User:Ksaare
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kristi Saare, DK13
Esitamise kuupäev 07.11.2015
Essee
Hoolimata esinejate väga erinevatest taustadest jooksid erialatutvustuse loengutest läbi väga sarnased üldteemad. Väga palju fookust oli sellel, kuidas projekte juhtida ja efektiivselt ellu viia ning teiselt poolt oli palju fookust nii erialalistel oskustel kui ka hea tiimi olulisusel. Mõnes mõttes loogiline - sul on vaja häid inimesi, kes oskavad häid asju ning head juhti, kelle abil ideed ellu viia. Nagu aga loengutest välja jooksis, siis tegelikult on võimalikke takistusi päris palju, millega võiks arvestada kui plaanid oma karjääri IT vallas teha. Muidugi mingil hetkel läks IT ja äri inimeste vastandamine veidi absurdseks - võiks eeldada, et inimesed on ikka võimelised üksteistest aru saama kui väga vaja on (loengutest eeldaks, et ei ole võimalik kunagi aru saada üksteisest).
Alustuseks oli projektijuhtimine väga hea valik, sest sellest tulenevalt oli võimalik rohkem hinnata järgnevaid loenguid, mis olid veidi rohkem tehnilise poole poole kaldu. Kui tavaliselt oleme projektijuhtimises harjunud kolmnurgaga, mis sisaldab pigem kolme asja - aeg, raha & kvaliteet, millest saab valida teatavasti ainult kaks, siis IT projektide puhul on eriti olulise rolliga ka projekti skoop (Seeman, 2015) ehk see, kui laialt-sügavalt on võimalik projektidele läheneda. Kui tavaprojektide puhul on projekti võimalik lihtsamalt hinnata - kas midagi toimib või mitte, siis IT projektide puhul hakkab mängima ka erinevate lisavõimaluste hulk, koodi kvaliteet, ning muidugi see, et kui palju on võimalik ülemustelt raha küsida vajadusel, et asjad saaksid õigel ajal live'i (Seeman, 2015). Lisaks oli projektijuhtimisel väga oluline IT osakonna koostöö ärilise poolega ja see, kui hästi sellest aru saadakse, mida erinevad pooled teevad. Koostöö ärilise poolega tuli hästi välja ka testimise teemalises loengus (Suvi, 2015), kus rõhutati minu meelest eriti hästi seda, kui erinevad on mõtlemisfookused ja millised probleemid sellest võivad tulla nt kui raporteeritakse vigu.
Kõikidest loengutest kõige eraldiseisvam oli ilmselt õppimisele keskendunud loeng (Lang, 2015). Olles kaugõppe tudeng, kes on juba eelnevalt ülikoolis õppinud, siis ei olnud väga üllatav, et koolis tuleb õppida õppima ning et kõik suured asjad hakkavad algusest. Mulle meeldis see, et kui palju rõhutati tiimi olulisust (Lang, 2015), ent ma kahtlen kas Eesti tõesti nii väike on, et kõik kõiki tunnevad. Muidugi esmakordsetele õppuritele, kellel on veidi rohkem hirmu suurte asjade ees, võis tegemist olla väga kasuliku loenguga, isegi kui loengupidaja natukene liialt palju sellele keskendus, et kui äge ta ise on. Kõige väärtuslikum oli sellest loengust opossumi nali, mis tuli mõnusalt ootamatult. Eks mõnele inimesele võib-olla oli vaja ka rõhutada seda, et tuleks olla normaalne oma tegemistes ja siis kõik sujub. Ilmselt samal põhjusel jättis mind päris külmaks ka hackerspace'idele jt ühistegevustele pühendatud loeng (Vau jt. 2015), sest kaugõppurina on lihtsalt füüsiliselt praktiliselt võimatu kuskile kohale jõuda. Üldjoones vaatan juba mitu nädalat igatsevalt postkasti tulevaid e-maile, aga lihtsalt töögraafik ei kannata. Kindlasti on aga päevaõppe fanattidele tegemist fantastilise võimalusega juba kooliajal ägedaid projekte teha.
Minu jaoks ilmselt kõige võõram ja seega kõige harivam oli süsteemihaldusele keskenduv loeng. Mulle meeldis tugevalt sisse tulnud eetiline aspekt, et kliendi andmetesse ei tohi sekkuda (Tuisk, 2015). Töötades ise koolis on mul ligipääs märkimisväärsele kogusele isikuandmetele ning näen, et alati ei kasutata andmeid, mis peaksid olema salajased kõige paremini. Väga oluline oli minu meelest ka rõhutamine, et tänapäeval ei tohiks enam teha asju käsitsi vaid keskenduda sellele, et asjad saaksid teha automaatselt, skriptitult jne (Tuisk, 2015). Samas Eesti väiksuse tõttu pole keeruline aru saada, miks ei ole võimalik ilusaid automaatseid lahendusi väljamõelda, kui enamik lahendusi on piisavalt unikaalsed, et põlve otsas on mõistlikum nikerdada.
