User:Stamm
ESSEE
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus, oli üsna põnev ja hariv kursus. Võimalus vaadata internetist osi järele ning samal ajal vajadusel esinejate endi kohta veel infot leida, oli mõnus viis saada palju erinevaid teadmisi IT maailmas toimuva kohta. Külalised rääkisid palju endist ning ka enda valitud IT erialast kitsamalt. Oli asju, mille suhtes oldi ühel meelel, aga oli ka erinevusi.
Mitmetes firmades omanud projektijuhti ametikohta Tiina Seemani põhi sõnum, mis minule kõlama jäi oli: "Kõige olulisem on TEAM, ilma hea tiimita ei tule head nahka ka." Sama meelt olid ka Targo Tennisberg, Tanel Unt. Mõlema arvates ei müüda enam lihtsalt ideed ennast vaid meeskonda, kes oleksid võimelised mitte ainult ideed teostama, vaid ka olla sellega jätkusuutlik. (Unt, Seeman, Tennisberg, 2015)
Teine oluline sõnum, mis kursuse esitustes meelde jäi oli Elar Langi ja Tanel Undi kattuv idee ja kohati ka moto. Nimelt, et tuleb õppida õppima ja leida oma tõde igast infost, mis elus ette söödetakse. Mitmed Elar Langi ütlused nagu: "Kui teadmised oleks raamat, siis kool on vaid sisukord" ja "Edukus ei ole juhus, see on Sinu valik" meenutasid teatud määral Peep Vainu (P.Vain,2008.Kõige tähtsam küsimus. Eesti Päevaleht) laadset üldist motivatsiooni kõne. (Unt, Lang, 2015)
Kolmas sõnum oli nimelt lihtsalt auk minu IT teadmistes, mis ei ole muidugi minu IT kogemust arvestades just suur üllatus. Taavi Tuisk ja Kert Suvi tehniline jutt näitas ehedalt kuivõrd vähe ma ikkagi IT terministed tean ja mõistan. Nüüd vähemalt mõistan kuidas tuleks talitada kui mingi projektiga algust teha. Oleks hea, et ikkagi testija algusest peale alfaasist kambas oleks ning millega tegelikult ikkagi süsteemi administraator iga päevaselt tegeleb. (Suvi, Tuisk, 2015)
Neljandaks punktiks tooksin ma välja Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanov soovitus leida oma kindel nišš, mis jõuaks ka massideni ja millega oleks endil põnev ja huvitav tegeleda. Kuna mul hetkel mingit kindlat ideed või visiooni ei ole, siis on hea hoida mõtteis teadmist, et oleks vaja leida midagi spetsiifilist, millega olla ka jätkusuutlik. (Kadak, Bogdanov, 2015)
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et see kursus oli "eye opener". Sai aimu, mis võimalusi ja teid on IT valdkonnas võimalik tallata ja proovida. Olen väga tänulik sellise võimaluse eest, kuulda oma ala spetsialiste rääkimas, mida ja kuidas teha ning teha oma valitut ametit rõõmu ja armastusega.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Praktiliste ja arvestustööde arvestamine toimub üldjuhul semestri jooksul hinnatud üksikülesannete kokkuvõttena. Sellisel juhul fikseerib õppejõud õpisoorituse hindamislehel auditoorse õppetöö viimasel nädalal. Auditoorse õppetöö viimasel nädalal võib korraldada täiendava arvestustöö või õppuri küsitluse. See võib toimuda ka tunniplaanivälisel ajal. Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga. (12.03.2015)
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus:
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Tegemata valikainet ei pea tingimata sooritama, juhul kui lõpetamiseks on piisavalt EAPi koos. Kui aine on jäänud sooritamata, siis korduskuulamine on tasuline.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus:
X-23 EAP Y-28 EAP
Kokku 51 EAP, kuna 3 EAP-d jäi puudu täiskoormuse täitmisest on arve suurus 150 eurot. (2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta)
Viited:
1.E.Lang (10.09.2015). Õppimisest. Omast kogemusest. URL [1]
2.IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri. URL [2]
3.K.Suvi (24.09.2105). Testimine ja tarkvara kvaliteet. URL [3]
4.O.Kadak, O.Bogdanov (15.10.2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. URL [4]
5.P.Vain,2008.Kõige tähtsam küsimus. Eesti Päevaleht.
6.T.Tuisk (17.09.2105). Millega tegeleb süsteemihaldur. URL [5]
7.T.Unt (08.10.2105). Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. URL [6]
8.T.Tennisberg (01.10.2105). Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. URL [7]
9.T.Seeman(03.09.2015). IT projektide juhtimine. URL [8]
