaalset semesti ainepunktide arvu õppetoetuse saamiseks pole kehtestatud. Õppetoetuse saamiseks peavad õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (ehk 100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne (ehk kui tudeng läbib esimesel semestril aineid mahus 35 EAP, aga teisel semestril 25 EAP, siis tudengil on kokku ikkagi esimese õppeaasta lõpuks 60 EAP ning tal on õigus kolmandal semestril toetust taotleda). Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus, 2015)
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (Karmo, 2015)
Vastus
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAP-d ja teise semestri lõpuks samuti 28 EAP-d, siis ei tule õppekulusid aasta lõpuks osaliselt hüvitada, sest õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib, kui õppekava täitmise määr on alla 27 EAP semestris. Arvet sellisel juhul ei esitata. (IT Kolledž, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal, 2015)