Väga palju rõhku oli läbivalt ka meeskondade loomisel ja nende olulisusel. Ilma hea meeskonnata on keeruline suuri asju teha. Esiteks sai kuulda sellest, kuidas suurte projektide puhul ei tohiks inimesed üksinda nurgas nokitseda, sest niimoodi ei saa projektid valmis ja keegi ei tea, mida teised teevad (Seeman, 2015). Samuti on oluline üksteise informeerimine dokumentatsiooni kaudu - nagu süsteemiadministreerimise loengust sai kuulda on tavaline, et kõik oluline on kirjas mõnikord ühel paberil ja harvemal juhul pole sedagi (Tuisk, 2015). Oluline on meeskonnas mängimine ka pikemas perspektiivis karjääri tehes või projekti juhtides. Nimelt, kui teed kellegagi koostööd, siis hakkab olulist rolli mängima see, et mida inimesed oskavad. Seega on ka ise vaja otsustada oma karjääri lõikes, et kas sinust saab pigem üldine spetsialist kes mõistab kõigest natukene või spetsialiseerud millelegi väga vajalikule (Tennisberg, 2015). Hea meeskonna all mõeldakse üldjoones ka äripartnereid, nagu sai humoorikast Navireci loengust ja Kosovo seiklustest kuulda (Unt, 2015).
Lisaks projektijuhtimisele ja meeskonnatööle käisid oluliste teemadena läbi ka siiski tugevad professionaalsed oskused. Eelkõige oli see väga oluline tarkvara testimise loengus, kus rõhutati testimise vähesust ja nende inimeste vähesust, kes testimise olulisust üldse mõistavad (Suvi, 2015). Oskuste puhul on väga oluline ka nende ülekanduvus erinevate projektide vahel - ITs on pea iga projekt uus ja teadmatu, seega on väga oluline osata õppida ja oma oskuseid rakendada uutes situatsioonides (Tennisberg, 2015). Asjade mõistmisele keskendus ka viimane loeng, kus räägiti andmetest, nende analüüsist ja sellest, et ilma andmeid mõistmata on keeruline midagi tõeliselt head ja kasulikku luua (Bogdanov, Kadak, 2015).
Üldjoones ütleks, et loengud olid päris harivad eelkõige sellest vaatenurgast, et nad aitasid kindlasti luua visiooni, et kuhu võiksid tulevikus positsioneeruda IT-ga seotud maastikul. Eriti meeldis mulle tegelikult ametite nimekiri, mida ühes loengus näha oli (Tennisberg, 2015), mis illustreeris tõesti väga hästi seda, et kui suur on erinevate ametite ampluaa. Ühe nurka vaatepunktina võiks välja tuua, et mõnest ettekandest käis ikka veidi seksistlikku suhtumist läbi, et raha teenivad IT-mehed ja et ees lauas istuvad mittetootlikud ilusad tüdrukud (Tennisberg, 2015), ning arvutigraafika demonstratsiooniks peab muidugi pea alasti naisekeha olema, sellist asja võib-olla aastal 2015 enam ei ootaks. Torkas lihtsalt muidu päris huvitavate loengute seast silma.
Õpingukorralduse küsimused
Minu koodi lõpp oli "1".
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
- Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja kriteeriumid on kirjas iga aine aineprogrammis, ehk kontaktiks on õppejõud. (5.4.2). Ühe õppeaine piires on tudengil õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)
- Õigus kordussooritusele kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist (5.2.13)
- Kordusarvestusele saab registreerida ÕISis (5.2.8.1), registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (5.2.9)
- Arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks v.a erandjuhud, kui prorektor annab lisapikenduse. (5.2.1)
- Kordusarvestused on ainult tasulisel õppekohal tasulised, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISis (5.2.7) (IT Kolledž, 2015a)
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus:
- Õppekava vahetamiseks on vaja esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punast joont taotlus õppekava vahetuseks. Taotlusele peab lisama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse uues õppekavas arvestada, ehk kõiki vanu valikaineid ei pea ära tegema (7.2.1).
- Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppides oled õppeteenustasust vabastatud vaid nominaalse mahu ulatudes, seega sellest piirist üle minnes tuleb ainepunktide eest tasuma hakata (1.4) (IT Kolledž, 2015a)
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus:
(koodi lõpp 51)
1. semester = x = 24
2. semester = y = 19
x + y = 43eap.
EIK nõukogu otsuse järgi on hüvitamispiir 27 eap semester.
Hüvitamise tasumäär: 50 eurot / 1 eap (IT Kolledž, 2015b)
1. semester puudu 27-24 = 3eap -> 3*50=150 eurot
2. semester puudu 2*27-(24+19) = 11eap -> 11*50=550 eurot.
Viited
1. Bogdanov, O., Kadak, O. (15.10.2015) Andmeanalüüs ja muud põnevat [1]
2. IT Kolledž (12.03.2015a). Õppekorralduse eeskiri [2]
3. IT Kolledž (30.10.2015b). Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2015/2016 õppeaastal [3]
4. Lang, E (10.09.2015). Õppimisest. Oma kogemusest [4]
5. Seeman, T (03.09.2015). IT projektide juhtimine [5]
6. Suvi, K (24.09.2015). Tarkvara testimine ja kvaliteet [6]
7. Tennisberg, T (01.10.2015). Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [7]
8. Tuisk, T (17.10.2015). Millega tegeleb süsteemihaldur? [8]
9. Unt, T (08.10.2015). Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [9]
10. Vau, I. jt (26.08.2015). Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine [10]
